Haridustee

Pealehele Kodu ja lapsepõlv Haridustee Rahvuslus, poliitika, ajakirjandus Perekond Tartu ENKS Pöördeline 1917 Rahvusülikool Riigitegelane Rahvuslik suurkuju
Haridustee Linnakoolid Rakvere Linnakooli läks 10-aastane Peeter õppima 1888. aasta sügisel, olles kostil emapoolse vanaema juures. Tema surma tõttu jäi kooliaeg Rakveres lühikeseks. Narva Linnakooli viidi Peeter 1890. aastal, hea õppurina tegi ta koolmeistri poja nimele au. Narva Gümnaasiumis õppis ta aastail 1893–1898, pälvides nii range klassijuhataja kui kaasõpilaste poolehoiu. Ta üle naljatleti: tuli, nägi ja võitis! Juba teisel gümnaasiumiaastal hakkas Peeter andma eratunde, mille eest teenitud raha, 20–30 rubla kuus, läks pere ühiskasutusse. Ta oli hea õpetaja, kuid õppimise kõrvalt õpetamine oli talle suureks koormaks, lisaaega tuli võtta uneajast – siit sai alguse tervistkahjustav öötöö harjumus. Vähesest vabast ajast hoolimata ei jätnud noormees unarusse oma harrastusi – lugemist ning flöödimängu kooliorkestris, samuti pikki jalutuskäike ning jalgsimatku. Kooli lõpetamiseni oli Peetri maine direktori silmis kõrge, kuid lõpuklassis tõi ootamatu pöörde kutsevaliku küsimus. Direktori arvates oodanuks andekat noormeest tulevikus ees hiilgav karjäär, kui ta oleks läinud juristiks õppima Peterburi Ülikooli. Kuid abiturient oli sisimas oma valiku juba teinud – minna õppima teoloogiat Tartu Ülikooli. Kooli lõpetamisel sai noormees oodatud kuldmedali asemel hõbemedali, mille annetas aastaid hiljem Vabadussõja toetuseks tehtud korjandusel.
Tartu Ülikool Ülikooliaeg (1898–1906) oli Peeter Põllu isiksuslikus arengus määrava tähtsusega. Ta õppis süvenenult, paistis silma kõrge õpimotivatsiooni, tugeva töötahte, sihikindluse ning huvide mitmekülgsusega. Lisaks usuteaduslikele raamatuile uuris ta palju filosoofilist kirjandust ning armastas tihti vaielda elufilosoofilistel teemadel. Eesti Üliõpilaste Seltsi astus Peeter Põld juba enne täielikku immatrikuleerimist. EÜS-i edasiviiv roll üliõpilaste organiseerimisel ning rahvusliku vaimu kujundamisel avaldas suurt mõju tema aate- ja riigimeheks kujunemisele. Peeter Põld oli EÜS-i esimees perioodil 1902 I – 1903 II (kuni 2. oktoobrini). Seltsi ajaloo suursündmuseks oli EÜS-i uue hoone avamine. 29. augustil 1902. aastal toimunud pidulikul aktusel tervitas ülikooli pärast Jakob Hurda vaimulikku talitust EÜS-i esimees Peeter Põld. Ta tutvustas „Vivat Academia” laulmise järel pikemas kõnes EÜS-i minevikku ning tulevikusihte. Seltsil oli kaks peamist tegevusliini – omavaheliste suhete tugevdamine ning Eesti ajaloo, keele ja kultuuri tundmaõppimine ning uurimistulemuste tutvustamine. Seltsis taheti äratada noori võitlema eestluse õiguste eest. Peeter Põld oli seltsi üritustel üks agaramaid sõnavõtjaid: osales seltsi kirjanduskomisjoni töös ning oli koos vend Haraldiga eesti keele kursuste lektor. Ka osales ta aktiivselt EÜS-i muusikaelus, laulis topeltkvartetis ja kvartetis. Fotol: Üiõpilane Peeter Põld 24. aprillil 1904. Erakogu
EÜS-i maja pühitsemine 29. augustil 1902. Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Üliõpilaste Seltsi kvartett 12. detsembril 1904. Vasakult: A. Laur, theol., I tenor; J. Kõpp, theol., II bass; A. Simm jur., I bass; P. Põld theol., II tenor. Erakogu	EÜS-i liikmed: stud. jur. Peeter Reisik, stud. med. Aadu Lüüs, ees cand. theol. Peeter Põld 27. mail 1907. Erakogu
Peeter Põld kirjutas oma eluloos: Gümnaasiumi lõpetasin kewadel 1898. a.; sama a. augusti-kuul astusin huwituse ja sisemise sunni kihutusel Tartu ülikooli usu-teaduskonna üliõpilaseks. Ülikoolis wiibisin 8 a., kusjuures terwe aeg Eesti Üliõpilaste Seltsi liige olin. Lõpueksami tegin okt. 1906 kandidadi auunimega. Tahan kooliõp. hakata. Postimees 1857 – 1907. 50-aastase kestuse mälestuseks. Tartu, 1909, lk. 224. 1907. aastal sai Peeter Põld oma uurimuse „Pius IX ja kirikuriik aastatel 1848 ja 1849” eest usuteaduse kandidaadi kraadi.
Edasi > Rahvuslus, poliitika, ajakirjandus