Test 5. Kodanike-ühiskond ja erakonnad

Quiz

Kodanikeühiskond on
1. ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse
2. ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud
3. Ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda
4. Ühiskond, kus erakondi pole, sest poliitikat tehakse kodanikuühenduste ja sotsiaalsete liikumiste kaudu
Millised järgnevatest ülesannetest on kodanikuühiskonna toimijate rollid?
1. avatud valitsemise tagamine
2. Poliitiline sotsialiseerimine
3. Argimurede lahendamine
4. Riigiinstitutsioonide toimimise tagamine
Mis iseloomustab kolmandat sektorit?
1. mittetulunduslikkus
2. Osaluse vabatahtlikkus
3. Institutsionaliseeritus
4. Vastutus üldsuse ees
Milline järgmistest väidetest on õige?
1. Postmarksistliku koolkonna käsitlus kodanikeühiskonnast keskendub viisidele, kuidas maksimeerida erinevate toimijate majanduslikke huve
2. Assotsiatsioonilise koolkonna käsitluses on kodanikeühiskond justkui riigivõimu valvekoer, mis kontrollib selle tegevust ning vajadusel sekkub.
3. Režiimikoolkonna käsitluses on nii riigi kui kodanikeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe ning toimub rahumeelne demokratiseeriv areng
4. Uusliberaalse koolkonna käsitluses onpole kodanikeühiskonda otseselt tarvis, see on pigem kaunistus ning vaba aja veetmise vorm
Milliseid järgmistest tegevustest võiks nimetada kaasamiseks?
1. arvamusuuringute tegemist avalike poliitikate kujundamise sisendina
2. Konsulteerimist kodanikeühendustega
3. Visioonikonverentside korraldamist
4. Erinevate töörühmade kokkukutsumist
Millised probleemid kaasamisprotsessi kodanikeühenduste seisukohalt ohustavad?
1. Kaasatakse väga piiratud hulka ühendusi
2. Konsulteerimise raamid on väga jäigad
3. Kaasamine võib piirneda vaid ühepoolse teavitamisega
4. Ametnikud on väga selgete poliitiliste vaadetega, seega saab kahjustatud protsessi tasakaalustatus
Milline järgmistest väidetest on korrektne?
1. Sotsiaalsetel liikumistel on surverühmadega sarnane struktuur
2. Sotsiaalne liikumine ning huvirühm seisavad sarnaste asjade eest
3. Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi- või surverühm
4. Sotsiaalsed liikumised on poliitikas reeglina märksa mõjukamad kui surverühmad
Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub:
1. tegutsemise järk,
2. kohandumise järk,
3. strukturaalsuse järk.
Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad?
1. oma struktuurilt
2. oma eesmärkidelt
3. oma suhetelt erakondadega
4. mitte ühegi eespool mainitud tingimuse poolest
Erakonna loengus tutvustatud ülesannete hulka kuuluvad:
1. aidata kaasa üldsuse harimisele,
2. leida ja värvata poliitikuid,
3. kooskõlastada riigiasutuste tööd.
Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi?
1. reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks
2. revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, šovinistlikeks
3. huvirühmadeks, surverühmadeks, kodanikeühendusteks
4. kategooriakaitse, edendamis- ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks
5. uuteks ja vanadeks
Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iseloomustavad:
1. protsessimine,
2. massirünnak,
3. bürokraatlikud pöördumised.
Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian):
1. assotsiatsioonilised,
2. ärilis-institutsioonilised,
3. revolutsioonilised,
4. kategooriakaitse,
5. edendamisgrupid.
Loengus tutvustatud huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad:
1. täielik mittesõltuvus,
2. vahelduv toetus,
3. eelissuhted,
4. huvirühm loob erakonna,
5. erakonna domineerimine
Mida annab ideoloogia erakonnale?
1. Eesmärgilised stiimulid
2. ainelised stiimulid
3. solidaarsusstiimulid
4. aluse programmi ning valimisplatvormi koostamisele
Kaasajal levinuimateks erakonnatüüpideks on
1. kaadrierakonnad
2. massierakonnad
3. laiahaardeerakonnad
4. kartellierakonnad
Milliseid erakonnasüsteeme järgmistest klassikalistes käsitlustes vaadeldakse?
1. kaheparteisüsteem
2. üheparteisüsteem
3. kolmeparteisüsteem
4. mitmeparteisüsteem
Laiahaardeparteiks nimetatakse
1. Erakonda, kus esiplaanil on teatud suure huvirühma spetsiifilised huvid ning millesse kaasatakse võimalikult palju liikmeid
2. Erakonda, kus esiplaanil on võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvide esindamine ning mille tuvastamisse kaasatakse võimalikult paljusid liikmeid
3. Erakonda, kus esiplaanil on võimalikult paljude ühiskonaliikmete huvide esindamine, kuid mille tuvastamisse kaasatakse kitsas ring poliitikaspetsialiste
4. Erakonda, millel pole ei selget ideoloogiat, programmi ega valijaskonda.