1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
3) lapse loovuse toetamine;
4) mängu kaudu õppimine;
5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;
8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
9) kodu ja lasteasutuse koostöö;
10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

Õppekavas esitatud põhimõtted võiksid olla igas lasteasutuses läbi arutatud ja mõtestatud, kuna nende põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna. Näiteks - kuidas õpetaja rakendab ja hindab 3-aastaste laste rühmas põhimõtet ”humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine”? Kuna üldõpetuse rakendamine on kehtivas õppekavas läbiv mõiste, siis peaks see igas lasteaias väga täpselt olema määratletud ja pedagoogidele arusaadav. Põhimõte ”teiste kultuuride eripäraga arvestamine” sisaldab mitmekultuurilise hariduse tähendust eelkoolieas, mida samuti võiks oma lasteaias täpsemalt käsitleda, kuna varasemalt ei käsitletud seda valdkonda pedagoogide tasemeõppes.

Riiklikus õppekavas on esitatud ka õpikäsitus, kus on määratletud lapsest lähtuva õpetamise ja kasvatamise põhimõtted, mis on valdavad ka enamike Euroopa riikide lasteasutuste õppekavades. Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

Lapse kaasamise puhul tuleks läbi mõelda võimalused, kuidas laste arvamusi uurida. Kasutada võib erinevaid meetodeid, näiteks laste küsitlemise, läbi laste tegevuste ja mängu vaatluse vastava info kogumine, laste rahuloluküsitlused, joonistuste analüüs, vanemate arvamused oma laste soovide osas jm. Laste kaasamine eeldab, et tegevuste kavandamine on paindlik, kuna laste ideed ja huvid ilmnevad vahetu tegevuse ja kogemuse käigus.