
Muusika osakond	Eesti Muusikaarvustaja + LUUBI ALL kultuurikriitika foorum
MuKriErikursus	Music criticism course
	Developing the critical, analytical and openmindedness of students. Enable them to find their own style and obtain practical experiences. Learning from other critics (from the past and present) and reflect the own writing process. Read more...

UUDISED/NEWS	Kevadsemester 2014 Muusikakriitika erikursus 90% E-kursus & statsionaarne kursus KUM7104, 4 EAP Täpsem info: R egisteerimine Tingimused	Spring semester 2014 Music criticism course 90% E-course & stationary course KUM7104, 4 ECTS More info: Read more... R egister Conditions
	Kuulutus (PDF / JPG)	FLYER (PDF / JPG)
	Esimene kohtumine 5. veebruar 2014!	First meeting February 5, 2014!
	Loe uusi MuKriErikursus 2013 arvustusi aadressitel: www.luubiall.ee muusikaarvustaja.blogspot.com Loe MuKriErikursus 2012 osalejate esmamuljeid festivalist Eesti Muusika Päevad ajakirja MUUSIKA trükiversioonis siin.	Read MuKriErikursus 2013 articles/summaries (in Estonian and English): www.luubiall.ee muusikaarvustaja.blogspot.com

	Loe MuKriErikursus 2007–2010 arvustusi aadressil: muusikaarvustaja.blogspot.com	Read MuKriErikursus 2007–2010 articles (in Estonian and English): muusikaarvustaja.blogspot.com

Muusika osakond	Kriitikal peaks olema peale julguse laita ka julgust tunnustada (Eduard Hanslick 1894)
MuKriErikursus	KURSUSE EESMÄRK
R egisteerimine Tingimused Struktuur Materjalid Muusikaarvustaja LUUBI ALL Kontakt	Arendada tudengite kriitilist, analüüsivat ja Uuele avatud mõtlemist. Võimaldada neil leida oma stiil ja omandada praktilised kogemused. Õppida teistelt kriitikutelt (minevikust ja tänapäeval) ja reflekteerida enda kirjutamisprotsessi. Käsitleme erinevaid arvustamisvorme ja -stiile, arvustaja ülesannet, sellega seotud vastutust ja võimalusi ning objektiivsuse küsimust. Kogeme praktilise kirjutamise kaudu, kuidas sünnib tekst, mis võib olla kirjutaja taust, inspiratsioon ja motivatsioon ning mis rolli mängib sealjuures teksti toimetamine ja avaldamiseks vormistamine. Võtame eeskuju ka kogenud arvustajatelt minevikust ja tänapäeval. Keskendume nüüdismuusika arvustamisele. Analüüsime nüüdismuusikat kui nähtust kõige laiemas plaanis (akadeemilisest kuni rokk/poppmuusikani) ja käsitleme seda nüüdiskunsti ja nüüdistantsuga nüüdiskultuuri terviknähtusena.



	AVATUS LOOMINGULISUS JULGUS VASTUTUS TEKSTI SÜND JA TOIMETAMINE NÜÜDISMUUSIKA, NÜÜDISKUNST, NÜÜDISTANTS, PERFORMANCE
MuKri_E-kursus	Muusikakriitika kursust viiakse läbi paralleelselt statsionaarse ja E-kursusena.
E-kursuse esitlus Videoülekanne 29.10.2010	Kursuse raames külastatakse mitmesuguseid nüüdismuusika (ja -kunsti) festivale ning džäss-, rokk- ja popmuusika üritusi. Külalislektoritena on esimesel kahel aastal kursust rikastanud ja toetanud Brigitta Davidjants (muusikateadlane ja -kriitik), Maris Valk-Falk (Scripta Musicalia), Kristina Kõrver ja Joosep Sang (Muusika), Tiina Õun ja Anneli Remme (TMK) ning Igor Garshnek (Sirp). 2009 oli lisaks Maris Valk-Falgule kutsutud Maria Mölder (muusikakriitik ja toimetaja, popmuusikaspetsialist), Tui Hirv (laulja, muusikakriitik ja -teadlane ja kirjanik) ning Kai Tamm (muusikateadlane ja toimetaja). Lisaks Tallinna Ülikooli Muusika osakonnale kuulub eriline tänu kursuse senise toetamise eest erinevatele festivalidele-kontserdikorraldajatele, eelkõige, EMTA ja Sügisfestival, Eesti Kontsert ja NYYD-festival, Eesti Meediakunstnike Ühing ja PLEKTRUM, HUH (Hea Uus Heli), Jazzkaar ning NU Performance festival. Kursus on avatud laiemale kuulajaskonnale nii Tallinna Ülikoolis kui teistes Eesti ülikoolides (EKA, EMTA, TTÜ, TÜ) ning seni on kursusest osavõtjad olnud mh tantsijad-koreograafid, kunstnikud ja ajaloolased, aga ka reklaami- ja imagoloogia, Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo, psühholoogia ja muusika tudengid ning lihtsalt (nüüdis)muusika- ja kultuurihuvilised. MuKriErikursus jätkab ja laiendab oma tegutsemist ka tulevastel õppeaastatel, seda alates käesolevast õppeaastast eriti Mari-Liis Rebase (MuKriErikursus07 vilistlane) aktiivse assisteerimise toel korralduslikes ja sisulistes küsimustes, aga ka tänu kõikide teiste osalejate kaasamõtlemisele.
	Kursuse materjalid: http://musiccriticismcourse.wordpress.com
	TUDENGITE TAGASISIDE KÜSITLUS  Palun täita pärast kursuse sooritamist onlain-küsitluse veebivormi.

	Claude Debussy (1862–1918)
	Mulle meeldivad need helid rohkem, mida mängib egiptuse karjapoiss omal flöödil – ta on sulandunud ühte loodusega ja kuuleb harmooniaid, mis ei sobi teie koolitarkusega kokku [...] (Debussy La Revue Blanche 1901) Kuna mind on palutud siinses ajakirjas kirjutada muusikalistest sündmustest, luban ma endale paari sõnaga lahti kirjutada, kuidas ma kavatsen seda teha. Te leiate selles veerus seega rohkem tõelisi ja ehtsalt tunnetatud muljeid kui kriitikat; [...] Ja lõpuks: jäägem palun sõna „muljed“ juurde, mille juurde ma ka ise jään, et see jätaks mulle vabadust hoidmaks minu tunnetusi parasiitlikust esteetikast puhtana. (Debussy La Revue Blanche 1901) Igatahes püüan unustada levinud muusikat, sest see takistab mind kuulata sellist muusikat, mida ma veel ei tunne või millega ma alles „homme“ tuttavaks saan. Miks jääda selle juurde, mida tuntakse niikuinii? (Debussy La Revue Blanche 1901)

	Muusikakriitika olukorrast 1987
	Nüüd veel paar sõna kriitikast. Jaak Allik […] arvas, et kui kriitika tegemist organisatooriliselt väga hästi korraldada ja kui ajalehed muutuksid kultuurilembesemaks, et siis oleks kõik korras. Mina seda ei usu. Meil on ju sama probleem muusikakriitikas. Kõik me tahaksime, et ajakirjanduses ilmuks rohkem kriitikat. Natukese muutuks see paremaks muidugi, kui asi oleks organisatooriliselt paremini lahendatud. Ja natuke muutuks asi paremaks ka siis, kui igas lehes oleks inimene, kes elaks kogu hingest meie kultuurielule kaasa. Aga mitte väga palju. Sellepärast, et kui kõikide liitude puhul esineks lehtedes rohkem materjali, siis lehed ei mahutaks neid ära. Me oleme harjunud teadma seda, et näiteks mujal maailmas ilmuvad järgmisel hommikul viies-kuues lehes kohe arvustused. Aga me teame ka seda, et need lehed on kaks-kolm-neli korda mahukamad kui meie lehed. (Eino Tamberg)

	Muusikakriitika hetkeolukorrast (2010)
	Muusikakriitika on valdkond, mis vajab senisest palju rohkem tähelepanu, sest erinevalt populaarsematest muusikažanritest on klassikaline ja nüüdismuusika ning nende kriitika viimastel aastatel päevakajalises trükimeedias jäänud aina rohkem tahaplaanile. Muusikakriitikat peaks avama laiemale lugejaskonnale, kuid ometi ei tohiks muusikakriitika piirduda muusikute tegevuse reklaamimisega või muutuda muusikatööstuse majanduslikule edule suunatud valdkonnaks, kus tegelikult räägitakse vaid kõigest muust, mitte aga muusikast endast. Prestiižikusel, käibetõdedel ja kujundatud imidžitel baseeruv (muusika)maailm, mis sageli on kujundatud just meedia poolt, vajab sõltumatuid, kriitilise mõtlemise ja terava kõrvaga noori kirjutajaid, kelle kriitika oleks aus ja argumenteeritud. Kuna tänane meediamaastik on muutumises, on ka muusikakriitika kolinud alternatiivsetesse keskkondadesse internetis ja see on trend, millega tuleb kaasas käia ka traditsioonilistel meediatel, ilma, et nad kaotaksid olulisi universaalseid põhimõtteid nagu asjatundlikkus, eetika, sõltumatus ja kvaliteetne keelekasutus.
MuKri Luubi all	Kuula 2010. aasta loenguid ja vestlusringe Klassikaraadio kodulehel (Muusikaarvustaja lehel asuva koondlingi kaudu) Vaata 2010. aasta avapäeva 22.03.2010 sissejuhatavad sõnavõtud (Jüri Muttika, Mari-Liis Rebane, Gerhard Lock) Kuula 2011. aasta loenguid ja vestlusringe Klassikaraadio kodulehel (Luubi all portaali koondlingi kaudu).

	Kursuse põhiteemad
	Teksti liigid ja teksti analüüs Teksti sünd ja kirjutamise protsess Inspiratsiooniallikad Reeglid ja raamid kirjutamisel (mis tulenevad teema ja väljaande spetsiifikast) Lugejaskond, publik Kirjutaja taust ja kogemused Loomis-, toimetamis- ja vormistamisprotsess Keel, keelespetsiifika Mõisted Infoallikad Aeg Toimetamine Reeglid ja raamid toimetamisel (mis tulenevad teema ja väljaande spetsiifikast) Lugejaskond, sihtgrupp Toimetaja taust ja kogemused Toimetamisprotsess Keel, keelespetsiifika Mõisted Infoallikad Aeg Väljaande formaat, stiil, suunitlus, ülesanne, kontekst Mis traditsioonidel tuginetakse? Mis on uued väljakutsed (digitaalajastul)? Autori ja toimetaja suhetest ja koostööst

	KURSUSE ÕPIVÄLJUNDID
	I Tudengid orienteeruvad esmaselt muusikakriitika alal: tutvutakse (muusika)kriitika erinevate avaldumisvormidega läbi ülevaate tekstide II Essee kirjutamine valitud muusikaspetsiifilisel teemal III Tudengid suudavad analüüsida erinevaid kriitikateksti tüüpe IV Tudengid omandavad enesekogemust: kuidas toimib kirjutamisprotsess, tudengid leiavad oma stiili ja julgust kirjutada ka nüüdismuusikast V Toimetamine: Tudengid omandavad reflekteerimis- ja hindamisoskust: kuidas toimub toimetamisprotsess, tudengid kogevad toimetamisega seotud formaal-sisulis-psühholoogilist hindamisproblemaatikat
	Kursuse põhilektor: Gerhard Lock (muusikateadlane ja helilooja) Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi Muusika osakonna muusikateaduse lektor / EMTA Muusikateaduse doktorant Kursuse assistent 2009-2011: Mari-Liis Rebane EKA animatsiooni eriala tudeng / Pöffi Animated Dreams projektijuht Erinevad külalislektor(id)

(CC) Kujundus: Mari-Liis Rebane (logo), Gerhard Lock (kodulehe struktuur, veebimeister), disained OpenOffice/NeoOffice'iga, muusikaarvustaja[at]gmail.com © 2010-2014 MuKriErikursus Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut, Muusika osakond, Narva mnt 25/38, 10120, Tallinn (Eesti), (+372)6411444, www.tlu.ee/muusika