Silvi Roomets, Tallinna Pedagoogikaülikooli Infoteaduse õppetool
Krista Talvi, Eesti Rahvusraamatukogu
Viimasel aastakümnendil toimunud suured muutused ühiskondlikus elus on kaasa toonud raamatukogude tegevuse mitmekesistumise, nende rolli suurenemise ühiskonna informeerimisel.
Raamatukogude tegevuse vastavusse viimine rahvusvaheliste standarditega ühelt poolt ja uudse infotehnoloogia rakendusvõimalused teiselt poolt on aluseks raamatukogude töö kaasajastamisel, võimaldades kasutada erinevaid andmebaase andmesidevõrkude kaudu territoriaalselt erinevates paikades.
Üha enam muutub raamatukogu roll lihtsast teeninduspunktist kultuuri- ja nõustamiskeskuseks, mis tingib raamatukogutöötajal suhtlemispsühholoogiaalaste teadmiste ja oskuste vajalikkuse aga ka laia silmaringi kultuuri ja poliitika valdkonnas.
Uute õppekavade rakendamisega muutub samuti kiirelt kooliraamatukoguhoidja roll. Infotehnoloogia areng võimaldab raamatukoguhoidja muutumise infotöötajaks, kes vahendaks oskuslikult vajalikku informatsiooni. Infotehnoloogia pidev areng tingib ka pideva täiendõppevajaduse.
1993.aastal on Eestis vastu võetud "Täiskasvanute koolituse seadus", milles määratletakse kolm suunda:
Raamatukoguhoidjate tööalane koolitus on Eestis korraldatud riiklikul, lokaalsel ja kutseühingute tasandil. Ei ole välistatud, et need tasandid pakuvad ka huvi- ja toimetulekukoolitust. Tasemekoolitusega tegelevad Tallinna Pedagoogikaülikool ja Viljandi Kultuurikolledz.
Mis ajendab raamatukoguhoidjaid oma teadmisi täiendama?
Eesti 1288 teadus-, eriala-, rahva- ja kooliraamatukogus töötas 1997.aastal 3846 raamatukogutöötajat, neist raamatukoguhoidjatena 3250, s.o. 84,5 %. Küllalt palju töötab teadus- ja erialaraamatukogudes mitteraamatukogunduslikku ülikooliharidust omavaid spetsialiste.
Eestis on välja kujunenud täienduskoolituse süsteem, mis on täienenud vastavalt praktika vajadustele. Täienduskoolitust viiakse läbi mitmel tasandil:
Eesti Rahvusraamatukogu on aastakümneid korraldanud täiendõpet. 1970.-1980.ndatel oli see suunatud põhiliselt rahvaraamatukogude töötajatele, kuid alates 1990.aastatest korraldatakse koolitust kõikidele raamatukoguhoidjatele, olenemata raamatukogu tüübist. Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse korraldatud täiendõpe puudutab põhiliselt raamatukogude üldküsimusi, aga käsitletakse ka raamatukogu üksikuid tööprotsesse ja töövõtteid. Eesti Kultuuriministeerium pöörab tähelepanu rahvusvaheliste ühisseminaride korraldamisele. Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakonna juures asuv infotöö õppekeskus pakub täiendõpet alates 1996.aastast. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing korraldab ühingu liikmetele õppeekskursioone ja stazeerimisi. Rahvakultuuri Arenduskeskus korraldab kursusi vabahariduse tõhustamiseks, folkloori ja rahvakultuuri teemadel.
Tallinna Pedagoogikaülikooli infotöö õppekeskuses on on täiendõpe suunatud kahele sihtgrupile:
Käesolevast aastast korraldab infotöö õppekeskus lisaks lühikursustele pikaajalisi kursusi erihariduseta raamatukoguhoidjatele. Nelja kuu jooksul (jaanuar-aprill 1998) toimus kursus raamatukoguhoidjakutse taotlejatele. Kursusel osalenutest sooritas I astme (kõrgema) kutseeksami kaheksa ja II astme (madalama) kutseeksami kakskümmend üks raamatukoguhoidjat.
Õppetöö toimus Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Eesti suuremate raamatukogude (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Meditsiiniraamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu) baasil. Analoogiline kursus on planeeritud ka 1999.aasta neljale esimesele kuule. 1998.aasta sügisel korraldatakse kahenädalane kursus Tartus kutseeksamiks valmistujaile ajavahemikus 26.-30.oktoober ja 23.-27.november, millele järgneb kutseeksam Tartus. Kursused on ette nähtud eri tüüpi raamatukogude töötajatele (teadus-, rahva-, kooliraamatukogud).
Kutseeksami sooritajailt nõutakse:
1998/99.õppeaastast alustatakse raamatukogutöötajate täienduskoolitust moodulõppena, õppekava täismahuks on kümme moodulit â 5 tööpäeva (40 t. auditoorset tööd). Eeskätt on silmas peetud väljaõpet kooli- ja lasteraamatukoguhoidjaile.
Täienduskoolituse temaatika ja vormid peavad olema paindlikud ja muutuma ning täiustuma vastavalt praktika vajadustele. Rahvaraamatukogu ja kooliraamatukogude täienduskoolituse temaatika väljaselgitamiseks on autorite poolt läbi viidud mõningad pilootküsitlused. Eduka täienduskoolituse aluseks peab olema pidev kursis olemine täienduskoolituse vajadustega, täienduskoolituse õppekavade ja õppevormide pidev täiustumine, eestikeelse õppekirjanduse koostamine ja kättesaadavaks tegemine kõigile huvilistele.