Peeter Normak, Tallinna Pedagoogikaülikool
Kokkuvõte
Käesolevas lühiartiklis anname ülevaate Tallinna Pedagoogikaülikoolis toimuva kaugkoolituse organisatoorsest struktuurist, siiani kaugkoolituses innovatiivsete meetodite juurutamisel tehtust, momendi põhiprobleemidest ja kaugkoolituse eesmärkide realiseerimiseks kavandatud tegevusplaanist.
Üldist
Kaugkoolitusena käsitleme õppevormi, kus õppetöö toimub põhiosas iseseisva õppena õppematerjalide abil ning vahendatud õppena meedia abil. Kaugkoolituse elemente võib rakendada ka lähiõppes, et sihipäraselt toetada õpitegevust ja suurendada õppija iseseisvust. Ka virtuaalse ülikooli idee realiseerimist, kus üliõpilane saab valida kursuseid erinevatest ülikoolidest, saab efektiivselt realiseerida vaid kaugkoolituse massiivsel rakendamisel. Vajadus kaugkoolituse vormis pakutava hariduse laiendamiseks on ilmne: seoses ühiskonnas viimastel aastatel toimunud kardinaalsete muutustega vajab suur hulk inimesi mittestatsionaarset täienduskoolitust ja ümberõpet. Ka on ühiskonnas terve hulk inimesi, kellel ei ole võimalik lähiõppes õppida, kuid kellele tuleb luua võrdsed hariduse omandamise võimalused.
Kuigi kaugkoolituse riigitellimust viimastel aastatel ülikoolile ei ole esitatud, on Tallinna Pedagoogikaülikool siiski pidanud oluliseks varem nn. klassikalise kaugõppe alal saadud kogemuste ja teadmiste täiendamist.
Et suure ja riigipoolselt alafinantseeritava asutusena saab ülikool endile lubada vaid efektiivset tööd, siis peame kaugkoolitusalase töö planeerimisel arvestama järgmiste asjaoludega:
Sihtgruppidena tuleksid eelkõige arvesse:
Seni kaugkoolituses innovatiivsete meetodite juurutamisel tehtust
Et kaugkoolitusalane tegevus ülikoolis tervikuna on siiani olnud vajalikul määral koordineerimata, on vastav innovaatiline tegevus olnud süsteemitu. Põhilisteks saavutustena võiks nimetada:
1. 1996. aastal loodi kasvatusteaduste teaduskonnas Haridustehnoloogia Keskus (HTK), mille ülesanneteks on muuhulgas:
2. Eelkõige kaugkoolituse vajadusi silmas pidades avati 1996. aastal Kutsehariduskeskuse Telemeediaklass, milles muuhulgas on ISDN-võrgu abil võimalik korraldada telekonverentse.
3. 1997.aastal avati infoteaduste osakonna kaugkoolituse arvutiklass (raamatukogutöötajate täienduskoolituseks). Selles klassis on ka Interneti kaudu telekonverentside pidamise võimalus.
4. Alustati kaugkoolitusalase täienduskoolitusega õppejõududele, lisaks käivitati raamatukoguhoidjate täienduskoolitus kaugkoolituse teel.
Ülikool osaleb PHARE Multi-Country Project for Distance Education'i tegevuses. Selle raames on muuhulgas mitmed ülikooli töötajad osalenud rahvusvahelistel kursustel, seminaridel ja konverentsidel.
Momendi olukord
Teiste Eesti ülikoolidega võrreldes on Tallinna Pedagoogikaülikoolis kaugõppe osa tasemekoolituses suhteliselt suur. Õppevormist (lähi- ja kaugkoolitus) ning õppe liigist (tasemekoolitus ja täienduskoolitus) lähtuvalt võib ülikooli poolt pakutava koolituse üldstruktuuri kujutada järgmise ristkülikuna:
Tasemekoolitus (õppeosakond) Riigitellimus Tasuline õpe | Täienduskoolitus (täienduskoolituse osakond)
Avatud Ülikool Täienduskursused | |
| Auditoorne koolitus | ||
| Kaugkoolitus |
Kogu kaugkoolituse arendustegevuse üldjuht ülikoolis on teadus- ja arendusprorektor, õppetegevuse üldjuht on akadeemiline prorektor ning kontaktisik on Avatud Ülikooli projektijuht. Kaugkoolitusalane üldkorraldus tasemekoolituse osas lasub ülikooli õppeosakonnal, täienduskoolituse osas aga Avatud Ülikooli projektijuhil.
Kaugkoolituse osast tasemeõppes ülevaate saamiseks on järgnevas toodud momendil õppivad kaugõpperühmad (eriala, üliõpilaste arv, lõpetamise aasta):
| Riigitellimuse alusel, 111 üliõpilast | Riigieelarveväliselt, 165 üliõpilast |
| 1. Eesti keel võõrkeelena, 26 lõpetamise aasta 1998 | 1. Kutseõpetus, 33, lõpetamise aasta 1998 |
| 2. Klassiõpetaja, 51, 1998 | 2. Käsitöö ja kodundus, 27, 1998 |
| 3. Sotsiaaltöö, 34, 1998 | 3. Sotsiaalpedagoogika, 56, 1998 |
| 4. Sotsiaaltöö, 49, 1999 |
Lisaks avati 1997. aastal järgmised kaugõpperühmad (kõik riigieelarvevälistena):
1. Klassiõpetaja, vastuvõtt 25 üliõpilast, õppeaeg 4 aastat;
2. Alus- ja esiõpetuse õpetaja, 25, 5a;
3. Infoteadus, 20, 4a;
4. Kehakultuuri õpetaja, 15, 4a.
Kaugkoolitusalane tegevus ülikoolis toimub vastavalt ülikooli valitsuses 1997.a. aprillis käsitletud ja ülikooli nõukogule kinnitamiseks (septembris) esitatud "Kaugkoolituse olukord ja perspektiivsed arengusuunad Tallinna Pedagoogikaülikoolis 1997.-98. aastaks".
Momendi põhiprobleemid kaugkoolituses
Kuigi võimalused kaugkoolituse kõrgtasemel läbiviimiseks on teaduskonniti väga erinevad, võib siiski välja tuua järgmised üldised probleemid:
1. Paljud kaugkoolitust läbiviivad õppejõud ei valda nõutaval tasemel kaugkoolituse kaasaegseid meetodeid. Ka puudub suurel osal õppejõududest valmisolek ja võimalus vastavasisuliseks enesetäienduseks.
Kaugkoolituse efektiivse toimimise jaoks napib vajalikke materiaalseid ressursse:
2.1. TPÜ arvutiressursside (põhiserver, listserver, sissehelistamisvõimalused) vähesus;
2.2. Haridustehnoloogia keskuse kui kaugkoolitusalase arendus- ja teadustöö põhiüksuse äärmiselt kehv varustatus vajaliku tark- ja riistvaraga;
2.3. Arvutustehnika ebapiisavus õppetoolides;
2.4. Õppematerjalide ebapiisavus (kohati lausa puudumine).
3. Halb ülevaade kaugkoolitusalasest (maksujõulisest) haridusnõudlusest.
Ülalloetletule lisandub terve hulk subjektiivseid asjaolusid. Näiteks ei ole teatud osa õppejõude siiani adunud kaugkoolituse rolli elukestva õppimise põhimõtte realiseerimisel ühiskonnas. Sellest tuleneb ka leigus vastavaalasesse arendustegevusse. Õppematerjalide koostamise osas on õppejõud sageli surnud ringis: tänu suurele auditoorsele koormusele ei jää õppejõududel õppematerjalide koostamiseks piisavalt aega, õppematerjalide puuduse tõttu aga ei saa auditoorset koormust ka vähendada.
Eesmärgid ja lähiajaks kavandatud tegevused
Kaugkoolituse põhieesmärgiks Tallinna Pedagoogikaülikoolis on haridusnõudluse (nii individu aalse kui riikliku) maksimaalne rahuldamine.
Selle saavutamiseks on momendil formuleeritud järgmised tegevused:
1. Kaugkoolituse arengukava realiseerimiseks vajaliku infrastruktuuri loomine ülikoolis.
1.1. Luua kaugkoolituse alase kõrgeima nõuandva organina kaugkoolituse nõukogu, kuhu kuuluvad esindajad igast teaduskonnast (kaugkoolituse koordinaatorid), lisaks veel teadus- ja arendusprorektor, õppeprorektor, õppeosakonna juhataja, täienduskoolituse osakonna ja Kutsehariduskeskuse juhatajad, Avatud Ülikooli projektijuht ning kasvatusteaduste teaduskonna Haridustehnoloogia Keskuse juhataja.
1.2. Varustada ülikooli arvutuskeskus massilise kaugkoolituse toeks vajaliku riistvaraga:
1.3. Sisustada kaugkoolituse kontaktisiku ning koordinaatorite vajalikul tehnilisel tasemel olevad töökohad.
1.4. Kujundada kasvatusteaduste teaduskonna Haridustehnoloogia Keskus kaugkoolituse alaseks teabe- ja arenduskeskuseks ülikoolis. Selleks varustada Haridustehnoloogia Keskus kaugkoolituse toeks vajaliku riist- ja tarkvaraga:
1.5. Inerneti-ühenduse loomisel ning vajaliku riist- ja tarkvaraga varustamisel eelistada kaug õpet suures mahus läbi viivaid akadeemilisi osakondi.
2. Maksujõulise kaugkoolitusalase haridusnõudluse väljaselgitamine (koostöös teiste ülikoolidega)
2.1. Koostöös
2.2. Teostada potentsiaalsete sihtgruppide motivatsiooni ja õppimisvalmisoleku analüüs kaugkoolitusprogrammides osalemiseks.
2.3. Teostada riiklikest arengukavadest tuleneva haridusnõudluse dünaamika analüüs.
3. Korraldada õppejõudude täienduskoolitus kaasaegsete kaugkoolitusmeetodite alal.
3.1. Korraldada õppejõududele kursused kaugkoolitusmeetoditest.
3.2. Motiveerida kaugkoolituses osalevate õppejõudude osavõttu rahvusvahelistest konverentsidest ning aktiivset osalemist rahvusvaheliste kaugkoolitusalaste organisatsioonide (EDEN, ICDE jt) töös.
3.3. Aidata kaasa kaugkoolitusalaste koostööprojektide käivitamisele ja arendamisele nii Eesti kui välisülikoolidega, toetada kaugkoolitusalaste seminaride korraldamist.
3.4. Luua kaugkoolitusalane virtuaalne konsultatsioonikeskus.
Kaugkoolitusprogrammide väljatöötamine.
4.1. Koostada (ja realiseerida) koolitusprogrammide väljatöötamisalaseid projekte (PHARE, Leonardo, AEF jne.) suurima nõudlusega ja ülikooli prioriteetidega kooskõlas olevates valdkondades, nagu näiteks:
4.2. Juba käimasolevate õppekava-alaste projektide (näiteks TEMPUS) täitmisel enam arvestada kaugkoolituse vormis pakutava koolitusega.
5. Kaugkoolituse efektiivseks läbiviimiseks vajalike õppematerjalide koostamine nii käimasoleva kui planeeritava kaugkoolituse jaoks.
6. Kaugkoolituse meetodite integreerimine tasemeõppesse nii sisuliselt kui vormiliselt.
6.1. Koostada kaugkoolitusalaseid kursuseid lähiõppe üliõpilastele.
6.2. Korrigeerida olemasolevaid kaugõppe õppekavu, arvestades kaugkoolituses avanenud uusi tehnilisi võimalusi.
7. Kaugkoolituse läbiviimiseks vajaliku keskkonna loomine (koordineerib teadus- ja arendusprorektor).
7.1. Teha koostööd teiste ülikoolidega piirkondlike täienduskoolituskeskuste võrgu kujundamisel ja väljaarendamisel.
7.2. Avada ja hallata kaugkoolituseks vajalikke liste.
7.3. Koostada ja hallata kaugkoolitusalaseid WWW-lehekülgi.
7.4. Kaugkoolitusalase infosüsteemi loomine ja haldamine.
Jaotuste 1 ja 7 raames toimuv tegevus koordineeritakse ülikooli teadus- ja arendusprorektori ning jaotuste 2 - 6 raames toimuv tegevus koordineeritakse ülikooli akadeemilise prorektori poolt.