MUUTUSED EESTI KIRJASTUSSÜSTEEMIS JA RAAMATUTOODANGUS 2: 1918-1940
Mare Lott, Aile Möldre, Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatuteaduse õppetool
Kokkuvõte
Eesti raamatutoodangu struktuur on esitatud artikli inglisekeelses versioonis tabelis 2. Võrdlus varasemate perioodidega näitab, et praktilise sisuga raamatute väljaandmine kasvas ning usu- ja ilukirjanduse üllitamine kahanes. Kui varem moodustasid need liigid pool kogu raamatutoodangust, siis nüüd langes nende osakaal 23 protsendini.
Iseseisev riik tõi kaasa vajaduse ametlike väljaannete ja õigusliku sisuga teoste järele. Esmakordselt anti eesti keeles välja seaduskogumikke, statistikamaterjale, eri parteide poliitilisi väljaandeid. Samuti kasvas majandusalaste publikatsioonide hulk.
Ilukirjanduse väljaandmisel moodustas poole eesti autorite looming. Esialgu domineeris siin luule, lühijuttude ja novellikogumike avaldamine. 1920.ndate aastate teisel poolel aga nende vastu huvi kahanes ja juhtivaks zhanriks tõusis romaan.
Teise poole ilukirjandusest moodustasid tõlked peamiselt euroopa keeltest. Enne iseseisvust lugesid paljud lugejaid välismaa autoreid originaalkeeltes, iseseisvas Eestis eelistati lugeda emakeelset raamatut. Tõlkeid avaldati peamiselt sarjades. Parimaid sarju üllitasid näiteks kirjastused Loodus, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv. 1930ndatel oli põhiliseks tõlkekeeleks inglise keel, millest tõlgiti 44 protsenti kõigist ilukirjanduslikest tõlgetest. Märkimisväärne on samuti huvi Põhjamaade kirjanduse vastu ning Poola autorite populaarsus eesti lugejate hulgas. Tõlkekirjanduse avaldamist mõjutas Eesti ühinemine Berni autoriõiguste konventsiooniga, mis kärpis Eesti kirjastuste võimalusi uute teoste avaldamisel, sest tihti ei jätkunud tõlkeõiguse hankimiseks piisavalt raha.
Rakendusteaduslik kirjandus koosnes põhiliselt põllumajanduslikest väljaannetest. Maareformi tulemusel oli Eestis palju väiketalunikke, kes varem polnud sellel alal tegutsenud ja vajasid hädasti abimaterjali. Erilist rõhku pöörati neis tõuaretusele ja piimakarja kasvatusele. 1930ndatel aastatel jõuti mahukate teatmeraamatute avaldamiseni nagu "Põllumajanduse entsoklüpeedia" jt.
Tehniline kirjandus jäi põllumajandusliku orientatsiooni kõrval tahaplaanile. Tallinna Tehnikaülikooli asutamine 1936.aastal andis siiski tõuke ka tehnikakirjanduse üllitamisele.
Enne iseseisvust avaldati eesti keeles peamiselt keele- ja usuõpikuid. Nüüd asuti õpikute täiskomplektide kirjastamisele. Esimestel iseseisvusaastatel moodustasid õpikud kuni viiendiku raamatutoodangust.
Teaduskirjandus väljaandmine kasvas eriti tänu Kultuurkapitali toetusele. Enamasti publitseeriti humanitaarteaduslikke üllitisi (48,3 protsenti), aga ka rakendusteadust, loodusteadusi. Selles peegeldub Eesti teadusuuringute üldine suunitlus. Umbes 30 protsenti teaduslikest publikatsioonidest avaldati võõrkeeltes.
Rohkesti raamatuid ilmus teaduse populariseerimise alalt, nende temaatiline haare oli lai ja lugejaskond arvukas. 62 protsenti populaarteaduslikest raamatuist olid eesti autorite sulest.
Teatamekirjanduse väljaandmisel oli suurim saavutus kaheksaköiteline "Eesti entsolüpeedia", mis oli esimene maailma standarditele vastav entsüklopeediline väljaanne Eestis.