Intervjueerinud Sirje Virkus 28.augustil 1997, Kopenhaagenis.
1. Milline on IFLA roll ja missioon?
IFLA on maailma suurim raamatukogusid ja raamatukoguassotsiatsioone ühendav institutsioon ja tema tegevuse peaeesmärk on esindada oma liikmete huve.
2. Kas te iseloomustaksite mõne sõnaga IFLA struktuuri ja IFLA peasekretäri rolli selles struktuuris?
IFLA koosneb mitmetest organitest. IFLA kõrgeim organ on IFLA nõukogu, mis koosneb IFLA liikmetest ja tuleb kokku iga kahe aasta järel - sel aastal Kopenhaagenis. Nõukogust eraldi on täidesaatvat võimu omav täitevkomitee ja IFLA erialast tegevust koordineeriv erialanõukogu. Täitevkomitee vastutab IFLA personali eest. IFLA personal töötab Haagis IFLA peakorteris. Määrates IFLA peasekretäri määrab täitevkomitee ühtlasi IFLA personali direktori Haagis. Minu ülesanne peasekretärina on tegutseda täitevkomitee poolt antud ülesannete raames ja teostada IFLA igapäevast tööd: finantsid, personal, koostööprogrammid jne. Lühidalt, peasekretär on kõrgeim määratud amet, president on kõrgeim valitud amet.
3. Kuidas IFLA aitab kaasa raamatukogude huvide toetamisele ja milline on IFLA koostöö teiste erialaorganisatsioonidega, näiteks FID jt.? Kas IFLA kavatseb teha tulevikus koostööd ka organisatsioonidega teistest valdkondadest, näiteks hariduse vallas?
IFLA, väljendades oma liikmete huve, ei saa töötada üksi. Ta on võimas organisatsioon raamatukogude ja infospetsialistide maailmas. Raamatukogude tegevusvaldkond on tänapäeval väga lai ning meie liikmete huvid väga laiaulatuslikud. Traditsiooniliselt on IFLA-l olnud koostöö väikese hulga rahvusvaheliste organisatsioonidega, peamiselt arhiivide ja dokumentatsiooni vallas - Rahvusvaheline Arhiivide Nõukogu (International Council of Archives /ICA) ja Rahvusvaheline Informatsiooni ja Dokumentatsiooni Föderatsioon (the International Federation for Information and Documentation/FID). Koostööle ICAga on pööratud rohkem tähelepanu seoses ühisele tegevuskavale allakirjutamisega. Sellega seoses püütakse formaliseerida kontakte nende kahe organisatsiooni vahel. Lähemas tulevikus on IFLA jaoks oluline arendada sidemeid ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Me oleme leidnud, et väga tähtsad on suhted Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooniga (World Intellectual Property Organization/WIPO), mis on vastutav autoriõiguse ja intellektuaalse omandi kokkulepete eest maailmas. Tõhusaks tegevuseks peab IFLA leidma uusi strateegilisi liite. Nii et - oma positsiooni tugevdamiseks sõlmime me uusi liite, peame tegema koostööd tarbijaorganisatsioonidega ja koolitajatega ning teiste organisatsioonidega.
4. Kuidas te näete raamatukogude ja raamatukoguhoidjate rolli tulevikus?
Mõeldes tulevikuraamatukogust tuleb meil alustada sellest, et me mõtleme raamatukogust käesoleval ajal. See, mida me enese ümber praegu näeme, moodustab esmase ettekujutuse sellest, mis saab meist tulevikus. Ma arvan, et IFLA presidendi kirjeldus sellel konverentsil kahest raamatukogust kui ühest on väga võimas ettekujutus, mis annab visiooni raamatukogude lähimast ja kaugemast tulevikust. Raamatukogud peavad vastutama oma riigi raamatupärandi säilitamise eest, kuid samal ajal peavad nad tagama juurdepääsu uutele elektroonilistele inforessurssidele. Tulevikus peab iga raamatukogu silmas oma kogusid, oma kasutaja vajadusi, et leida tasakaal veel küllalt efektiivsete vanade ja uute elektrooniliste traditsioonide vahel. Me näeme kindlasti raamatukogusid minemas mööda elektroonilist teed ja see ei peaks üllatama raamatukogude juhtkonda, kui me mõtleme raamatukogudest, mis on sõltuvad majanduslikest näitajatest. Ma kujutan ette raamatukogusid, mis omavad juurdepääsu informatsioonile kodudest telefoni ja telekommunikatsiooniliinide kaudu. Kuid see ei tähenda, et suurlinnades ja maal ei ole vajadust traditsiooniliste raamatukogude järele, mis toetavad lugemisharjumusi ja varustavad kasutajat informatsiooniga.
5. Millised on Teie arvates praegu raamatukogude ja raamatukoguhoidjate peamised probleemid?
Kõige olulisemad on minu arvates finantsprobleemid. See on tõenäoliselt nii paljudes riikides ja ilmselt paljudes eri tüüpi raamatukogudes. Paljud raamatukogud peavad finantseerima dubleerivalt mitmeid töövõtteid. Rääkides raamatukogu muutuvast iseloomust, tuleb finantseerida neid valdkondi, mida me oleme alati teinud, kuid samal ajal tuleb investeerida uutesse teenustesse, toodetesse ja uude infrastruktuuri, et pakkuda kasutajaskonnale informatsiooni. Finantsid on võtmeküsimus. Teiseks nimetaksin ma soovi määratleda oma seisundit: mis suunas institutsioon peaks liikuma ja kas tuleb tähelepanu kõikehõlmavalt pöörata elektroonilistele resurssidele. Kui on näiteks olemas CD-ROM publikatsioonid ja trükiväljaanded, kas teha kättesaadavaks trükised või osta ainult CD-ROMe. Need on asjaolud, mis teevad raamatukogunduse mõnikord problemaatiliseks, kuid samal ajal ka väga huvitavaks. Ma arvan, et see on meie eriala jaoks suurepärane aeg ja tuleb kohaneda arengutendentsidega, mis leiavad aset meie ümber ja mõjutada neid arenguid. Ma tahaksin öelda teie lugejatele, et ei peaks mitte nii väga pöörama tähelepanu probleemidele kui nende taga peituvatele väljakutsetele ja suunama need positiivseteks tulemusteks.
6. Mida on IFLA ette võtnud eelpoolnimetatud probleemide lahendamiseks?
Pidades silmas fakti, et puuduvad finantsvõimalused arengumaades traditsiooniliste raamatukogude loomiseks, on IFLA väga tugevalt investeerinud elektroonilise informatsiooni infrastruktuuri. 1994.aastal teavitas IFLA president Kuubal IFLANETist kui olulisest lahendusest. Meil tõepoolest ei ole ressursse kogude dubleerimiseks suurtes maailma raamatukogudes ja IFLA kui organisatsioon peaks pöörama rohkem tähelepanu juurdepääsu aspektile. Kui me räägime juurdepääsust, siis me räägime tänapäeval samuti elektroonilisest juurdepääsust. Väga tähtis suund IFLA tegevuses on juhtida oma liikmete tähelepanu võimalustele ja resurssidele, mida elektronkommunikatsiooni võrk IFLANET pakub. Raamatukogudes, mis omavad juurdepääsu IFLANETile, on suur nõudmine erialakirjanduse ja dokumentide järele IFLAst, tema poliitikast ja standarditest. Selle tulemusena on IFLA võimeline stimuleerima ja toetama palju rohkem raamatukogusid. IFLA on samuti keskendunud traditsiooniliste raamatukogude probleemidele. Üks viimaste aastate edukaid ettevõtmisi on olnud IFLA nn Voucher Scheme, mis lihtsustab raamatukogudevahelist laenutust. Samuti välisfondide toetus nagu Soros Foundation, näiteks Ungari ja Bulgaaria jaoks. See süsteem on tõesti tegutsenud väga hästi. Seega võime öelda, et me püüame jätkuvalt leida lahendusi nendes valdkondades, kus IFLA on traditsiooniliselt tugev, kuid samuti uues elektroonilises keskkonnas.
7. Kuidas vastavad Teie arvates Euroopa raamatukogu- ja infoteaduse õppeasutused infoühiskonna väljakutsetele? Kas koolitus ja väljaõpe raamatukogu ja infoteaduse koolides on küllaldane toimetulekuks infoühiskonnas?
Kui te lubate, siis ma eelistaksin sellele küsimusele mitte vastata, kuna ma ei oma küllaldaselt teadmisi, et väljendada oma arvamust. Minu kogemused raamatukoguharidusega viivad mind tagasi aastasse 1977 ja ma olen püüdnud ennast üldiselt kursis hoida õppekavade arengutega ja raamatukogude vajadustega sellel muutuste ajajärgul. Kuid ma ei pea ennast eksperdiks, et kommenteerida kvalitatiivseid probleeme.
8. Homme on IFLA konverentsi viimane ametlik päev. Kas te annaksite hinnangu konverentsile ja võrdleksite seda eelnevate konverentsidega?
Homme on tõepoolest IFLA 63nda konverentsi ja nõukogu viimane päev. See konverents jääb meelde paljude asjaolude poolest. Esiteks valimiste pärast, mis on andnud sellele konverentsile erilise sära: uue presidendi, IFLA täitevkomitee uute liikmete valimised ja valimisprotsess üldse.
Teiseks, see on väga eriline konverents Taani Arenguagentuuri DANIDA toetuse tõttu, mis võimaldas paljudel raamatukogu- ja infotöötajatel tulla konverentsile, esineda ettekannetega, saada kasu diskussioonidest, üritustest ja viia ennast kurssi arengutendentsidega Taani raamatukogudes. DANIDA tegi võimalikuks osaleda konverentsil umbes 150 professionaalil ja ma arvan, et see andis sellele konverentsile väga erilise iseloomu.
Kolmandaks, seda konverentsi mäletatakse suure hulga väga oluliste erialaküsimuste käsitlemise tõttu. Näiteks väljendusvabaduse ja informatsiooni kättesaadavuse probleemid. Eile pidas loengu külalislektor Ms. Ursula Owen, kes on "Index on Censorship" peatoimetaja, teemal "Lüüsid vabadusele: raamatukogud ja järgmine aastatuhat"(Gateways to freedom: libraries and the next millenium). Meil on nüüd samuti IFLA Täitevkomitee resolutsioon, mida arutatakse homme ja mis soovitab luua foorumi arutamaks neid probleeme ja Komitee, mis jälgiks ja teostaks nende probleemide järelvalvet. Sama kehtib autoriõiguse kohta, mis moodustab tõepoolest domineeriva osa IFLA kahe viimase aasta tegevusplaanis. Täitevkomitee rõhutab samuti vajadust, et IFLA rajaks autoriõigusekaitse Komitee, et oleks alus eksperthinnanguteks kõigis valdkondades, mis on seotud litsentside, raamatukogu kogude levitamise nõuetega, koostöö, arhiivide ja informatsiooni kättesaadavuse probleemidega.
Ja viimane kommentaar konverentsile võiks olla, et see oli tõepoolest suurim - osavõtjate arv lähenes 3000le. See on kompliment Taani organiseerimiskomiteele, kelle roll konverentsi toetamisel oli äärmiselt suur. Paljude inimeste jaoks tundub see pigem Taani konverentsina kui ainult Kopenhaageni konverentsina.
9. Selle konverentsi teema on "Raamatukogud ja informatsioon inimkonna arenguks". Miks valiti sel aastal just selline teema?
Ma arvan, et selline teema valik väljendab väga selgelt Taani raamatukogukeskonna huve. Palju aastaid on IFLA teemad olnud üldisema iseloomuga: "Tulevikuraamatukogud" ("Libraries of the Future") Istanbulis 1995. aastal ja "Muutuste väljakutse: raamatukogud ja majanduslik areng" ("The Challenge of Change: Libraries and Economic Development") Pekingis möödunud aastal. Taani kolleegid arvasid ja seda toetas IFLA Erialanõukogu, et teema, mille põhitähelepanu oleks suunatud mõningatele fundamentaalsetele probleemidele meie alal, võiks olle kõige sobilikum. Ja taanlased olid edukad konverentsi põhiteemale vastavate ettekannete valimisel.
10. Kas Te ütleksite mõne sõna oma erialasest taustast?
Ma sain raamatukoguhoidja koolituse aastatel 1977-1980. Sel perioodil ei olnud võimalik Hollandis raamatukoguharidust omandada akadeemilise programmina. Peale koolituse lõppu soovisin ma töötada teadusraamatukogudes, kuid leidsin, et akadeemilise kraadita on väga raske leida vastavat ametit raamatukogus. Seetõttu otsustasin ma õppida ajalugu ja informaatikat Leideni Ülikoolis, mille lõpetasin 1988.aastal. Peale kraadi kaitsmist töötasin raamatukaubanduses, antikvariaadis, auktsioneerides vanu trükiseid ja seejärel Hollandi Raamatukogu ja Infoteenuste Nõukogus nõunikuna. Seejärel töötasin Hollandi Rahvusraamatukogus. Ülikooli perioodil töötasin mitmete rahvusvaheliste programmidega ja olen alati olnud huvitatud rahvusvahelisest koostööst. Peale IFLA eelmise peasekretäri lahkumist 1992.aastal kirjutasin ma IFLAle ja teatasin, et jälgides IFLA arengut võiks olla hea idee, kui noorem professionaal võtaks peasekretäri ameti üle. Varasematel aastatel on olnud see tavaliselt keegi, kes omab laialdast koostöövõrku, kuid on vähem või rohkem oma karjääri lõpul. Ma põhjendasin oma ettepanekut sellega, et palgates noorema kaastöötaja võiks IFLA kasu saada uutest arengutest ja uutmoodi juhtimisstiilist. Mul on olnud rõõm töötada koos IFLA presidendi Robert Wredgewortiga, kes läks äsja pensionile ja arendada edasi tööd ning viia läbi muutusi, mida on teinud minu eelkäijad.
11. Kas on midagi sellist, mida te tahaksite öelda Eesti lugejatele?
Ma olen külastanud palusid riike ja ma arvan, et igal kultuuril on midagi väga erilist pakkuda. Ma olen näinud paljusid raamatukogusid ja tean raamatukogude tegevusest Eestis. Olen rahul, et sel aastal võitis Hans Peter Geh konverentsi auhinna Eesti * ja varasematel aastatel on selle auhinna saanud teised Balti riigid. Me loodame, et lähitulevikus koos uue IFLA presidendiga on IFLA juhtkonnal võimalus külastada Eestit ja Baltimaid. Ma olen väga rahul, et konverents Kopenhaagenis on andnud reale kolleegidele Balti riikidest võimaluse siia tulla. Me kindlasti tahame jätkata häid suhteid ja ma ootan võimalust külastada teie maad lähitulevikus.
* 1997.aastal võitis Hans Peter Geh Granti Sirje Virkus Tallinna Pedagoogikaülikoolist