Sirje Virkus
Doktorant, Manchesteri Metropoli Ülikool; Tallinna Pedagoogikaülikooli
teadur
1. Sissejuhatus
Informatsiooni hankimine ja kasutamine on seotud kõigi eluvaldkondadega ning on
inimese käitumise tavapärane osa. Info hankimine võib olla igapäevane
tegevus nagu ajalehe lugemine, raadio kuulamine, televiisori vaatamine,
aastaarvude otsimine teatmeteosest, nõu küsimine kolleegidelt ja sõpradelt võtmaks
vastu otsuseid või lahendamaks probleeme. Informatsiooni hankimine ja otsing on
olnud alati olulise tähtsusega, kuid kaasaegses ühiskonnas, mida tavatsetakse
nimetada infoühiskonnaks, teabeühiskonnaks või teadmistepõhiseks ühiskonnaks,
on see lausa vältimatu. Kaasaegse ühiskonna liikmed peavad olema võimelised
infot hankima ja relevantset informatsiooni tõhusalt kasutama, et tulla toime
kiiresti muutuvas tehnoloogilises infokeskkonnas.
Informatsiooni hulga tohutut kasvu on põhjustanud oluliselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kiire areng: paljud muutused on seotud arvutite võimaluste suurenemisega säilitada tohutuid andmehulki, töödelda neid kiirelt ja teha need kasutajatele telekommunikatsioonivõrkude vahendusel kättesaadavaks. Uurimistulemused on näidanud, et ajavahemikul 1970-2000 toodeti rohkem infomatsiooni kui eelneva 5000 aasta jooksul kokku. 1940-50ndatel aastatel kasutati arvuteid peamiselt arvandmete töötlemiseks, võimalused salvestada ja otsida tekstiinformatsiooni arenesid 1960-70ndatel aastatel, mil pakuti peamiselt bibliograafilist informatsiooni teadusartiklite kohta. 1980ndatel aastatel arenesid täistekstiotsinguid võimaldavad infoteenused ning andmebaasid kompaktandmeplaatidel. Varastes infootsisüsteemides oli infootsing väga keerukas ja aeganõudev protsess, mis vajas spetsiaalsete infootsikeelte tundmist ja põhjalikke teadmisi otsingutehnikast. Graafilised kasutajaliidesed, klient-server tehnoloogia, Interneti ja veebi kiire areng 1990ndatel aastatel on põhjalikult muutnud informatsiooni loomise, säilitamise ja otsingu protsessi. Juba ammu pole otsingu objektiks ainult tekst, vaid samuti pildid, graafika, heli- ja videoobjektid. Informatsioon võib olla struktureeritud otsinguks või lehitsemiseks. Elektroonilise informatsiooni otsing pole juba ammu ainult infospetsialisti tegevusvaldkonda kuuluv, sellega tegelevad inimesed pidevalt oma igapäevaelus (Rowley, 1996). Paljud riigid on seadnud juurepääsu informatsioonile ja vastavate infrastruktuuride rajamise oma prioriteetide esiritta.
Samas tuleb tõdeda, et inimese võime töödelda informatsiooni ei ole kasvanud samasuguse kiirusega. Meie võime lugeda teksti, vaadelda pildikujundeid ja kuulata helisid ning haista on paraku suures osas samasugused nagu see oli Rooma senaatoritel või keskaegsetel õpetlastel. Kiire tehnoloogilise arengu tagajärjel oleme jõudnud situatsiooni, mil üha rohkem räägitakse infouputusest või informatsiooni üleküllusest. 1999. aasta jaanuaris märkis üks Ameerika Ühendriikide ajaleht, et kahel viimasel aastal on sellel teemal ilmunud üle 3 000 artikli ning rohkem kui 15 000 veebikohta osutab sellele nähtusele (Case, 2000, 101).
Informatsiooni, eriti digitaalse informatsiooni üleküllusest põhjustatud haigusele on antud isegi ametlik nimetus - 'infoväsimuse sündroom' ('information fatigue syndrome'/IFS) (Oppenheim, 1997). 1996. aastal 1300 firmajuhi hulgas läbiviidud uuring (Reuter Business Information, 1996) näitas, et informatsiooni üleküllus põhjustas sageli viivitusi otsuste vastuvõtmisel. E-kirjade läbivaatamine, millest sugugi kõik polnud relevantsed, võttis firmajuhtidel enam kui tunni päevas. Interneti otsimootorite kasutamine infootsinguks teatud tipptundidel oli väga aeganõudev protsess ja tõi sageli palju vastuseid, millest relevantsete leidmine osutus keeruliseks ja aeganõudvaks. Reuteri järgneva uuringu (1998) alusel väitis 38% firmajuhtidest, et suur hulk nende tööajast kulus infootsinguks; 43% kinnitas, et otsuste vastuvõtmine viivitus seetõttu, et infot oli liiga palju; 47% kurtis, et infouputus kiskus neid eemale peamistest tööülesannetest; 42% väitis infouputusest tulenevat stressi, mis viis pingeteni töökaaslastega, töörahulolu kaotuseni, tervisehäireteni; 61% kinnitas, et stress vähendas nende sotsiaalset aktiivsust; 60% kurtis infouputusest põhjustatud väsimust. Sellegipoolest pole info üleküllus uus fenomen. Klapp (1986) väitab, et esimeseks sotsiaalteadlaseks, kes juhtis tähelepanu info üleküllusele oli tõenäoliselt Georg Simmel (Simmel, 1950). Info ülekülluse probleemid on pikka aega olnud uurimisobjektiks mitmete valdkondade teadlastele: sotsioloogid ja politoloogid tavatsevad vaadelda seda fenomeni globaalses kontekstis (nt Deutsch, 1963), psühholoogid indiviidi tasandil (nt Miller, 1960, 1978) ja juhtimisteoreetikud otsuste vastuvõtuprotsessides (Mintzberg, 1975). Info ülekülluse probleemid on uurimisobjektiks samuti infoteadlastele (Case, 2002).
Infohulga kiire kasvu tingimustes muutuvad üha olulisemaks infokäsitlemisega
seotud teadmised ja oskused. Neid oskusi tavatsetakse nimetada infokirjaoskuseks
ja vastav termin on kasutusel alates 1974.aastast. Infokirjaoskuse all mõistetakse
· infovajaduse äratundmise oskust;
· arusaamist, et arukad otsused põhinevad täpsel ja ammendaval
informatsioonil;
· oskust määratleda sobivaid infoallikaid;
· oskust kasutada edukaid otsingu strateegiaid info hankimiseks;
· oskust kasutada infoallikaid paber- ja elektronkandjatel;
· oskust hinnata leitud infoallikaid ja informatsiooni;
· oskust korrastada leitud informatsiooni;
· oskust integreerida uus informatsioon olemasolevate teadmistega ning
· oskust kasutada informatsiooni probleemide lahendamiseks (Doyle,
1994).
Käesolev artikkel on esimene osa artiklite seeriast, mis on pühendatud infokirjaoskusele ning info hankimise ja otsingu probleemidele. Artiklid käsitlevad info hankimise, otsingu ja kasutamise alaseid uuringuid, püüavad defineerida põhimõisteid, esitada tuntud infouurijate infokäitumise ja infokirjaoskuse mudeleid ning anda ülevaade uurimistulemustest viimastel kümnenditel. Selles artiklis vaadeldakse info hankimise ja otsingu protsessi uurimise arengut ning pööratakse tähelepanu sellega seotud põhimõistetele.
2. Info hankimise ja otsinguprotsessi uurimisest
Informatsiooni hankimise, otsingu ja kasutamise alased uuringud on infoteaduse
peamisi uurimisvaldkondi. Tampere Ülikooli infoteaduste osakonna professorid
Kalervo Järvelin ja Pertti Vakkari (1993) on nimetanud kogu infoteadust
teadmiste hankimise teaduseks. Kuigi infovajadust, hankimist, otsingut ja
kasutamist analüüsivad teatud määral ka teised teadused
(kommunikatsiooniteadused, kasvatusteadused, psühholoogia, jt) tehakse peamised
uuringud siiski infoteaduse valdkonnas.
Informatsiooni hankimise ja otsingu probleemidega hakati süstemaatiliselt tegelema möödunud sajandi algul. Sajandi esimestel kümnenditel olid uuringute tähelepanukeskmes infokanalid ja -süsteemid, peamiselt raamatukogudes ja massimeedias. 1940. aastal ilmus esimene ülevaade sellealastest uuringutest. Sellised ülevaated ilmusid seejärel paljudes ajakirjades kuni 1960ndate aastateni üsna regulaarselt. Kuni 1960ndate aastateni olid uuringud peamiselt seotud teadlaste ja inseneride infovajaduse ja -kasutamisega. Sellegipoolest peab tõdema, et need uuringud ei vaadelnud info hankimist tänapäevases tähenduses. Uuringute põhitähelepanu oli suunatud eelkõige info hankimise objektidele ja kohtadele nagu raamatud, ajakirjad, ajalehed ning raadio, televisioon, raamatukogud, konverentsid jne. Uuriti formaalseid infosüsteeme ja infokasutaja asemel olid tähelepanukeskmes eelkõige infoallikad ja nende kasutamine. Kirjanduses nimetati neid uuringuid sellegipoolest infovajaduse ja kasutamise uuringuteks (information needs and uses), vahel ka kasutajauuringuteks (user studies) (Case, 2002).
Choo ja Auster (1993) iseloomustavad sellel perioodil domineerinud lähenemist kui süsteemikeskset. Pertti Vakkari (1999) kasutab terminit 'süsteemile orienteeritud lähenemine'. Vakkari on võrrelnud süsteemile orienteeritud ja kasutajale orienteeritud info hankimise ja otsingu uuringute erinevusi ning uurimisküsimuste püstitusi sellistes uuringutes. Illustreerides neid erinevusi, toob ta järgmise näite: süsteemile orienteeritud ülesandekeskses uuringus on tüüpiliseks uurimisküsimuseks: milliseid dokumente insenerid vajavad oma tööks ja kuidas saaks firma infokeskus neid tagada? Kasutajale orienteeritud uuringu puhul püstitati uuringuküsimus järgnevalt: kuidas advokaadid mõtestavad (make sense) oma ülesandeid ja infokeskkonda? Ülesandele mitte orienteeritud süsteemikeskses uuringus püstitati küsimus: miks inimesed ignoreerivad hoiatusi kaubapakenditel ja reklaamis? Kasutajakeskses uuringus oli uurimisküsimus järgnev: miks inimesed külastavad kaubamaja, kui neil ei ole vajadust ega kavatsust midagi osta?
1970ndatel aastatel nihkus uuringute põhitähelepanu süsteemilt inimesele
kui informatsiooni loojale, hankijale ja kasutajale. Huvikeskmesse tõusid nn
info mõtestatud kasutamise ehk sense making uuringud. Oluliseks teetähiseks
kasutajakesksete uuringute arengus oli Ohio Riikliku Ülikooli professori Brenda
Dervini artikkel argiinfo vajadusest 1976.aastal. Dervin (1976) esitas kümme
eelneva perioodi kommunikatsiooni ja info hankimise uuringutes domineerivat müüti:
· väärtuslik on vaid objektiivne infomatsioon;
· mida rohkem informatsiooni seda parem;
· objektiivset informatsiooni võib edastada väljaspool konteksti;
· oluline informatsioon pärineb formaalsetest allikatest;
· igaks infovajaduseks on olemas relevantne informatsioon;
· igale vajadusele on lahendus;
· informatsioon on võimalik teha alati kättesaadavaks või tagada juurdepääs
informatsioonile;
· funktsionaalsed infoallikad nagu raamatud, televisiooniprogrammid jms sobivad
alati inimeste infovajaduste rahuldamiseks;
· info hankimisel ja kasutamisel ignoreeriti aega ja ruumi;
· seosed välise informatsiooni ja inimese sisemise reaalsuse vahel olid
lihtsad ja konfliktideta.
Dervin väitis, et eelnevad infouuringud pöörasid tähelepanu küsimustele, 'mida' ja 'kuidas', selle asemel, et esitada küsimus 'miks'. Uuriti, mida inimesed loevad, mitte miks nad seda teevad.
1970ndate aastate lõpul nihkus info hankimise ja -otsingu uuringute tähelepanu institutsiooniga seotud infoallikatelt ja informatsiooni hankimiselt selles suunas, kuidas inimesed kogevad ja mõtestavad oma infokeskkonda. Inimeste infokäitumist (information behaviour) on 1980ndatest aastatest alates uuritud paljudes kontekstides, paljude uurijate poolt ning ajendatuna arvukatest motiividest ja eesmärkidest. Case (2002) väidab, et ka infokäitumise uuringuis võib täheldada rida uskumusi, mis ei pruugi alati tõeseks osutuda. Tihtipeale tavatsetakse uskuda, et infootsikäitumine (information seeking behaviour) on ratsionaalne tegevus ja suunatud otsuste vastuvõtmisele. Inimese infootsikäitumine on siiski väga keerukas protsess ning on terve rida faktoreid, mis mõjutavad sellist käitumist: tegevuskeskkond, eelnevad teadmised, motiivid informatsiooni hankimiseks, kuulumine sotsiaalsetesse gruppidesse jms.
Kuni viimase ajani pööras enamus info hankimise ja -otsingu alastest uuringutest põhitähelepanu üliõpilastele. Tähelepanuväärne osa uuringutest viidi läbi ülikooli raamatukogudes. Väikene osa uuringutest vaatles ka õppejõude ning kraadiõppureid. Selline suunitlus on ka igati mõistetav, sest enamus uurijatest töötab ülikoolides, uurimisobjekt on kergesti kättesaadav ja uurimistulemustele on võimalik kiiresti rakendust leida. Viimasel ajal on uuritavate ring laienenud, haarates lapsi, eakaid ning puuetega infokasutajaid. Näiteks on mitmed uurijad analüüsinud täiskasvanutele kavandatud infosüsteemide sobivust lastele, s.t kas laste teadmised ja kognitiivsed oskused nõuavad infosüsteeme, mis oleks kavandatud spetsiaalselt nende oskusi silmas pidades. Mitmed uuringud on vaadelnud eakaid infokasutajate gruppe, kellel on vähesed arvutioskused ja nägemine ning koordinatsioon pole head. Laienenud on argiinfo hankimise ja -vajadusega tegelevate uurijate ring (Large, et al., 1999). Case'i (2002) andmetel on informatsiooni hankimisest ilmunud üle 10 000 dokumendi ja see haarab paljusid valdkondi.
Pikaajalise elava uurimis- ja arengutöö tagajärjel on informatsiooni hankimise ja -otsinguprobleemid siiski kõike muud kui lahendatud. Dokumentides või nende kirjeldustes sisalduva loomuliku keele väljenduse mitmetähenduslikkus ühelt poolt ja infovajaduse kirjeldamise raskus teiselt poolt on info hankimise ja -otsingualaste uurimuste raskuste põhilisi põhjuseid. See omakorda tingib raskusi määrata dokumentide relevantsust vastavalt infovajadusele.
3. Info hankimise ja otsinguga seotud mõisted
Informatsiooni hankimise ja otsingu vallas puutume kokku kahe põhimõistega,
mida inglise keeles tähistatakse terminitega information seeking ja information
retrieval, soomekeelseteks vasteteks on tiedonhankinta ja tiedonhaku. Eesti
keelde võiks mõlemat terminit tõlkida kui infootsingut. Kuigi need valdkonnad
näivad intuitiivselt kattuvad, on nende uurimiskogukonnad olnud aegade jooksul
küllaltki eraldatud. Vakkari (1999) leiab, et vaid üksikud uurijad on ületanud
nende valdkondade piire. Info hankimise ja -otsingu uurimistraditsioonide ühendamise
vajadust on rõhutanud Bates (1989), Belkin & Vickery
(1985), Ellis (1989),
Ingwersen (1992;1996), Järvelin (1987), Kuhlthau
(1993), Marchionini (1995),
Saracevic & Kantor (1988a,
1988b).
Seega teevad infouurijad nendel kahel mõistetel olulist vahet. Information seeking, mida eesti keeles võiks väljendada terminiga "informatsiooni hankimine" sisaldab informatsiooni otsimist kõigist kättesaadavatest infoallikatest ja -kanalitest. Information retrieval, mida eesti keeles võiks väljendada terminiga "infootsing" on see osa informatsiooni hankimisest, mille puhul kasutatakse abivahendina arvutit. Võib öelda, et infootsing moodustab ühe osa informatsiooni hankimisest. Selline otsing on seotud andmebaasidega ja sinna sisestatud teabega (nt viited, faktid, tekstid, pildid, helikujundid) ja seda teavet otsitakse (retrieve) kasutamise eesmärgil. Infootsingu uuringud on seega seotud mikrotasandiga, info hankimise uuringud makrotasandiga.
T. Saracevici jt mitmed uuringud (Saracevic & Kantor
1988a; Saracevic
& Kantor 1988b; Saracevic et al.
1988) annavad teoreetilise raamistiku info
hankimise ja otsingu problemaatikale. Nendest uuringutest lähtuvalt võib väita,
et infootsingualased uurimused keskenduvad :
· eelkõige süsteemile;
· infoallikate ja süsteemide tõhusa kasutamise kavandamisele;
· eeldavad, et informatsioon on süsteemis tarbijale kasutamiseks juba olemas;
· pööravad tähelepanu päringu täpsele formuleerimisele ning ümberformuleerimisele;
· keskenduvad tulemustele ja nende täpsuse hindamisele.
Info hankimise uuringud keskenduvad oma ajaloolises arengus:
· info kasutajale;
· inforessursside lehitsemise heuristilisele ja dünaamilisele olemusele;
· eeldavad, et informatsiooni hangitakse eelkõige teadmiste laiendamiseks;
· pööravad tähelepanu mitteplaneeritud otsingustrateegiale ning relevantse
informatsiooni äratundmisele;
· keskenduvad lehitsemise interaktiivsele olemusele.
Käesolevas artiklis on info hankimise ja -otsingu mõisteid kasutatud lähtuvalt eelnevast käsitlusest.
Biheivoristlikust käsitlusest lähtudes nähakse info hankimise ja infootsingu peamist erinevust just lehitsemises ja otsingus. Nimelt keskendub info hankimine info lehitsemisele (browsing) ja infootsing info otsimisele (searching). Sellegipoolest viitavad paljud uuringud sellele, et info hankimine ja otsing on tihedalt seotud ning need kaks mõistet on seoses arvutisüsteemide kiire arenguga teineteisele lähenenud.
Informatsiooni hankimine on Gary Marchionini (1995) arvates tihedalt seotud õppimise ja probleemide lahendamisega. Õppimine on informatsiooni hankimise tüüpiline toiming, kuid teisalt võib informatsiooni hankimist pidada eriliseks õppimise viisiks. Mõlemal juhul on eesmärgiks muuta inimese varasemaid käsitlusi teatud asjadest või nähtustest. Sellegipoolest tuleb silmas pidada erinevust - õppimise puhul talletatakse teadmised pikaajalisse mällu ja neid saab vajadusel uuesti esile kutsuda, informatsiooni hankimise puhul võidakse need teadmised probleemi lahendamisel aga unustada.
Informatsiooni hankimise ja -otsinguga lahutamatult seotud mõiste on 'informatsioon'. Termin informatsioon on pisut erineva kirjutusviisiga kasutusel kõigis keeltes. Algselt tähendas ta andmeid ja teateid, mida ühed inimesed andsid edasi teistele. See ongi saanud informatsiooni käibetähenduseks. Alates eelmise sajandi keskpaigast hakkas informatsiooni mõiste võrreldes varasemaga kiiresti avarduma. Tänapäeval on antud informatsiooni mõistele palju erinevaid tähendusi. Näiteks antropoloog Gregory Bateson (1972) defineerib informatsiooni kui kõike seda, mis muudab indiviidi teadmiste seisundit. Paljude teiste autorite definitsioon sarnaneb eelnevaga (Miller, 1968; Dervin, 1976; Rogers, 1986). Donald O. Case (2002) annab põhjaliku ülevaate informatsiooni definitsiooni otsingutest. Näiteks esitas Wellisch (1972) kaheksa erinevat informatsiooni määratlust, Wersig ja Neveling (1975) määratlesid 17 definitsiooni. Levitan (1980) analüüsis informatsiooni definitsioone kolmekümne aasta jooksul ja väitis, et terminiga 'informatsioon' on seotud 29 erinevat määratlust.
Brenda Dervin (1976), keda tuntakse infoteaduses nn sense making koolkonna
rajajana, vaatles informatsiooni mõistet lähtudes Karl Popperi (1972) käsitlusest.
Ta eristas järgmisi informatsiooni tüüpe:
1. Objektiivne informatsioon, mis asub väljaspool inimest ja kirjeldab
reaalsust.
2. Subjektiivne informatsioon, mis on meie nägemus reaalsusest või reaalsuse
peegeldus.
3. Nn sense-making informatsioon, mis võimaldab 'liikuda' objektiivse ja
subjektiivse informatsiooni vahel, mõista maailma ning sellele arusaamisele
vastavalt tegutseda.
Dervin väidab, et selline lähenemine rõhutab subjektiivse informatsiooni ja informaalsete allikate osatähtsust ning lükkab kõrvale argumendid formaalsete infosüsteemide prioriteetsusest.
Michael Bucklandi tüpoloogia eristab informatsiooni mõiste käsitlemisel
kolme kategooriat:
· Informatsioon kui protsess, mis tähistab informeerimist, infoedastust ja näitab
inimese teadmiste seisundi muutumist.
· Informatsioon kui teadmine, mis peegeldab esimeses kategoorias omandatut.
· Informatsioon kui 'asi', mis viitab informeerivatele andmetele ja
dokumentidele (Buckland, 1991).
Need on vaid mõned näited katsetest defineerida ja liigitada informatsiooni. Liia Tüür (2003) vaatleb ajakirja käesolevas numbris põhjalikumalt kognitiivset lähenemist informatsioonile. Peab siiski tõdema, et ka käesoleval ajal eksisteerib palju erinevaid lähenemisi informatsioonile ning peamised lahkarvamused on seotud informatsiooni tõesuse, füüsilise eksistentsi, suunatuse, ebamäärasuse ja rakendatavusega. Suurem osa definitsioonidest nõustub sellega, et informatsioon on 'miski', mis vähendab ebamäärasust või muudab kujutlusi reaalsusest.
Raskeks pole osutunud mitte ainult informatsiooni defineerimine. Üheks informatsiooni hankimise ja -otsingu põhimõisteks on infovajadus (information need), millest puudub samuti ühene arusaamine. Forsythe et al. (1992) märgivad, et infouurijate hulgas puudub konsensus 'infovajaduse' mõistest ning erinevad autorid defineerivad seda lähtudes oma huvist ja ekspertiisist. Vaid üksikud uurijad on infovajaduse mõistet sügavuti analüüsinud. Enamus autoreid eeldab, et infovajadused eksisteerivad ja ei vaevu mõistet määratlema. Infovajaduse uuringutes tavatsetakse kõige sagedamini viidata neljale järgnevale autorile: Robert Taylor, Charles Atkin, Nicholas Belkin ja Brenda Dervin.
Varaseim infovajaduse definitsioon pärineb Robert Taylorilt ja sellele on
info hankimise uuringutes kõige enam viidatud. Taylori käsitlus põhineb
uuringul, milles analüüsiti põhjusi ja infokäitumist esitamaks küsimusi
raamatukogu teatmeteenindusele. Taylor defineeris infovajaduse neli tasandit (Taylor,
1962, 1968):
· sisemine vajadus (visceral need);
· teadlik vajadus (conscious need),
· formuleeritud vajadus (formalized need);
· kohandatud, sobitatud vajadus (compromized need).
Sisemine vajadus on taustal olev nn mitterahulolu tunne, mis võib olla osalt teadvustamata ja mis ei ole keeleliselt väljendatav. Teadlik vajadus on teadvustatud, kuid ehk veel ebamäärane ettekujutus. Teabevajaja võib sellises seisundis arutleda kolleegidega, sõpradega jt, et selgitada infovajadust. Kui ta suudab väljendada infovajadust selgelt ja arusaadavalt, on tegemist formuleeritud infovajadusega. Kohandatud infovajadus on infoteenindust pakkuvale isikule (kas infotöötaja või raamatukoguhoidja) või infosüsteemile esitatud otsinguülesanne, mis on töödeldud viisil, et küsija saaks teeninduselt vastuse.
Nicholas Belkini infovajaduse käsitlused peegeldavad peamiselt Taylori sisemise infovajaduse kontseptsiooni. Belkin eristab sisemist, tegelikku, kuid väljendamata infovajadust, mida alati ei saagi väljendada ning teadvustatud või tunnetatud, kuid ebaselget infovajadust. Belkin toob infoteadusesse teadmistevajaku mõiste, mis on tema arvates peamine motiveerija informatsiooni hankimiseks. Belkin, Ody ja Brooks (1982) konstrueerisid infootsingu mudeli, mis põhineb infootsija nn anomaalsel teadmiste seisundil (anomalous states of knowledge/ASK). Infovajajal on probleem, kuid nii probleem kui ka probleemi lahendamiseks vajalik informatsioon, ei ole selgelt tajutav ja arusaadav. Selles mudelis peab infootsija läbima protsessi, et väljendada ja formuleerida probleem/vajadus infopäringuks. Belkini infootsingu mudelit vaadeldakse põhjalikumalt järgnevates artiklites.
Kõige ambitsioonikam katse defineerida infovajadust ja selgitada selle juuri pärineb Brenda Dervinilt ja tema kolleegidelt. Dervin (1992) analüüsib teadmiste hankimist ja teadmiste kasutamist nn. metafoorilisel viisil: olukord - tühimik - kasutamine. Olukord (situation) viitab seosele sellise maailmaga, kus olukorra määratlus/tunnetus/taju (sense) on ebarahuldaval tasemel. Tühimike (gaps) all mõeldakse vajadust teadmiste järele, mis on antud olukorras tekkinud ja kasutamise (use) all tegevusi, mida vajatakse antud teadmiste saamiseks. Dervin võrdleb teadmiste hankimist nn. silla ehitamisega (bridging the gap) üle intellektuaalse tühimiku (või kuristiku). Dervin rõhutab samuti teadmiste subjektiivset iseloomu: hangitavat teadmist ei pruugi saada tingimata valmis kujul.
Tom Wilson (1981, 1997) märgib, et samal ajal kui terve rida uurijad on pidevalt mures infovajaduse defineerimisega, uurivad nad enamuse oma ajast siiski infootsikäitumist (information seeking behaviour). Wilson määratleb informatsiooni hankimist kui "eesmärgipärast informatsiooni otsimist rahuldamaks teatud eesmärki" ja sellele vastavat käitumist kui infootsikäitumist. Käesoleval ajal kasutatakse uuringutes üha rohkem infokäitumise mõistet (information behaviour), mis on laiem mõiste kui eesmärgipärase info hankimisega seotud käitumine. Infokäitumine sisaldab samuti passiivset info hankimist kui ka info kasutamist. Wilson defineerib infokäitumist järgnevalt: "infoallikate ja -kanalitega seotud käitumine, mis sisaldab nii aktiivset kui passiivset informatsiooni otsimist ja kasutamist. Seega sisaldab see nii vahetut suhtlust kui passiivset informatsiooni vastuvõttu, nt reklaami jälgimist telekanalist, ilma igasuguse kavatsuseta sellele informatsioonile vastavalt tegutseda" (Case, 2003).
4. Infokirjaoskuse uurimise arengust
Valdkonnaks, mis on tihedalt seotud info hankimise ja -otsinguga on
infokirjaoskus. Info hankimise (information seeking), infootsingu (information
retrieval) ning infokirjaoskuse (information literacy) uurimiskogukonnad on tänaseni
olnud samuti eraldatud. Termin 'infokirjaoskus' on kasutusel alates 1974.aastast
ja seda tutvustas esmakordselt Paul Zurkowski, Ameerika Ühendriikide Infotööstuse
Assotsiatsiooni president (US Information Industry Association). Ta kasutas seda
terminit oma ettepanekus Raamatukogude ja Infoteaduse Rahvuslikule Komisjonile (National
Commission on Libraries and Information Science /NCLIS) soovitamaks rahvusliku
programmi rajamist üldise infokirjaoskuse tagamiseks. Vastavalt Zurkowskile, võib
inimesi, kes on saanud väljaõppe inforessursside kasutamiseks, kutsuda
infokirjaoskajateks. Zurkowski väitis, et kui Ameerika Ühendriikide elanikkond
on peagu 100% kirjaoskaja, siis infokirjaoskajaid on vaid üks kuuendik (Behrens,
1994).
Infokirjaoskuse definitsiooni arendas edasi Burchinal (1976), kes sidus selle mõiste informatsiooni asukoha määramise ja kasutamisega, probleemide lahendamisega ja otsuste vastuvõtmisega ning efektiivse infomatsiooni leidmisega. Owens (1976) lisas definitsioonile seose demokraatiaga ning Taylor (1979) tutvustas terminit raamatukogunduslikus kirjanduses (Behrens, 1994; Bawden, 2001).
1970ndatel aastatel domineerinud käsitlused rõhutasid infokirjaoskuse vajadust, määratlemata selleks vajalikke teadmisi ja oskusi. 1980ndatel aastatel laienes termini kasutamine ja oma panuse andsid nii raamatukoguhoidjad, kommunikatsioonieksperdid kui ka haridustegelased. Ilmus terve rida erinevaid definitsioone ja töötati välja standardid nii üldhariduskoolidele kui ka kõrgharidusinstitutsioonidele. Sellel perioodil püüti eelkõige määratleda infokirjaoskajale vajalikke oskusi ja teadmisi (Behrens, 1994; Spitzer et al, 1998).
1990ndate aastate keskel võib täheldada teoreetiliste kirjutiste arvu kasvu antud valdkonnas ning definitsioonides kajastub üha enam tehnoloogia keskne roll. Suurenenud tähelepanu pööramise infokirjaoskusele käesoleval ajal on tinginud eelkõige tehnoloogia mõju infokeskkonnale ja uute õppimiskäsitluste levik.
Võib öelda, et viimase kümne aasta jooksul on infokirjaoskus tõusnud kogu maailmas infoteadlaste huvikeskmesse ja see on sagedane termin kirjanduses. Levinuim ja kõige enam viidatud on Ameerika Raamatukoguassotsiatsiooni (American Library Association/ALA) definitsioon: "Selleks, et olla infokirjaoskaja, peab isik ära tundma, millal informatsiooni vajatakse ja ta peab oskama määratleda informatsiooni asukohta, hinnata ja kasutada vajaminevat informatsiooni" (ALA, 1989). Raamatukogu oskused (library skills), raamatukogu kasutamine (library use), bibliograafiline väljaõpe (bibliographic instruction) on olnud tihtipeale infokirjaoskuse sünonüümideks. Kuigi infokirjaoskuse eelkäijateks võib pidada raamatukoguoskusi ja -kasutamist, on infokirjaoskus laiem mõiste ja ei piirdu ainult raamatukoguga. Infokirjaoskuse mõiste kujunemist ja arengut Euroopas on käesoleva artikli autor käsitlenud põhjalikumat oma eelnevas artiklis (Virkus, 2003).
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelpoolkäsitletud kolme valdkonna uurimistegevus
on toimunud siiani küllaltki iseseisvalt ning info hankimise, infootsingu ja
infokirjaoskuse uurimiskogukonnad on tegutsenud üksteisest sõltumatult. Vaid
üksikud uurijad on ületanud nende valdkondade piire ja rõhutanud info
hankimise ja -otsingu ning viimasel ajal ka infokirjaoskuse
uurimistraditsioonide ühendamise vajadust. Raskeks on osutunud ka mitmete mõistete
defineerimine ja mitmete terminite osas puudub ühene arusaamine. Pikaajalise
uurimis- ja arengutöö tagajärjel on märgata info hankimise, infootsingu ja
infokirjaoskuse valdkondade lähenemist.
Kasutatud kirjandus
American Library Association. Presidential Committee on Information Literacy
(1989). Final Report. Chicago: American Library Association.
Bates, M. J. (1989). The design of browsing and berrypicking techniques for
the online search interface. Online Review, 13 (5), 407-424.
Bateson, G. (1972). Steps to an ecology of mind. New York: Ballantine.
Bawden, D. (2001). Information and digital literacies: a review of concepts.
Journal of Documentation, 57(2), 218-259.
Behrens, S. J. (1994). A conceptual analysis and historical overview of
information literacy. College and Research Libraries, 55(4), 309-322.
Belkin, N. J., Oddy, R. N. & Brooks, H. M. 1982. ASK for information
retrieval: Part I. Background and history. Journal of Documentation 38 (2):
61-71.
Belkin, N. J. & Vickery, A. (1985). Interaction in information systems: A
review of research from document retrieval to knowledge-based systems. London:
British Library. Library and Information Research Report No.35.
Buckland, M. (1991). Information as thing. Journal of the American Society for
Information Science, 42, 351-360.
Burchinall. L. G. (1976). The communications revolution: America's third century
challenge'. In: The Future of Organising Knowledge. Texas.
Case, D. O. (2002). Looking for information: A Survey of Research on Information
Seeking, Needs, and Behaviour. Academic Press.
Choo, C. & Auster, E. (1993). Environmental scanning: Acquisition and use of
information by managers. In: M.Williams (Ed.). Annual review of information
science and technology, 28, 279-314. Medford, NJ: Learned Information.
Dervin, B. (1976). Strategies for dealing with human information needs:
Information or communication? Journal of Broadcasting, 20 (3), 324-351.
Dervin, B. (1992). From the mind's eye of the user: the sense-making
qualitative-quantitative methodology. In: Glazier, J.D., Powell, R.R.
Qualitative Research in Information Management. Englewood: Libraries Unlimited,
61-84.
Deutsch, K. W. (1963). The nerves of government: Models of political
communication and control. New York: Free Press.
Doyle, C. S. (1994). Information literacy in an information society: a concept
for the information age. Syracuse, NY: ERIC Clearinghouse. (ERIC document ED
372763.
Ellis, D. (1989). A behavioural approach to information retrieval design.
Journal of Documentation, 46, 318-338.
Forsythe, D. et al (1992). Expanding the concept of medical information: An
observational study of physians' information needs. Computers and Biomedical
Research, 25, 181-200.
Ingwersen, P. (1992). Information retrieval interaction. London; Los Angeles (Calif.):
Taylor Graham.
Ingwersen, P. (1996). Cognitive perspectives of information retrieval
interaction: Elements of a cognitive IR theory. Journal of Documentation, 52(1),
3-50.
Järvelin, K. & Vakkari, P. (1993). The evolution of library and information
science 1965-1985: A content analysis of journal articles. Information
Processing & Management, 29, 129-144.
Järvelin, K. (1987). Kaksi yksinkertaista jäsennystä tiedon hankinnan
tutkimista varten. Kirjastotiede ja informatiikka 6(1): 18-24.
Klapp, O. E. (1986). Overload and boredom: Essays on the quality of life in the
information society. Connecticut: Greenwood Press.
Kuhlthau, C. C. (1993). Seeking meaning: A process approach to library and
information services. Norwood, N.J.: Ablex.
Large, A. et al. (1999). Information seeking in the online age: principles and
practice/Andrew Large, Lucy A. Tedd, and R. J. Hartley. London [etc.]:
Bowker-Saur.
Levitan, K. B. (1980). Applying a holistic framework to synthesize information
science research. In: B. Dervin & M. Voigt (Eds.), Progress in communication
science, 2, 241-273. Norwwood, NJ: Ablex.
Marchionini, G. (1995). Information seeking in electronic environments.
Cambridge: Cambridge University Press.
Miller, G. A. (1968). Psychology and information. American Documentation, 19,
286-289.
Miller, J. G. (1960). Information input overload and psychopathology. American
Journal of Psychiatry, 116, 695-704.
Miller, J. G. (1978). Living systems. New York: McGraw-Hill.
Mintzberg, H. (1975). Impediments to the use of management information. New
York: National Association of Accountants.
Oppenheim, C. (1997). Managers' use and handling of information. International
Journal of Information Management, 17(4), 246.
Owens, M. R. (1976). State, government and libraries. Library Journal, 101(1),
27.
Popper, K. (1972). Objective knowledge: An evolutionary approach. London: Oxford
University Press.
Reuters Business Information (1996). Dying for Information? An Investigation
into Information Overload in the UK and Worldwide. London: Reuters.
Reuters Ltd. (1998). Out of the Abyss: Surviving the information age. London.
Rogers, E. M. (1986). Communication technology: The new media in society. New
York: Free Press.
Rowley, J. (1996). The basics of information systems. 2nd ed. London: Library
Association Publishing.
Saracevic, T. & Kantor, P.
(1988a). A study of information seeking and
retrieving. II. users, questions, and effectiveness. Journal of American Society
for Information Science, 39 (3):177-196.
Saracevic, T. & Kantor, P.
(1988b). A study of information seeking and
retrieving. III. Searchers, searches, and overlap. Journal of American Society
for Information Science, 39 (3): 197-216.
Saracevic, T., Kantor, P.,
Chamis, A. Y. & Trivison. D.(1988). A study of
information seeking and retrieving. I. Background and methodology. Journal of
American Society for Information Science, 39 (3): 161-176.
Simmel, G. (1950). The sociology of Georg Simmel. Glencoe III: The Free Press.
Spitzer, K. et al (1998). Information literacy: essential skills for the
information age. New York: Syracuse: ERIC Clearinghouse on Information and
Technology.
Taylor, R. S. (1962). The process of asking questions. American Documentation,
13 (4), 391-6.
Taylor, R. S. (1968). Question-negotiation and information seeking in libraries.
College & Research Libraries, 29, 178-194.
Taylor, R. S. (1979). Reminiscing about the future. Library Journal, 104:
1871-1875.
Tüür, L. (2003). Kuidas mõista informatsiooni ehk mõtteid targast
tulevikuühiskonnast. Infofoorum, 7. http://www.tpu.ee/~i-foorum
Vakkari, P. (1999). Task complexity, problem structure and information
actions. Integrating studies on information seeking and retrieval. Information
Processing & Management, 35, 819-837.
Virkus, S. (2003). Information literacy in Europe: a literature review.
Information Research, 8(4), paper no. 159
Wellisch, H. (1972). From information science to informatics: A
terminological investigation. Journal of Librarianship, 4, 157-187.
Wersig, G. & Neveling, U. (1975). The phenomena of interest to
information science. Information Scientist, 9, 127-140.
Wilson, T.D. (1981). On user studies and information needs. Journal of
Documentation, 37, 1, 3-15.
Wilson, T.D. (1997). Information behaviour: An inter-diciplinary persepective.
In: P. Vakkari, R. Savolainen & B. Dervin (eds.) Information seeking in
context. Proceedings of an international conference on research in information
needs, seeking and use in different contexts 14-16 August, 1996, Tampere,
Finland, 39-50. London: Taylor Graham.
Viimati uuendatud 31. augustil
2003
sirvir@tpu.ee