Aira Lepik, Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatukogunduse õppetool
Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate ühistegevusel on aegade jooksul olnud erinevaid rõhuasetusi - viimaste aastate avardunud võimalused koostööks on loonud eelduse ja vajaduse mitmete regionaalsete koostöövormide järele.
1990ndatel aastatel on täheldatav raamatukogundusalase ühistegevuse hoogustumine Läänemere regioonis - ellu kutsuti Läänemeremaade raamatukogude ühendus Bibliotheca Baltica, Põhja- ja Baltimaade raamatukogunduskoolide õppejõudude nn training-of-trainers seminarid, mis toimuvad regulaarselt alates 1993. aastast, ning 1997. aastal juba teist korda korraldatud Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate nõupidamine on selle väite heaks tõestuseks.
I Põhja- Ja Baltimaade raamatukoguhoidjate nõupidamine (mai 1993, Jurmala, Läti) on leidnud kajastamist erialaperioodikas eelkõige kui hea algatus süvendatuma koostöö jätkamiseks ning võimalus eri riikide raamatukogutöötajatele ühisprojektide algatamiseks raamatukogutöö erivaldkondades (Puotanen 1996; Äyräs 1996)
Põhja- ja Baltimaade koostöö seostub ka Balti riikide raamatukogude omavahelise ühistegevusega ning siinkohal on vaid põgus meenutus väljakujunenust kinnituseks jätkuvatele partnerlussuhetele.
Balti riikide akadeemiaraamatukogude nõupidamised Bibliopolis, rahvusraamatukogude seminarid LiLaEst ning raamatukogunduskoolide õppejõuduse ühiskonverentsid ja erialatudengite praktika 1960ndatest aastatest, viis seni toimunud Balti riikide raamatukoguhoidjate kongressi on veelgi varasema ajalooga.
Teine Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate nõupidamine teemal "Raamatukogud ja ühiskond" toimus 15.-17. maini 1997 Leedus.
Nõupidamisel osalesid raamatukogutöötajad Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Taanist, Norrast ja Rootsist. Raamatukoguhoidjad Eestist moodustasid 25-liikmelise delegatsiooni, kuhu kuulusid Tallinna, Tartu, Narva, Võru, Haapsalu, Harju- ja Jõgevamaa eri tüüpi raamatukogude töötajad. Nõupidamise plenaaristungitel esinesid Eesti Rahvusraamatukogu tehnoloogidirektor Mihkel Reial ja Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni nõunik Andres Herkel, sektsioone olid palutud juhatama Aira Lepik ja Sirje Virkus Tallinna Pedagoogikaülikoolist ning Tiiu Valm Kultuuriministeeriumist.
Nõupidamise korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo Vilniuses, Helsingi Linnaraamatukogu (Helsingin Kaupunginkirjasto) , Leedu Raamatukoguhoidjate Ühing.
Nõupidamise töökavas olid plenaaristungid ja sektsioonide koosolekud, mis andsid kokkutulnuile võimaluse nii kuulata ettekandeid üldisematel teemadel kui ka keskenduda kitsamas ringis konkreetsemaid lahendusi nõudvatele probleemidele.
Nõupidamise avas Leedu Vabariigi kultuuriminister Saulius Saltenis, kes rõhutas oma kõnes raamatukogude rolli arenevas infoühiskonnas. Birstonase linnapea Antanas Zenkeviciuse tervitus sisaldas eelkõige tänu tähelepanuavalduse eest, et Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjad valisid oma nõupidamise paigaks tema kodulinna. Nõupidamise päevade jooksul oli kohaletulnuil meeldiv võimalus nautida Birstonase kaunist loodust ning tervislikku õhkkonda, mis lisas oma osa raamatukogualaste ettevõtmiste õnnestumisele.
Birstonas on 4,3 tuhande elanikuga väikelinn Lõuna-Leedus, 90 km Vilniusest, 40 km Kaunasest. Esimesed kirjalikud teatud linnast viivad 1382. aastasse. Leedu Suurvürstiriigi aegadest pärineb Birstonase loss, mille ümber kujunes hiljem linn. Birstonas on tuntud kuurordina 1846. aastast - soolased mineraalveed võeti kasutusele ravieesmärgil. Sanatoorne tegevus algas juba 1935. aastast ning kuurortlinnas tegutsevad tänaseni sanatooriumid "Tulpè" ja "Versmè", mineraalvee vannid ja ravimuda. Kaunis loodus - Nemunase jõgi, Vytautase mägi, gooti stiilis kirik (valminud 1909), ajaloomuuseum (asut. 1972) andsid ka nõupidamisel osalejatele võimaluse tutvuda Leedu ajaloo ning looduse suurepäraste vaatamis- ja huviväärsustega.
Avaplenaaristungi esimeses ettekandes käsitles Leedu Parlamendi asespiiker Romuldas Ozolas nõupidamise teemast lähtuvalt raamatukogude ja ühiskonna seoseid. Ta keskendus kirjasõna ja raamatukogu muutuvale rollile ajas. Esineja rõhutas kirjasõna vabaduse rolli rahvusluse kujunemise indikaatorina 19. sajandil ning leidi paralleele ka tänapäevaga. Tänase Leedu rahvraamatukogusid käsitles esineja kui olemasoleva infovajaduse rahuldajaid, kuid samas rõhutas ka raamatukogu võimalust uue teabevajaduse tekitajana. Rõhutades raamatukogude rolli ühiskonnas võrdles R. Ozolas neid koolidega ning sedastas riigi vastutust nii info- kui haridusasutuste arengu eest.
Nõupidamise kava koostamisel oli ilmselt silmas peetud, et osalejad saaksid eelkõige ülevaate eri riikide raamatukogunduses toimuvast, kuid samas oleks võimalus leida plenaaristungite ettekannetest ka teavet Euroopa Komisjoni telemaatikaprogrammi allprogrammi "Telemaatika raamatukogudes" ("Telematics for Libraries") raames kavandatavast ja Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniassotsiatsioonide Euroopa Büroo/EBLIDA (European Bureau of Library, Information and Doumentation Associations) tegevusest.
Sellealase teabe vastuvõtmise tulemuslikkus sõltus aga omakorda oluliselt eelteadmistest, mida kuulajad juba vastavatest institutsioonidest omasid. Emmanuella Giavarra EBLIDAst ning Jon Bing Oslo Ülikoolist tõstatasid nõupidamisel vast kõige problemaatilisema valdkonnaga - autoriõigus ja raamatukogualane seadusandlus - seonduva. Plenaaristungile, kus nimetatud temaatika ette kanti, ei järgnenud nõupidamisel osalejatel paraku võimalust tõstatatud probleeme põhjalikult kommenteerida. Vilniuse Ülikooli kommunikatsiooniteaduskonna prof. Domas Kaunase ettekanne "Leedu raamat - rahvuse arendajana" oli professionaalne leedu raamatu juubeliaasta ning leedu raamatuloo tutvustus.
Kolme nõupidamisepäeva plenaaristungitel esitatust on tähelepanuväärset osa tinglikult võimalik seostada eelkõige märksõnaga Internet (Gitte Larseni ettekanne Taani raamatukogude kogemustest töös arvutivõrgus Internat ning Erkki Lounasvuori esinemine Helsingi Linnaraamatukogu projektist The Cable Book) ning teedest, kuidas Internet ja automatiseeritud infosüsteemid on mõjutanud või võivad mõjutada raamatukogude tööd. Viimati nimetatuga haakusid Mihkel Reiali ettekanne Eesti Raamatukoguvõrgu ELNET Konsortsiumi tegevusest integreeritud raamatukogusüsteemi valikul ja kavandataval juurutamisel Eesti teadusraamatukogudes ning Lundi Ülikooli Raamatukogu automatiseerimise osakonna juhataja Kerstin Dahli ettekanne automatiseeritud raamatukogusüsteemide hindamiskriteeriumidest.
Järgnevalt peatuksin plenaaristungite ettekannetel, mis mulle enam huvi pakkusid ning neis tõstatatud küsimuste poolest ilmselt enim nõupidamise temaatikaga - raamatukogud ja ühiskond - haakusid.
Soome haridusministeeriumi kultuurinõunik Hannele Koivuneni ettekanne "Vaikivast teadmisest kultuuritööstuseni" ("From tacit knowledge to cultural industry") käsitles kultuuri tõlgendamisega seonduva kujunemist ja sisaldas järgmisi olulisi rõhuasetusi:
kutuuri tähendus, mõte, kultuur kui arvamuste vahetamine;
tarbimine, konsumtsioon kui kultuuri tähenduste vahetamine;
semiootiline isedus ja vaikiv teadmine;
informatsiooni kontseptsioon;
meedia kontsentreeritus ja /või meedia mitmekesisus;
infoühiskonna tunnusejooni: inforikkad ja -vaesed, informatsiooni üldkättesaadavus, kodanik infoühiskonnas.
H. Koivunen rõhutas, et infoühiskonna kodanikku iseloomustab eelkõige vajadus nn info- ja meediakirjaoskuse (information and media literacy) ning infootsingu oskuste järele.
Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni nõunik Andres Herkel keskendus paljukultuurilise tegelikkuse probleemidele ("The multicultural present"), sedastades multikultuurilisust kui kaasaja ühiskonna olulisimat tunnusjoont. Paljukutuuriline tegelikkus on üks dimesioonidest, kus raamatukogu toimib. Lokaalse kultuuri ja rahvusvahelise kultuuri interaktsiooni paremaks mõistmiseks defineeris ja selgitas A. Herkel oma ettekandes raamatukogu rolli infoühiskonnas läbi mõiste "aeg", mida ta analüüsis läbi erinevate tõlgenduste - aeg kui aktseleratsioon või kiirendus; aja erakordsus; aja hammasrattad. Aeg on fundamentaalne kategooria igas kultuuris ning annab väärtustamisvõimaluse nii informatsioonile kui ka selle kasutamisele ja vahendamisele. Ajapuudus on nii infoühiskonna põhjendus kui ka tulemus. Ühiskonna stabiliseerumine on samuti seotud aja erinevate dimensioonidega ning raamatukogu kui kultuuri-, info- ja haridusasutus annab võimaluse jälgida nii ühiskonnas toimuvaid muudatusi kui ka vahendada neid kasutajatele.
DIK-förbundet, Rootsi dokumentatsiooni, informatsiooni ja kultuurierialalde professionaalde ametiühingu esindaja Britt Marie Häggström tutvustas oma ettekandes "Euroopa Liit ja raamatukogud - võimulolijate huvi suurenemine raamatukogude vastu" peamisi suundumusi erinevate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide raamatukogunduses seostades võimalusel arengujooni Euroopa Liidu raamatukogupoliitikaga. Ettekandes leiduvad faktid Tsehhi Vabariigi, Eesti, Saksamaa, Ungari, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Rootsi raamatukogude kohta lubavad ettekandjal teha järelduse, et vaatamata erinevustele on Euroopa riikide raamatukogude arengus eeldused Euroopa Komisjoni telemaatikaprogrammi raamatukogude allprojektide raames tehtavaks koostööks ning nn Green Paper olulise poliitilise dokumendina ka raamatukogude tulevikku mõjutamas. Võimulolijate huvi raamatukogude vastu loob eelduse ja samas annab võimaluse raamatukogude arenguks, sellise olukorra professionaalne nö ärakasutamine on raamatukogupoliitikute käsutuses ning nende kohustus nii raamatukogude kui ühiskonna ees.
Nõupidamise kavas oli lisaks plenaaristungitele kavandatud osavõtjate töö sektsioonides. 15. mail oli võimalus valida lasteraamatukogude tegevust, haridust, raamatukogude automatseerimist ja lobbytööd vaagivate sektsioonide vahel. 16. mail töötasid teadusraamatukogude, laste- ja kooliraamatukogude koostöö, autoriõiguse ja Interneti sektsioonid.
Sektsioonide töö oli erinev nii ettevalmistuse, korralduse kui ka käsitletavate probleemide sügavuse ja nö rahvusvahelisuse poolest. Kuna olin palutud korraldajate poolt juhtima hariduse sektsiooni (Section of Education), oli mulle sektsiooni tööd avades üllatuseks, et kokkutulnud pidasid education all silmas mitte raamatukogu- ja infotöötajate koolitust vaid kasutajakoolitust raamatukogus. Vaatamate mõningatele erimeelsustele ning segadustele õnnestus siiski kompromiss leida ning infovahetus koolituse, täienduskoolituse, kasutajakoolituse ja elukestva õppimise käsitlustes sai teoks. Sektsioonide tööst ei tehtud nõupidamise vältel kokkuvõtteid ning seetõttu jättis ka tagasiside kohati soovida.
Nõupidamise päevil oli Birstonase kultuuripalees avatud näitus Põhja- ja Baltimaade raamatukogu- ja infotegevusest. Näitusel tutvustati raamatukogusid, raamatukogudele pakutavaid teenuseid, raamatukogusüsteeme, raamatukogude trükiseid ning raamatukoguühinguid eri riikides.
Korraldajad olid ette valmistanud ka eriilmelise kultuuriprogrammi, millesse mahtus nii Leedu aasta raamatukoguhoidja valimine, rahvuslik laulu- ja tantsuõhtu Nemunase kaldal kui ka meeleolukas piknik. Nõupidamisest osavõtjad jätkasid raamatukogudega tutvumist Vilniuses, kust viisid teed erinevatesse Põhja ja Baltimaadesse tagasi, et taas kohtuda 3. ühisnõupidamisel järgmisel sajandil Eestis.
KIRJANDUS
1. Puotanen, E. (1996). Täältä tullan Pohjola. Kirjastolehti. 6 : 186.
2. Äyräs, A. (1996). Nordic and Baltic countries - forwards together. Scandinavian Public Library Quarterly. 4 : 4-5.