Koolitused eestikeelsele haridusele üleminekuks

Soovime koolitusega pakkuda õpetajatele teadmisi ja oskusi kaasava hariduse rakendamisest I ja II kooliastmes ning kujundada sealjuures valmisolek hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks koolis, lähtudes õpilaste reaalsetest vajadustest.

NB! Osalejate arv on täis, registreerumine ainult ootenimekirja!

Sihtgrupp

Üldhariduskoolide õpetajad.

Koolituse sisu

I Matemaatikaraskused: matemaatika õpiraskuste olemus ja põhjused, üle kõigi kooliastmete; matemaatika õpiraskustega õpilase toetamine I ja II kooliastmes.

II Õppe kohandamine: õpiraskustega õppija toetamise sissejuhatav osa; Powerpointi võimalused õppematerjalide loomiseks ja AI kasutamise võimalused õpetajatöös; õk’ga seotud dokumendid (IÕK üldosa, töökava) ja õppe kohandamine individuaalse õppekava alusel; andekate õppijate toetamine; õpetaja roll lapsevanemate toetamisel, sh võrgustikutöö.

III Sotsiaalne-emotsiaalne areng: õpilase sotsiaal-emotsionaalne areng ja selle toetamise võimalused koolis; sotsiaalsete oskuste arengu toetamise olulisus ja võimalused; emotsioonide reguleerimise kujunemine ja oskuste toetamise vajadus ja võimalused; õpetajate enesetõhusa hoiaku kujunemine tuge vajavate laste toetamisel klassis; käitumise tugikava koostamine; tõhusa suhtlemise ABC: abistamisoskused ja nõustamisoskused, keerulised kõnelused lapsevanematega.

IV Kaasav haridus: kaasava hariduse mõiste ja tähendus, indikaatorid; kaasav koolikultuur; mitmekesisus ja sotsiaalne kaasamine; hariduslik erivajadus ja seadusandlik raamistik; koosõpetamise võimalused; autismispektrihäirega lapse keskkonna kohandamine; nägemis- ja kuulmishäiretega laste õppe- ja kasvatustegevuse eripärad; kogeleva lapse toetamine; valikuline mutism.

V Lastekirjandus: lastekirjanduse mõiste ja roll lapseeas; raamatute ettelugemine; pildiraamat ja pilt lasteraamatus; lastekirjanduse mõju lapse kõne arengule; hea laste- ja noorteraamat; raamatu valiku kriteeriumid; lugemishuvi toetamine.

VI Õppimine ja areng: mis on areng ja kuidas on sellega seotud lapse aju areng ja kasvukeskkond; täidesaatvate funktsioonide arengu ja nende roll nii kognitiivses kui ka sotsiaalemotsionaalses arengus; kognitiivsed valdkonnad: mälu, kõne, mõtlemine; kuidas õpetaja saab keskkonna loomise, tegevuste planeerimise ja suhtlemise vahendusel lapse arengut toetada.

Koolituse tulemusena õppija:

• koostab ja kohandab õppematerjale lähtuvalt õppija individuaalsetest iseärasustest;
• koostab individuaalse õppekava; koostab ja rakendab käitumise tugikava;
• teab täidesaatvate funktsioonide arengut ja toetamise võimalusi;
• kohandab keskkonda õppija erivajadustest lähtuvalt;
• mõistab lugemishuvi toetamise vajadust;
• väärtustab kaasava hariduse põhimõtteid.

Koolitajad

Tiiu Tammemäe, Lii Lilleoja, Eliis Ait, Kadrian Allika, Õnne Uus, Helin Puksand.

Toimumise aeg ja koht

06.03–31.05.2024, Tallinna Ülikool

Lisainfo

Koolituse eesmärk on pakkuda tuge eestikeelsele õppele üleminekuks, kujundada esmane valmidus tööks 1. klassis lõimitud aine- ja keeleõppes erinevate vajaduste ja isiksuseomadustega õpilastega, kujundada pedagoogilis-psühholoogilisi ja ainedidaktika alaseid pädevusi, osata luua soodsat õpikeskkonda, olla valmis enesearenguks ja pidevõppeks.

Sihtgrupp

Klassiõpetajad, kes alustavad tööd 1. klassis, kus minnakse üle eestikeelsele õppele. Koolitusel osalemise eelduseks on erialane magistrikraad.

Koolituse sisu

• Õpetamise üldised põhimõtted I kooliastmes.
• Õpetaja roll õpilase arengut toetava õpikeskkonna kujundamisel.
• Autonoomsus ja struktureeritus kui õppimist toetava õpikeskkonna olulised komponendid.
• Hindamine, sh õppijate põhivajadusi ja juurdekasvuuskumusi toetav õppeprotsess.
• Lõimitud aine- ja keeleõppe üldised põhimõtted ja viisid: õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine, korraldamine.
• Perioodi planeerimine. Projektõpe. Keele arengu etapid. Keelemudelid.
• Klassijuhtimise viisid. Rutiintegevused. Koostöine õpe. Rühmapõhine õpe.
• Lõimitud aine- ja keeleõppe sisu, õpioskuste lõiming, praktilised näited tööks.
• Keele, matemaatika, loodusõpetuse, kunsti, tööõpetuse ja muusika lõimitud õpe.
• Õppekeskkonna kujundamine: õppevara, seinamaterjal, töö keskustes, õuesõpe.
• Keele ja muusika seosed I kooliastmes. Loovharjutused muusikaga kõnele ja liikumisele.
• Lapse õppimise ja arengu toetamine (taju, tähelepanu, mälu, mõtlemise roll õppimisel ja õpetamisel.
• Haridusliku erivajaduse äratundmine ja märkamine, õpi- ja käitumisraskustega õppija, esmane sekkumine ja toetamine.
• Erinevad õppekavad toetamaks HEV last tavakooli tingimustes. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine. Õpetaja kutsestandard ja tegevuste hindamine. Õpetaja eneserefleksioon.

Koolituse tulemusel õppija:

• teab lapse arengust ja õppimise iseärasustest ja kasutab neid teadmisi erinevate võimete ja isiksuseomadustega õpilaste toetamisel 1. klassis;
• klassiõpetajana kavandab ja analüüsib õppeprotsessi 1. klassis LAK-õppe põhimõtetest lähtuvalt;
• kujundab õpilasi motiveeriva õpikeskkonna; kujundab ja reflekteerib oma professionaalset arengut pedagoogina.

Koolitajad

E. Hiiepuu, M. Kebbinau, M. Müürsepp, K. Binsol, M. Pulleerits jt.

Toimumise aeg ja koht

22.03.–05.06.2024, Tallinna Ülikool

Lisainfo ja registreerumine

Koolituse eesmärk on õppida koostöiselt töökohal eestikeelsele haridusele üleminekul, kohaneda õpetaja rolli ja haridusasutusega, väärtustada õpetajaks olemist kui kestvat professionaalset arengut ja ennast kui õpetajat. 

Sihtgrupp

Koolitus on mõeldud lasteaedade õpetajatele ja töötajatele.

Koolituse sisu

I MOODUL: Koostööoskuste kujunemine organisatsioonis
Koostöise õppimise olemus. Koostöine õppimine kui võimalus toetada professionaalset arengut, kohanemist ja muutumise protsesse. Õpetaja roll, kutseeetika. Kohanemine haridusasutusega. Haridusasutus kui organisatsioon ja organisatsiooni kultuur. Koostöö ja seda mõjutavad tegurid. Koostöö- ja suhtlemisvalmidus eri sihtgruppidega. Töö lastevanematega, usaldussuhte loomine ja hoidmine (sh koosolekute ülesehitamine, ettevalmistamine, läbiviimine). Koostöövõimalused kolleegidega. Töö planeerimine pikemaks perioodiks, oma aja planeerimine. Hindamine, tagasiside ja selle planeerimine.

II MOODUL: Grupi juhtimine ja toimetulek ebakohase käitumisega
Rühm kui grupp, grupiprotsesside juhtimine, grupisuhete kujundamine, liidrioskuste arendamine. Distsipliiniprobleemide lahendamise hierarhia eri tasandid. Ebakohase käitumise põhjused ja eesmärgid. Erivajadustega laste märkamine. Ennastjuhtiva käitumise kujundamine. Konkreetsed strateegiad ja õpetaja eneseanalüüs. Õpetaja efektiivne enesekehtestamine: selge eneseväljendus, aktiivne kuulamine, probleemide lahendamise oskus. Õpetaja verbaalne ja mitteverbaalne käitumine. Keel ja kõne. Kehakeel.

III MOODUL: Eneseanalüüs. Õpikeskkonna kujundamine ja motivatsiooni toetamine
Eneseanalüüsioskused arengu suunajana, enesehindamise võimalused. Analüüsi 3 aspekti: iseenesest, tegevusest ja õpilasest lähtuv. Küsimused analüüsimisel: protsessile suunatud, tulemusele suunatud. Õpimotivatsioon soodsa õpikeskkonna kujundamisel. Eesmärkide seadmine ja tulemuste kavandamine. Tagasiside andmine õpilastele, tunnustuse jagamine. Ebaõnnestumise muutmine motiveerivaks tagasisideks. Toimivad ja mittetoimivad motivatsiooni strateegiad.

IV MOODUL: Professionaalne areng
Esimese tööaasta analüüs. Edasise arengu kavandamine.

Koolituse tulemusel õppija:

• mõistab koostöise töökohal õppimise tähendust lasteaias ja selle mõju individuaalsele õppimisele;
• teadvustab õpetaja rolli ja on kohanenud haridusasutusega;
• teadvustab koostöövajadust ja -võimalusi erinevate osapooltega;
• annab tagasisidet ja jagab tunnustust;
• teab toetavate õpikeskkondade loomise võimalusi;
• mõistab ennast kui suhtlejat ning enda rolli eri suhtlussituatsioonides;
• arendab ja kasutab enda liidrioskusi;
• suudab analüüsida ennast õppijana ja õpetajana;
• juhib isiklikku professionaalset arengut.

Koolitajad

Ruth Koit, Erika Simmulson.

Toimumise aeg ja koht

16.04–16.08.2024. Koolitus toimub Villa Theresa hotellis, Tammiku 14, Rakvere.

Lisainfo ja registreerumine

Koolituse eesmärk on kujundada oskusi õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks ja lapse arengut toetava keskkonna loomiseks mitmekeelsete lastega rühmas.

Sihtgrupp

Koolieelsete lasteasutuste õpetajad ja assistendid. Kõik haridustöötajad.

Koolituse sisu

• Mäng ja mänguliigid. Mängulise õppe olemus lasteaias: lapse ja õpetaja roll mängulises õppes, mängulise õppe seos laste vanusega, laste individuaalsuse ja eripäraga arvestamine, laste kaasamine tegevuste kavandamisel ja analüüsil.
• Mängul põhineva õppetöö kavandamine. Mäng ja õppekavas olevad erinevad valdkonnad.
• Õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade lõimimine mängu kaudu, sh digitehnoloogiliste õppevahendite kasutamine.
• Eesti keele õppimine mängu abil. Mängulise õppe võimalused: õppimine õues, loovmängude ja draamamängude osa õppimisel lasteaias.

Koolituse tulemusel õppija:

• teab koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendamise võimalustest ja oskab analüüsida õppe- ja kasvatustegevust lähtuvalt riikliku õppekava põhimõtetest;
• teab mängulise õppe meetoditest ja võimalustest lapse arengu toetamisel; kujundab lapse keelelist arengut toetava õpi- ja kasvukeskkonna;
• kasutab lapse arengut toetavaid keeleõppe vahendeid eesti keele kui teise keele õpetamisel, sh digitehnoloogilisi õppevahendeid;
• koostab ja tutvustab eri sihtgruppidele mängu- ja õppematerjale eesti keele arengu toetamiseks ning reflekteerib nende kasutamisvõimalusi praktilises õppe- ja kasvatustegevuses.

Koolitajad

Evelyn Neudorf, Heddi Reinsalu, Kerstin Kööp jt.

Toimumise aeg ja koht

26.03–19.04.2024, Tallinna Ülikool.

Lisainfo ja registreerumine

Koolituse eesmärk on õppida koostöiselt eestikeelsele haridusele üleminekul, kohaneda õpetaja rolli ja haridusasutusega, väärtustada õpetajaks olemist kui kestvat professionaalset arengut ja ennast kui õpetajat.

Sihtgrupp

Üldhariduskoolide õpetajad ja töötajad.

Koolituse sisu

I MOODUL: Koostööoskuste kujunemine organisatsioonis

Koostöise õppimise olemus. Koostöine õppimine kui võimalus toetada professionaalset arengut, kohanemist ja muutumise protsesse. Õpetaja roll, kutseeetika. Kohanemine haridusasutusega. Haridusasutus kui organisatsioon ja organisatsiooni kultuur. Koostöö ja seda mõjutavad tegurid. Koostöö- ja suhtlemisvalmidus eri sihtgruppidega. Töö lastevanematega, usaldussuhte loomine ja hoidmine (sh koosolekute ülesehitamine, ettevalmistamine, läbiviimine). Koostöövõimalused kolleegidega. Töö planeerimine pikemaks perioodiks, oma aja planeerimine. Hindamine, tagasiside ja selle planeerimine.

II MOODUL: Grupi juhtimine ja toimetulek ebakohase käitumisega

Klass kui grupp, grupiprotsesside juhtimine, grupisuhete kujundamine, liidrioskuste arendamine. Distsipliiniprobleemide lahendamise hierarhia eri tasandid. Ebakohase käitumise põhjused ja eesmärgid. Erivajadustega laste märkamine. Ennastjuhtiva käitumise kujundamine. Konkreetsed strateegiad ja õpetaja eneseanalüüs. Õpetaja efektiivne enesekehtestamine: selge eneseväljendus, aktiivne kuulamine, probleemide lahendamise oskus. Õpetaja verbaalne ja mitteverbaalne käitumine. Keel ja kõne. Kehakeel.

III MOODUL: Eneseanalüüs. Õpikeskkonna kujundamine ja motivatsiooni toetamine

Eneseanalüüsioskused arengu suunajana, enesehindamise võimalused. Analüüsi 3 aspekti: iseenesest, tegevusest ja õpilasest lähtuv. Küsimused analüüsimisel: protsessile suunatud, tulemusele suunatud. Õpimotivatsioon soodsa õpikeskkonna kujundamisel. Eesmärkide seadmine ja tulemuste kavandamine. Tagasiside andmine õpilastele, tunnustuse jagamine. Ebaõnnestumise muutmine motiveerivaks tagasisideks. Toimivad ja mittetoimivad motivatsiooni strateegiad.

IV MOODUL: Professionaalne areng

Ühe tööaasta analüüs. Edasise arengu kavandamine.

Koolituse tulemusel õppija:

• mõistab koostöist töökohal õppimise tähendust üldhariduskoolis ja selle mõju individuaalsele õppimisele;
• teadvustab õpetaja rolli ja on kohanenud haridusasutusega;
• teadvustab koostöövajadust ja -võimalusi eri osapooltega;
• annab tagasisidet ja jagab tunnustust;
• teab toetavate õpikeskkondade loomise võimalusi;
• mõistab ennast kui suhtlejat ning enda rolli eri suhtlussituatsioonides;
• arendab ja kasutab enda liidrioskusi, analüüsib ennast õppijana ja õpetajana;
• on valmis isikliku professionaalse arengu juhtimiseks.

Koolitaja

Sigrid Melts ja Mari Mäekivi

Toimumise aeg ja koht

25.04–29.08.2024. Koolitus toimub Villa Theresa hotellis, Tammiku 14, Rakvere.

Lisainfo ja registreerumine

Koolituse eesmärk on omandada baasoskusi, hoiakuid ja valmisolekut lapse arengu järjepidevaks toetamiseks, ja huvi, loovuse, enesekindluse äratamiseks, usaldades last tema vajaduste ja tunnete osas ning jättes ruumi vastutuse võtmiseks. Koolitusel omandad õpetaja pedagoogilised kompetentsid õpetaja 6. taseme kutsestandardist lähtudes ning saad tuge eestikeelsele õppele üleminekuks.

Sihtgrupp

Pedagoogilise ettevalmistuseta kõrgharidusega inimesed, kes on alustanud või soovivad alustada tööd lasteaia õpetajana.

Koolituse sisu

• Lapse arengu ja kasvamise terviklik toetamine – uusimad lähenemised.
• Üleminek eestikeelsele õppele.
• Alushariduse kaasaegsed suunad.
• Lapsekeskne lähenemine lasteaias – ideest tulemuseni.
• Koolieelse lasteasutuse tööd reguleerivad õigusaktid ja õppekava.
• Mänguline ja loov õpikeskkond – eelkoolididaktika võimalused.
• Lapse areng ja õppimine.
• Lapse terviklikuks arenguks turvalise keskkonna loomine.
• Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted.
• Üldõpetuslike põhimõtete rakendamine valdkondade sisu ja tegevuste lõimimisel.
• Ainedidaktikad: matemaatika, eesti keel, muusika, liikumine, loodus. Aktiivõppe meetodite rakendamine lasteaias.
• Erivajadustega lapse toetamine.
• Mäng ja loovus.
• Lasteaiaõpetaja sotsiaalne kompetentsus.
• Koostöö ja kaasamine: lapsevanemad, kolleegid, kogukond.
• Õpetaja professionaalne identiteet, refleksioon ja eneseareng.

Koolituse tulemusel õppija:

• mõistab ja juhib terviklikult, loovalt ja uuendusmeelselt õppimise-õpetamise protsessi lasteaias, arvestades lapse arengu individuaalsust ja grupiprotsesside olulisust;
• mõistab iseennast õppijana ja enda kui õpetaja rolle, vastutust ja missiooni lapse arengu toetamisel;
• loob tervikliku suhtlusruumi, kaasab lapsevanemaid, teeb koostööd kolleegidega ja ehitab õppeaasta üles kogukonnakeskselt;
• on loonud õppeaasta projekti, analüüsinud enda ressursse ja kavandanud enda professionaalse arengu plaani.

Koolitajad

Maili Liinev (MA), Pille Murrik (MA), Lii Lilleoja (MA), Monika Pullerits (PhD), Irina Birjukova (PhD), Maire Tuul (PhD), Ruth Koit (MA), Eeva Kütt, Julia Vetik, Karolin Saariste jt.

Toimumise aeg ja koht

 25.03–28.08.2024, Tallinna Ülikool.

Lisainfo ja registreerumine

Koolituse eesmärk on pakkuda alustavale õpetajale asjatundlikku ja süsteemset tuge järk-järgulisel üleminekul eestikeelsele haridusele.

Sihtgrupp

Hiljuti tööd alustanud õpetajad Ida-Virumaa lasteaedades ja koolides.

Koolituse sisu

• Igapäevased väljakutsed: koostöise õhkkonna loomine õpperuumis; isiklikud kogemused väljakutsete osas õpperuumis või õppeprotsessis; kuidas ületada keelebarjääri igapäevaselt: praktilised võtted.
• Strateegiline juhtimine õppekeskkonnas: kiired ja tõhusad võtted õhustiku haldamiseks; kuidas luua ja säilitada fookust; sujuv õppeprotsess.
• Kaasav õpe: kultuurilised, keelelised, ideoloogilised, sotsiaalsed erinevused õppegrupis; kaasava õppe rakendamise praktilised meetodid või kogemused.
• Motivatsioonistrateegiad: motivatsiooniteooriad; huvi mehhanism; huvi tekitamise võtted praktikas; lapse tähelepanu köitmine õppetöö eri etappides.
• Suhted lapsevanematega: võimalikud barjäärid ja nende ületamine; lihtsad võtted tõhusaks kommunikatsiooniks; lapsevanemate kaasamise võimalused.
• Õpetaja professionaalse arengu võimalused: edasine keeleõpe; põhjused ja võimalused õpetaja kvalifikatsioonini jõudmiseks või selle tõstmiseks; paindlikud õpiteed.
• Õpetaja heaolu: võimalike stressifaktorite varane märkamine; pere ja tööelu harmoonia; ajaplaneerimine; kriitiline infotarbimine.

Koolitaja

Maili Liinev (MA).

Toimumise aeg ja koht

01.04–31.12.2024, Valaste Puhkekülas.

Lisainfo ja registreerumine

Koolituse eesmärk on mõtestada mentorlust kui töökohal õppimise võimalust, mõista enda rolli ja tegevusi mentorina, osata toetada algaja õpetaja kohanemist ja professionaalset arengut.

Sihtgrupp

Lasteaiaõpetajad, kes soovivad olla mentori rollis. Eelduseks on töötamine vähemalt kolm aastat arendustöö kogemusega tegevõpetajana.

Koolituse sisu

I Õpetajaks kujunemine ja haridusasutusega kohanemine
Mentorluse mõiste. Mentorlus kui koostöine õppimine. Mentorlus kui võimalus toetada professionaalset arengut, kohanemist ja muutumise protsesse. Mentorluse roll õppijakeskses koolis. Kutseaasta eesmärgid kutseoskuste arendamises ja õpetajaks kujunemisel. Professionaalse arengu seaduspärasused. Mentori roll ja ülesanded. Mentori rollipilt. Mentori tegevused kohanemise ja professionaalse arengu toetamisel. Õpetajast mentoriks. Täiskasvanu kui õppija, õpetaja kui õppija. Täiskasvanu õppimist mõjutavad tegurid. Muutunud õppimise tähendus. Õppimise protsess. Õpimotivatsioon. Eneseanalüüs õpetaja professionaalses arengus.

II Mentorlus kui dialoog
Mentorlus kui koostöö. Usaldussuhte ülesehitamine. Nõustamisprotsess ja nõustaja põhioskused. Eetilised küsimused nõustamisel. Arenguvestluse ettevalmistamine ja läbiviimine. Mentori sotsiaalne kompetentsus: suhtlemisoskused ja enesekohased oskused. Aktiivne kuulamine, küsimuste esitamine. Kokkuvõtete tegemine. Minakaitse vältimine. Suhtlustasandid. Suhtlemistõkked. Tunnete juhtimine.

III Mentor professionaalse arengu toetajana
Mentori tegevused professionaalse arengu toetamisel. Vaatlus. Vaatluse eesmärgid ja fookus. Vaatluseelne ja vaatlusjärgne vestlus. Professionaalset arengut ja motivatsiooni toetav tagasiside. Videotagasiside.

IV Mentor kui õpetaja ja õppija
Mentorlus kui protsess. Mentori tegevused erinevatel etappidel. Mentori metaoskused. Mentori ja õpetaja enesehoid. Enesehinnangu toetamine ja läbipõlemise vältimine. Mentori enesehindamine. Supervisioon õpetaja ja mentori töös.

Koolituse tulemusel õppija:

• mõistab mentorluse tähendust haridusorganisatsioonis ja selle mõju individuaalsele õppimisele;
• teadvustab mentori rolli ja enda kui mentori tegevusi kolleegi professionaalse arengu toetamisel;
• mõistab ennast kui liidrit, head suhtlejat, kasutab dialoogi mentorsuhtes;
• analüüsib ennast õpetaja, uurija ja mentorina, toetab mentee eneseanalüüsi;
• viib läbi vaatluse eelset ja järgset vestlust ning annab professionaalset arengut toetavat tagasisidet.

Koolitajad

Pille Murrik, Merle Toompark.

Toimumise aeg ja koht

02.04–16.08.2024. Koolitus toimub Villa Theresa hotellis, Tammiku 14, Rakvere.

Lisainfo ja registreerumine

Koolituse eesmärk on arendada oma suhtlemis- ja meeskonnatööoskusi õppe- ja kasvatustegevuse kontekstis ja eesti keelest erineva koduse keelega laste eesti keele õppe toetamisel.

Sihtgrupp

Koolitusele on oodatud koolieelse lasteasutuse õpetajad ja õpetajaabid.

Koolituse sisu

1. Meeskonnatöö varajases keeleõppes

Lapsest lähtuva õppe-kasvatustegevuse põhimõtted, lapse arengu hindamine ja toetamine koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas. Euroopa alushariduse keeleõppe portfoolio materjal. Parimad rahvusvahelised praktikad laste varajase keeleõppe ja võrdsete võimaluste toetamisel. Keeleõppe tähtsus varajases eas lapse kognitiivse arengu toetamisel. Mitmekeelsus ja identiteet, mitme keele omandamine varases eas. Mitmekeelsus rühmas ja lapse emakeele arengu toetamine. Lasteaed kui õppiv organisatsioon. Avatus uuendustele ja muudatuste juhtimine. Lasteaia arengusuunad ja väärtused. Rühmakoosseisu üks õpetaja ja kaks abiõpetajat ning erinevate keelekandjate rakendamise vajalikkus, eelised ja eesmärgid võrdlevalt teiste rühmakoosseisude mudelitega. Õpetaja roll meeskonnatöö juhtimisel ja abiõpetajate juhendamisel (kutsestandard, koolieelse lasteasutuse õpetaja kompetentsimudel ja 360 kraadi tagasiside metoodika). Abiõpetaja roll lasteaia rühmas ja kompetentsid lähtudes lapsehoidja kutsestandardist, tase 4.

2. Lapse areng ja lapsest lähtuv õppe- ja kasvatustegevus
Lapse arengu astmed. Lapse üldpädevuste ja arengu toetamine õppe-kasvatustegevuse valdkondades. Lapse individuaalsuse ja arengupotentsiaali arvestamine, teadlik õpetamisviiside valik. Koduse ja lasteaia keskkonna mõju lapse arengule. Lastevanemate kaasamine ja toetamine. Lapse mäng ja arengut toetavad õppe- ja kasvatustegevused, nende lõimimine. Eri kultuuritaustaga laste suhtlemise ja koostöö toetamine õppe-kasvatustegevuses. Laste initsiatiivi toetamine ja laste kaasamine õppe-kasvatustegevuse kavandamisel ja analüüsimisel. Eesti keele omandamist ja varajast keeleõpet toetava õpi- ja kasvukeskkonna kujundamine meeskonnatööna. Aktiivõppe meetodite rakendamine lasteaias (projektõpe, avastusõpe, seikluskasvatus, õuesõpe jm). Õppe-kasvatustegevuse dokumenteerimine ja nähtavaks tegemine.

3. Eesti keele omandamine
Eesti keele kui teise keele omandamise eripärased jooned. Keele omandamine mängu abil ja lapsest lähtuva õppimise ja kasvatuse kaudu. Keeleõppe meetodid ja võtted; keeletasemed ja lähima arengu tsoon keeleõppes; lapse keelelise arengu hindamisvahendid; õppevara kasutamine ja kohandamine vastavalt lapse keeleoskustasemele; õpetaja ja abiõpetaja töövahend sõnaveebis; keeleõppe mängud; digivahendid keeleõppe mitmekesistajana; toevajaduse märkamine lapse kõne arengus; õppe diferentseerimine keeleõppes. Lapsele eesti keele kui teise keele tugiõppe võimaldamine.

4. Laste varajane ja eesti keele kui teise keele õpe meeskonnatöös ja rühmameeskonna reflektsioon
Vaatluspraktika. Õpetaja eestvedamine ja koostöö abiõpetajatega. Varajase keeleõppe ja eesti keele omandamise toetamise võimalused ja võtted lasteaia rühmas. Lasteaia juhtkonna strateegiad töötajate professionaalsuse ja meeskonnatöö toetamisel. Vaatluspraktika tagasiside arutelud.

Koolituse tulemusel õppija:

1. Meeskonnatöö varajases keeleõppes

Lapsest lähtuva õppe-kasvatustegevuse põhimõtted, lapse arengu hindamine ja toetamine koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas. Euroopa alushariduse keeleõppe portfoolio materjal. Parimad rahvusvahelised praktikad laste varajase keeleõppe ja võrdsete võimaluste toetamisel. Keeleõppe tähtsus varajases eas lapse kognitiivse arengu toetamisel. Mitmekeelsus ja identiteet, mitme keele omandamine varases eas. Mitmekeelsus rühmas ja lapse emakeele arengu toetamine. Lasteaed kui õppiv organisatsioon. Avatus uuendustele ja muudatuste juhtimine. Lasteaia arengusuunad ja väärtused. Rühmakoosseisu üks õpetaja ja kaks abiõpetajat ning erinevate keelekandjate rakendamise vajalikkus, eelised ja eesmärgid võrdlevalt teiste rühmakoosseisude mudelitega. Õpetaja roll meeskonnatöö juhtimisel ja abiõpetajate juhendamisel (kutsestandard, koolieelse lasteasutuse õpetaja kompetentsimudel ja 360 kraadi tagasiside metoodika). Abiõpetaja roll lasteaia rühmas ja kompetentsid lähtudes lapsehoidja kutsestandardist, tase 4.

2. Lapse areng ja lapsest lähtuv õppe- ja kasvatustegevus
Lapse arengu astmed. Lapse üldpädevuste ja arengu toetamine õppe-kasvatustegevuse valdkondades. Lapse individuaalsuse ja arengupotentsiaali arvestamine, teadlik õpetamisviiside valik. Koduse ja lasteaia keskkonna mõju lapse arengule. Lastevanemate kaasamine ja toetamine. Lapse mäng ja arengut toetavad õppe- ja kasvatustegevused, nende lõimimine. Eri kultuuritaustaga laste suhtlemise ja koostöö toetamine õppe-kasvatustegevuses. Laste initsiatiivi toetamine ja laste kaasamine õppe-kasvatustegevuse kavandamisel ja analüüsimisel. Eesti keele omandamist ja varajast keeleõpet toetava õpi- ja kasvukeskkonna kujundamine meeskonnatööna. Aktiivõppe meetodite rakendamine lasteaias (projektõpe, avastusõpe, seikluskasvatus, õuesõpe jm). Õppe-kasvatustegevuse dokumenteerimine ja nähtavaks tegemine.

3. Eesti keele omandamine
Eesti keele kui teise keele omandamise eripärased jooned. Keele omandamine mängu abil ja lapsest lähtuva õppimise ja kasvatuse kaudu. Keeleõppe meetodid ja võtted; keeletasemed ja lähima arengu tsoon keeleõppes; lapse keelelise arengu hindamisvahendid; õppevara kasutamine ja kohandamine vastavalt lapse keeleoskustasemele; õpetaja ja abiõpetaja töövahend sõnaveebis; keeleõppe mängud; digivahendid keeleõppe mitmekesistajana; toevajaduse märkamine lapse kõne arengus; õppe diferentseerimine keeleõppes. Lapsele eesti keele kui teise keele tugiõppe võimaldamine.

4. Laste varajane ja eesti keele kui teise keele õpe meeskonnatöös ja rühmameeskonna reflektsioon
Vaatluspraktika. Õpetaja eestvedamine ja koostöö abiõpetajatega. Varajase keeleõppe ja eesti keele omandamise toetamise võimalused ja võtted lasteaia rühmas. Lasteaia juhtkonna strateegiad töötajate professionaalsuse ja meeskonnatöö toetamisel. Vaatluspraktika tagasiside arutelud.

Koolitajad

Ilona Sillak (MA), Kärolin Kaarlep (MA), Ruth Koit (MA), Lii Lilleoja (MA), Maire Tuul (PhD), Monika Pullerits (PhD), Jelizaveta Lauri, Margit Hiiet, Mariia Reiko, Anu Vask, Lea Maiberg, Irina Birjukova (PhD) jt.

Toimumise aeg ja koht

08.04–22.08.2024, Tallinna Ülikool

Lisainfo ja registreerumine

Koolituse eesmärk on õppia koostöiselt töökohal eestikeelsele haridusele üleminekul, mõtestada mentorlust kui koostöist töökohal õppimise võimalust, mõista enda rolli ja tegevusi mentorsuhtes ning arendada oskusi, kuidas partnerlussuhtes enam õppida ja teise professionaalset arengut toetada.

Sihtgrupp

Üldhariduskoolides töötavad õpetajad ja töötajad.

Koolituse sisu

I Õpetajaks kujunemine ja haridusasutusega kohanemine
Mentorlus kui koostöine õppimine. Mentorsuhte võimalused toetada alustava õpetaja ja kogenud kolleegi professionaalset arengut. Mentorluse roll õppijakeskses koolis. Professionaalse arengu seaduspärasused. Õppija ning õppimise toetaja roll, ülesanded ja oskused. Eesmärgistamine ja analüüs.

II Mentorlus kui dialoog
Koostöine õpikäsitus. Sotsiaalne ja emotsionaalne kompetentsus. Õppimist toetavad ja takistavad suhtlusviisid. Suhtlemisoskused ja enesekohased oskused. Aktiivne kuulamine, küsimuste esitamine. Kokkuvõtete tegemine. Minakaitse vältimine. Suhtlustasandid ja -tõkked.

III Õpetamine ja emotsionaalne praktika
Stress ja selle juhtimine. Tunded ja nende juhtimine. Kohalolu ja eemale astumine.

IV Mentorlus professionaalse arengu toetamisel
Koostöised tegevused professionaalses arengus. Supervisioon kui positsiooni muutus.

V Vaatlus
Professionaalset arengut ja motivatsiooni toetav tagasiside.

VI Fookus ja eesmärgid
Tagasiside ja eneseanalüüs. Eneseanalüüsi toetavad eri meetodid. Coaching õppimise toetamisel. Tegevuslikud meetodid.

VII Väärtustele toetumine ja eesmärkide suunas tegutsemine
Viis sammu eesmärkide seadmiseks. Mõtteviisi mõju õppimisele.

VIII Tähistamine
Mentorlus kui protsess. Õnnestumiste tähistamine. tugevuste kaardistamine. Jõustamine. Väärtustav uurimine. Mentori ja õpetaja enesehoid.

Koolituse tulemusel õppija:

• mõistab koostöist töökohal õppimise tähendust haridusorganisatsioonis ja selle mõju individuaalsele õppimisele;
• teadvustab mentorluse võimalusi vastastikuse õppimise toetamiseks;
• mõistab sotsiaalse ja emotsionaalse õppimise olulisust ning kasutab mentorsuhtes dialoogi;
• analüüsib ennast õppija, uurija ning teise inimese õppimise toetajana;
• seab eesmärke ning annab professionaalset arengut toetavat tagasisidet.

Koolitajad

Kaia Lainola, Mari Mall Feldschmidt.

Toimumise aeg ja koht

08.05–14.05.2024. Koolitus toimub Villa Theresa hotellis, Tammiku 14, Rakvere.

Lisainfo ja registreerumine

Koolituse eesmärk on omandada teadmisi ja oskusi loovtegevuste kavandamiseks, korraldamiseks ja lõimimiseks õppekasvatusvaldkondadega, lähtudes üüldõpetuslikest põhimõtetest, ning saada tuge eestikeelsele õppele üleminekuks.

Sihtgrupp

Koolieelsete lasteasutuste õpetajad.

Koolituse sisu

• Lapse tunnetustegevuse ja emotsionaalse arengu toetamine loovtegevuste kaudu.
• Muusika-, liikumis- ja kunstitegevuste integreerimise võimalusi õppe- ja kasvatustöös.
• Mängulisi võtteid lapse loovuse ja aktiivsuse toetamiseks.
• Loovmängude osa lapse õppimisel.
• Õpetaja loovus.
• Üleminek eestikeelsele õppele.

Koolituse tulemusel õppija:

• lõimib loovtegevusi teiste õppekasvatuse valdkondadega;
• kavandab ja korraldab õppetegevust valdkondades: muusika, liikumine ja kunst lähtuvalt lapse arengu eeldatavatest tulemustest.

Koolitaja

Monika Pullerits

Toimumise aeg ja koht

29.04–21.05.2024, Tallinna Ülikooli linnak, Narva mnt 29, A-406

Lisainfo ja registreerumine

Koolitusel osalemine aitab omandada baaskompetentsid ning kujundada valmisoleku ja oskused lapse arengu jälgimiseks, hindamiseks ja tagasisidestamiseks ning koostööks lapsevanemaga.

Sihtgrupp

Koolieelse lasteasutuse õpetajad.

Koolituse sisu

• Pedagoogilise nõustamise olemus ja põhiprintsiibid; nõustamissuhte loomine ja säilitamine; nõustamise tulemuslikkus ja seda takistavad tegurid; suhtlemistasandid erinevates suhtlussituatsioonides.
• Aktiivne kuulamine; nõustamise eetika, tõhusa suhtlemise tehnikad; tehnikad konfliktses suhtes toimetulekuks, keeruliste situatsioonide analüüs.
• Kõne arendamise eesmärgid koolieelses eas. Sõnavara, hääldamise, grammatika ja lauseloome areng ja arendamise võimalused.
• Individuaalse arenduskava koostamine, koostöö lapsevanematega. Lugemise ja kirjutamise eeloskuste kujunemine ja arendamine.
• Autismispektri häirega lapse keskkonna kohandamine ja koostöö lapsevanematega. Arenguvestluse eesmärgid õpetajale ja lapsevanemale, arenguvestluse protsess ning läbiviimine.
• Arenguvestluse ettevalmistamine: küsimuste ja ajaplaani koostamine; lapsevanemale teatamine. Individuaalse lähenemise võimalused arenguvestluse kavade koostamisel.
• Vestluse läbiviimine. Vestluse tulemuste kasutamine oma töös, nende analüüs. Tagasiside andmine lapsevanemale.
• Iseärasused töös erivajadustega laste vanematega arenguvestluse ettevalmistamisel, läbiviimisel ja tulemuste analüüsimisel.
• ÕPPEKÄIK lasteaeda - tutvumine lapse arengu jälgimise ja hindamise süsteemiga ning praktilise koostööga lapsevanematega.

Koolituse tulemusel õppija:

• tunneb koolieelses eas lapse arengu jälgimisel ja fikseerimisel kasutatavaid võtteid;
• teab pedagoogilise nõustamise ning arenguvestluse kavandamise, läbiviimise, tagasisidestamise põhimõtteid ja rakendab oskusi praktikas;
• loob positiivseid suhteid ja koostöövõimalusi lastevanematega;
• märkab õppe- ja kasvatustegevuses eakaaslastest eristuvat õppijat, oskab kohandada keskkonda vastavalt individuaalsetele erisustele ning teha koostööd lapsevanemaga.

Koolitajad

Lii Lilleoja (MA), Tiiu Tammemäe (PhD).

Toimumise aeg ja koht:

16.04.2024 - 16.05.2024, Tallinna Ülikooli linnak

Lisainfo ja registreerimine 

Koolituse eesmärk on omandada teadmisi eesti keele kui teise keele õpetamisest erineva keeletaustaga laste rühmas, ning saada lasteasutuse õpetajana juurde oskusi, et kasutada kaasaegseid keeleõppe metoodikaid ja vahendeid, sh digitehnoloogilisi õppevahendeid.

Sihtgrupp

Õpetajad ja assistendid, kes töötavad koolieelsetes lasteasutustes erineva keeletaustaga laste rühmades.

Koolituse sisu

• Lapsest lähtuv õppe- ja kasvatustegevus laste eesti keele kui teise keele õppe toetamisel.
• Eesti keele kui teise keele omandamise eripärad.
• Lapse keele õppimist toetava mängulise kasvukeskkonna kujundamine.
• Õppe- ja kasvatustegevuste planeerimine erineva keeletaustaga laste rühmas, lähtudes koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast.
• Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelses lasteasutuses.
• Keele omandamine mänguliste tegevuste abil.
• Teise keele õpe, kasutades kaasaegseid keeleõppe metoodikaid ja vahendeid, sh digitehnoloogilisi vahendeid.

Koolituse tulemusel õppija:

• kujundab lapse keelelist arengut toetavatõpi- ja kasvukeskkonna;
• planeerib, viib läbi ja analüüsib lasteaia õppe- ja kasvatustegevust erineva keeletaustaga laste rühmas;
• toetab laste eesti keele kui teise keele oskuse omandamist; kasutab lapse arengut toetavaid keeleõppe metoodikaid ja vahendeid eesti keele kui teise keele õpetamisel.

Koolitaja

Kerstin Kööp.

Koolituse toiumumise aeg ja -koht

13.05–11.06.2024, Tallinna Ülikool.

Lisainfo ja registreeru

Koolitusel omandad lisateadmisi ning oskusi avastus- ja uurimusliku õppe meetodite rakendamiseks arendustegevuse rikastamisel lasteaias ning saad tuge eestikeelsele õppele üleminekuks.

Sihtgrupp

Koolitusele on oodatud koolieelse lasteasutuse õpetajad.

Koolituse sisu

• Eestikeelsele õppele üleminek.
• Lapsekeskse kasvatuse põhimõtted.
• Avastus- ja uurimusliku õppe meetodid ja rakendamine koolieelsese lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevuses.
• Projekti-, avastus- ja uurimusliku õppe võimalusi tegevusvaldkondade lõimimisel.
• Lapse uurimuslike oskuste arenemist toetavad tegevused.
• Õuesõpe.
• Katsete, mängude, loovtegevuste ja harjutuste hindamine ja valik lapse ealistele iseärasustele ja arengutasemele vastavalt.
• Avastus- ja uurimusliku õppe läbiviimist toetavate õppematerjalide koostamine.
• Nutiseadmete kasutamise võimalusi uurimusliku iseloomuga arendustegevuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Koolituse tulemusel õppija:

• omab valmisolekut rakendada õppe- ja kasvatustegevuses avastus- ja uurimusliku õppe meetodeid, hinnates nende kasutamise võimalusi ja kasulikkust lapsekeskse kasvatuse põhimõttetest lähtuvalt;
• tunneb projekti-, avastus- ja uurimusliku õppe võimalusi tegevusvaldkondade lõimimisel;
• koostab ja jõukohastab õppematerjale avastus- ja uurimusliku õppe läbiviimiseks lasteaias.

Koolitajad

Ilona Sillak (MA), Kärolin Kaarlep (MA), Maire Tuul (PhD), Margret Põllu, Kärolin Kaarlep, Merilin Karelin, Maret Melts, Irina Birjukova (PhD) jt.

Toimumise aeg ja koht

15.05–29.08.2024, Tallinna Ülikool.

Lisainfo ja registreerumine

Koolitusel omandad lisateadmisi ja -oskusi eesti keele kasutamiseks lõimitud tegevuste läbiviimiseks lasteaias.

Sihtgrupp

Vene töökeelega ja kakskeelsete koolieelsete lasteasutuste õpetajad.

Koolituse sisu

• Õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade lõimimise põhimõtted.
• Eesti keele kasutamise võimalusi valdkondade õppesisu ja mänguliste tegevuste lõimimisel.
• Lõimitud tegevuste planeerimine ja läbiviimine.
• Rutiintegevuste roll lapse eesti keele arengu toetamisel.
• Hommikuring sissejuhatava tegevusena päevateemasse, tegevuste lõimimise ja eesti keeles õpitu rakedamise vahendina.
• Eestikeelseid mänge koolieelikutele.
• Loovtegevuste lõimimine mängulise, kunstilise ja muusikalise tegevuse kaudu.
• Folkloorielementide ja rahvuskommete kasutamise võimalusi.

Koolituse tulemusel õppija:

• oskab koostöös eesti keele õpetajaga otsida võimalusi eesti keele kasutamiseks igapäeva tegevustes lastega rühmas ja õues;
• oskab planeerida ja läbi viia lõimitud tegevusi, kasutades eestikeelseid mänge, laule ja luuletusi;
• julgeb lastega ja kolleegidega suhtlemisel kasutada nii vene, kui ka eesti keelt.

Koolitajad

Monika Pullerits (PhD), Nonna Meltsas, Heidi Minlibajeva, Lea Maiberg, Irina Birjukova (PhD), Maili Liinev (MA), Ene Kruzman (MA).

Toimumise aeg ja koht

2.05–26.08.2024, Tallinna Ülikool.

Lisainfo ja registreerumine

Koolituse eesmärk on mõtestada mentorlust kui töökohal õppimise võimalust, mõista enda rolli ja tegevusi mentorina, osata toetada algaja õpetaja kohanemist ja professionaalset arengut.

Sihtgrupp

Üldhariduskoolide õpetajad, kes soovivad olla mentori rollis. Eelduseks on töötamine vähemalt kolm aastat arendustöö kogemusega tegevõpetajana.

Koolituse sisu

I Õpetajaks kujunemine ja haridusasutusega kohanemine
Mentorluse mõiste. Mentorlus kui koostöine õppimine. Mentorlus kui võimalus toetada professionaalset arengut, kohanemist ja muutumise protsesse. Mentorluse roll õppijakeskses koolis. Kutseaasta eesmärgid kutseoskuste arendamises ja õpetajaks kujunemisel. Professionaalse arengu seaduspärasused. Mentori roll ja ülesanded. Mentori rollipilt. Mentori tegevused kohanemise ja professionaalse arengu toetamisel. Õpetajast mentoriks. Täiskasvanu kui õppija, õpetaja kui õppija. Täiskasvanu õppimist mõjutavad tegurid. Muutunud õppimise tähendus. Õppimise protsess. Õpimotivatsioon. Eneseanalüüs õpetaja professionaalses arengus.

II Mentorlus kui dialoog
Mentorlus kui koostöö. Usaldussuhte ülesehitamine. Nõustamisprotsess ja nõustaja põhioskused. Eetilised küsimused nõustamisel. Arenguvestluse ettevalmistamine ja läbiviimine. Mentori sotsiaalne kompetentsus: suhtlemisoskused ja enesekohased oskused. Aktiivne kuulamine, küsimuste esitamine. Kokkuvõtete tegemine. Minakaitse vältimine. Suhtlustasandid. Suhtlemistõkked. Tunnete juhtimine.

III Mentor professionaalse arengu toetajana
Mentori tegevused professionaalse arengu toetamisel. Vaatlus. Vaatluse eesmärgid ja fookus. Vaatluseelne ja vaatlusjärgne vestlus. Professionaalset arengut ja motivatsiooni toetav tagasiside. Videotagasiside.

IV Mentor kui õpetaja ja õppija
Mentorlus kui protsess. Mentori tegevused erinevatel etappidel. Mentori metaoskused. Mentori ja õpetaja enesehoid. Enesehinnangu toetamine ja läbipõlemise vältimine. Mentori enesehindamine. Supervisioon õpetaja ja mentori töös.

Koolituse tulemusel õppija:

• mõistab mentorluse tähendust haridusorganisatsioonis ja selle mõju individuaalsele õppimisele;
• teadvustab mentori rolli ja enda kui mentori tegevusi kolleegi professionaalse arengu toetamisel;
• mõistab ennast kui liidrit, head suhtlejat, kasutab dialoogi mentorsuhtes;
• analüüsib ennast õpetaja, uurija ja mentorina;
• toetab mentee eneseanalüüsi, viib läbi vaatluse eelset ja järgset vestlust ning annab professionaalset arengut toetavat tagasisidet.

Koolitajad

Kaia Lainola, Mari Mall Feldschmidt.

Toimumise aeg ja koht

29.05–27.08.2024. Koolitus toimub Villa Theresa hotellis, Tammiku 14, Rakvere.

Lisainfo ja registreerumine