Kuidas võimestada noori?
Eesti noortel on kõrgetasemelised teadmised ühiskonna toimimisest ja erinevatest ühiskonna probleemidest, ent ühiskondliku osaluse poolest jäävad nad sellest hoolimata pigem passiivseks, näitavad IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS) Eesti tulemused.*
Uuringust nähtub, et kuigi ühiskonna-alaste teadmiste tasemelt oleme ICCS riikide võrdluses pigem tipus, jääme osalusnäitajatelt – noorte oodatav poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse – keskmisest allapoole.
Tähelepanu väärib seegi, et kui teistes uurimisalustes riikides kasutasid sotsiaalmeediat ja internetti ühiskondlike ja poliitiliste teemade kontekstis enim noored, kellel olid kõrgemad ühiskonnaalased teadmised, siis Eestis olid tulemused vastupidised: ühiskonna ja poliitika teemadel postitasid sisu, kommenteerisid või märkisid postitusi meeldivaks just madalamate teadmistega noored.
Murettekitav on asjaolu, et noorte usaldus inimestesse on üldiselt langustrendis. Usaldus on aga kooli, kogukonda või ühiskonda panustamise eelduseks. Usaldus loob aluse vastastikuseks koostööks ja avatud suhtluseks nii õpetajate ja kaasõpilastega kui ka laiemate ühiskonnarühmadega, võimaldades noortel tunda end kuulduna, toetatuna ning motiveerituna.
Kust tulevad kodanikud?
Kodanikupädevuse arendamine ei toimu Eesti koolides pelgalt ühiskonnaõpetuse aine raames, vaid on lõimitud erinevatesse õppeainetesse ja tervesse õppeprotsessi. Siin kerkib aga küsimus: kas kõigil õpetajatel on piisavalt teadmisi ja oskuseid, et erinevaid ühiskonna, poliitika ja kodanikuosalusega seotud teemasid käsitleda? Alustama peaks seega õpetajakoolituse õppekavade arendamisest, kus pannakse ühiskonna- ja kodanikupädevuse teemadele suuremat rõhku.
Eesti koolidel ja õpetajatel on suur autonoomia õppeprotsessi korraldamisel ja õppemeetodite valikul. Noori võimestab see, kui õppeprotsessis kasutatakse meetodeid, mis eeldavad õpilaste aktiivset osalust ja omavahelist koostööd, ning õpilasi kaasatakse ka päriselt kooliasjade otsustamisse. Meil on häid näiteid koolidest, kus koolidemokraatiat teadlikult rakendatakse ning õpilane saab tunnetada oma rolli kooli arengusuundade kujundajana. Näiteks on mitmed koolid liitunud koolide kaasava eelarve projektiga, kus õpilastel on võimalik otsustada ja vastutada ühe koolieelarve osa kasutamise üle.
Võimalusi kodanikupädevuste arendamiseks väliste partnerite kaasabil on teisigi. Näiteks on koolidel ja õpilastel võimalik liituda kogukonnapraktika programmiga, mis rikastab koolide õppekava ning annab noortele võimaluse praktiliselt kogeda vabaühenduste töös osalemist. Osalemine vabatahtlikus töös, endale olulise eesmärgi nimel ja kogukonna hüvanguks, annab noorele parima platvormi kodanikurolli harjutamiseks ning harjumuse ka tulevikus vastutustundliku kodanikuna tegutseda. Kodaniku rolli ja osalustavasid saavad õpilased harjutada kooli kõrval ka teistes mitteformaalõppe vormides, nagu huviharidus, noorsootöö ja noorteühendused.
Eriti tähtis roll on kanda noorsootööl: noorsootöötajad saavad pakkuda turvalist ruumi ja usaldussuhet noorele, kes seda hetkel võibolla kodust või koolist ei leia, ning arendada ühtlasi noorte teadlikkust kodaniku rollidest ja osalusest ühiskonnas. Oluliseks väljakutseks noorsootöös on jõuda riskinoorteni. Näiteks tegutsetakse aktiivselt tänavatöö vormis ning tegeletakse läbi erinevate projektide ja programmide NEET noorte (not engaged in education, employment or training – ingl.k.) võimestamisega.
Kokkuvõtlikult saab noori võimestada läbi selle, kui rikastame koolielu, tehes seda erinevate osapoolte, sh ettevõtjate, ja valdkonna tegutsejate koostöös. Oluline on edendada suuremat koostööd erinevate osapoolte vahel ja arvestada mitteformaalõppe käigus omandatud pädevusi õpitulemustena.
Noorte jaoks olulised teemad on tähtsad kogu ühiskonna vaates. Näiteks ilmneb mainitud kodanikuhariduse uuringu tulemustest, et noorte jaoks on olulised keskkonna ja jätkusuutliku arenguga seonduv, mis on võtmeteema ka Eesti tuleviku seisukohalt. Seega ei tohi noorte hääl jääda kuulmata.
Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadusseminaril „Eesti noor kodanikuna ICCS 2022 uuringu tulemuste valguses: kuidas noori võimestada?“ mõtestasid uuringu tulemusi uurimisaruande autorid – TLÜ haridusuuringute dotsent Meril Ümarik, TLÜ kasvatusteaduste doktorant Maarja Tinn, TLÜ noorsootöö dotsent Tanja Dibou ja nooremteadur Karolin Mäe.
*ICCS (International Civic and Citizenship Education Study) on IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring, mis hindab, kuidas on erinevate riikide 8. klasside noored valmis kodanikuna ühiskonnas osalema. Uuritakse õpilaste ühiskonnaalaseid teadmisi ja hoiakuid erinevate ühiskonnaelu aspektide kohta, praegust ja tulevast ühiskondlikku osalust. 2022. aasta uuringus osales 3961 8. klasside õpilast 254-st Eesti koolist. ICCS 2022 uuringu Eesti tulemuste aruandega saab tutvuda siin.