Terra maja

ülikooli kujunemise joonis

Olulised teetähised Tallinna Ülikooli ja selle eelkäijate ajaloos:

1552 Oleviste kiriku juurde asutati raamatukogu, millega pandi alus Tallinna esimesele avalikule raamatukogule. Sinna kogutud ja annetatud rariteedid on osaliselt tänaseni säilinud Akadeemilise Raamatukogu varamutes.

1919 luuakse Tallinna Õpetajate Seminar, alustatakse klassiõpetajate ja mitme aine õpetajate ettevalmistamisega.

1922 avatakse Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi eelkäija Tallinna Linna Pedagoogiline Muuseum.

1928 Seminari uus nimi on Tallinna Pedagoogium, alustatakse tööõpetuse õpetajate ettevalmistamisega.

1929 Hakatakse ette valmistama käsitöö ja kodunduse õpetajaid.

1935 Avatakse Pedagoogilise Seminari eelkäija Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut.

1937 Pedagoogium taasnimetatakse Tallinna Õpetajate Seminariks.

1940 Valmis Terra hoone.

1945 Alustatakse alushariduse pedagoogide ettevalmistamisega.

1947 Seminarist saab Tallinna Õpetajate Instituut, kus valmistatakse ette eesti keele ja kirjanduse, vene keele ja kirjanduse, inglise keele, saksa keele, ajaloo, muusika, matemaatika, füüsika, bioloogia, geograafia, kehakultuuri ning põhikooli loodus- ja täppisteaduste õpetajaid.

1947 Eesti Teaduste Akadeemia koosseisu asutati Ajaloo Instituut, millele on mitme aastakümne jooksul nii inspiratsiooni kui ka peavarju pakkunud asukoht ajaloolistes Tallinna vanalinna hoonetes. Sealsed arheoloogia, ajaloo, etnoloogia ja kunstiajaloo uurijad asusid oma teadustöö kõrvalt ajalooõpilasi regulaarselt õpetama pärast instituudi ühinemist Tallinna Ülikooliga 2005. aastal.

1952 Instituudi uus nimi on Tallinna Pedagoogiline Instituut.

1955 Instituudi uus nimi on Eduard Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut.

1959 Alustatakse kunstiõpetajate ettevalmistamisega.

1963 TPedI sai oma valdusesse Vana-Otepää kooli hooned, kuhu loodi järk-järgult spordibaas. Müük vormistati 2013. aastal.

1964 Valmis kolmekorruseline õppehoone, mida kutsuti töökodade majaks. Aastal 2012 avati samal kohal BFMi hoone nimega Nova. 

1965 Toimusid esimesed informaatika alased loengukursused “Arvutid ja programmeerimine” ning “Matemaatiline loogika” – tollastest matemaatika eriala uuenduslikest kursustest on tänaseks välja kasvanud digitehnoloogiate instituut.

1965 Tartu Riiklikust Ülikoolist toodi üle raamatukogunduse ja bibliograafia õpetamine, mille traditsioone kannab täna edasi digitehnoloogiate instituut.

1966 Avati kultuurhariduse eriala, millele järgnevatel aastatel lisandus veel mitmete kultuurierialade õpetamine – täna on nende erialade õpetamine koondunud Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituuti.

1971 Alustatakse töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajate ettevalmistamisega.

1972 Valmis Västriku tänava üliõpilaselamu.

1972 Valmis spordihoone, mis teenis ülikooli kuni lammutamiseni 2018. 

1973 Loodi psühholoogia ja pedagoogika kateeder, mille traditsioonide jätkaja on tänane loodus- ja terviseteaduste instituut.

1976 Avatakse koolijuhtide kvalifikatsiooni tõstmise teaduskond, alustatakse koolijuhtide täienduskoolitustega.

1981 Soetati hoone Arbaveres praktikabaasi loomiseks.

1982 Alustatakse eesti keele kui teise keele õpetajate ettevalmistamisega.

1982 Valmis Silva hoone.

1983 Valmis Karu tänava üliõpilaselamu.

1988 Alustatakse kutsepedagoogide ettevalmistamisega.

1988 Eesti Teaduste Akadeemia asutas oma koosseisu Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi, koondades sinna varem organisatsiooni eri üksustes töötanud sotsioloogid ja filosoofid, õigusteadlased ning politoloogid. Hiljem muudeti nimi Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudiks, mis 1998. aastal liitus tollase Tallinna Pedagoogikaülikooliga.

1988 Sõpruskond haritlasi asutas Eesti Humanitaarinstituudi, mida mõne aasta pärast tundis ühiskond juba silmapaistvate lääne mõtteloo esindajate Becki, Bourdieu', Deleuze', Derrida', Eco, Foucault', Kristeva, Lyotard'i jt tutvustaja, uute kriitiliste ajalookäsitluste looja, uute kultuurianalüüsi paradigmade elluviija ning uute õppeprogrammide nagu Aasia-uuringud ja antropoloogia maaletoojana. Euroopa idablokiriikide esimese erakõrgkoolina alustanud Eesti Humanitaarinstituut kuulub Tallinna Ülikooli koosseisu alates 2005. aastast.

1992 Eesti Teaduste Akadeemia asutas Bioloogia-Geoloogia-Keemia osakonna koosseisu Ökoloogia ja Mereuuringute Instituudi. Kaks aastat hiljem kasvas sellest välja Ökoloogia Instituut, mille põhiülesanneteks sai alus- ja rakendusuuringute läbiviimine organismide, maastike, ökosüsteemide ja geosfääride arengu, seisundi ja funktsionaalse struktuuri tundma õppimiseks ja haldamiseks, osalemine arendustegevuses, keskkonnateaduste edendamises ja erialase kaadri ettevalmistamises. Täna tegutseb endine Ökoloogia Instituut Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi koosseisus.

1991 Tollane sotsiaalminister tegi rektorile ettepaneku alustada ülikoolis sotsiaaltöötajate koolitamist, kuna 1990ndate vahetuse kiired ja sügavad muutused Eesti ühiskonnas olid toonud esile sotsiaalseid probleeme, mille leevendamiseks vajati professionaalset abi. Esimesed üliõpilased võeti vastu õppima 1991. aasta suvel, veel enne Eesti iseseisvumist, kuid õppima asusid nad sügisel juba taasiseseisvunud Eestis. Täna õpetatakse ja uuritakse Eesti sotsiaaltööd Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis.

1991 Asutati Akadeemia Nord, mille õigusjärglane on 2010. aastal Tallinna Ülikooli koosseisus loodud Õigusakadeemia, mille traditsioonide jätkaja täna on ühiskonnateaduste instituut.

1991 Asutati kodanikeühendus Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, mis liitus Tallinna Ülikooliga 2009. aastal.

1992 Instituudi uueks nimeks saab Tallinna Pedagoogikaülikool, alustatakse kasvatusteadlaste ettevalmistamisega.

1992 Ülikool läks Euroopa eeskujul üle ainesüsteemsele õppetööle ning õppeprotsess hakkas sisaldama kõiki kõrgharidusastmeid: diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe.

1993 Alustatakse informaatikaõpetajate ettevalmistamisega ja õpetajate täienduskoolitusega.

1993 Hakati õpetama reklaami ja meediat, mille traditsioonide jätkaja täna on Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut.

1994 Algas riigiteaduste eriala õpetamine Euroopa Liidu rahvusvahelise Tempus projekti raames, partneriteks Manchesteri Ülikool, Galway Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Täna õpetatakse ja uuritakse riigiteadusi ühiskonnateaduste instituudis.

1994 Ülikooli koosseisu asutati demograafia õppetool, mille põhjal hiljem koostöös Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskusega moodustati Eesti Demograafia Instituut, mille traditsioonide jätkaja täna on ühiskonnateaduste instituut.

1996 Alustatakse prantsuse keele õpetajate ettevalmistamisega, tegevust alustavad Avatud Ülikool ja Haridustehnoloogia Keskus.

1998 Pärast 20 aasta pikkust eripedagoogika aine õpetamist alustatakse eripedagoogide ettevalmistamisega, avatakse Haapsalu Kolledž.

1999 Avati Rakvere Kolledž, kus õppetöö toimus 2019. aasta suveni.

2001 Alustatakse andragoogide ja haridusjuhtide ettevalmistamisega.

2003 Avatakse kasvatusteaduste teaduskond, tänane haridusteaduste instituut.

2004 Avatakse Kasvatusteaduste Doktorikool ja Õpilasakadeemia.

2005 18. märtsil 2005 nimetas Riigikogu Tallinna Pedagoogikaülikooli ümber Tallinna Ülikooliks. Nii jõudis lõpule 2002. aastal alanud protsess, milles Tallinna Ülikooli tollastest üksustest osalesid veel Eesti Humanitaarinstituut, Ajaloo Instituut ja Akadeemiline Raamatukogu.

2005 Ülikooli koosseisu asutati Balti Filmi- ja Meediakool, mis on Põhja-Euroopa ainus ülikoolikolledž, kus on võimalik õppida inglise keeles filmi, televisiooni ja meediat. Kolledžiga liitus ka endine Concordia Audentese Ülikooli meediateaduskond.

2006 Valmis Tallinna Ülikooli Mare hoone.

2006 Toimus esimene rahvusvaheline suveülikool Tallinn Summer School.

2007 Algas avalike loengute sari Studia Generalia, mis pakub kuulajaile võimalust saada osa Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja siinviibivate välisülikoolide lektorite avalikest loengutest.

2007 Üleülikoolilise võõrkeeleõppe tarvis asutati Tallinna Ülikooli keelekeskus. Aastal 2015 anti keskuse ülesanded üle humanitaarteaduste instituudile.
 
2008 Ülikooli koosseisus asutati Eesti esimene liberal arts tüüpi õppeasutus – Katariina Kolledž, mille eesmärk oli pakkuda Eesti venekeelsete gümnaasiumide lõpetanutele võimalikult paindlikku üleminekut eestikeelsele õppele. Eraldi üksusena lõpetas kolledž tegevuse ülikooli 2015. aasta struktuurireformi tulemusel. 

2009 Ülikooli hoonetele anti ladinakeelsed nimed. Praegu on need Terra, Silva, Astra, Mare, Nova ja Vita.

2010 Toimus esimene rahvusvaheline talveülikool Tallinn Winter School.

2010 Ülikooli juurde asutati Konfutsiuse Instituut, mis on ülemaailmsesse võrgustikku kuuluv hiina keele ja kultuuri keskus, mille peakorter Hanban (Rahvusvaheline Hiina Keele Nõukogu) asub Pekingis.

2010 Loodi ülikooli koosseisu Kommunikatsiooni Instituut, millega liitus Psühholoogia Instituudis asunud reklaami ja imagoloogia osakond. Ülikooli 2015. aasta struktuurireformi tulemusel õpetatakse neid erialasid Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis.

2010 Asutati ülikooli koosseisu Õigusakadeemia, mis on Akadeemia Nord õigusjärglane. Ülikooli 2015. aasta struktuurireformi tulemusel õpetatakse õigusteadust ühiskonnateaduste instituudis.

2011 Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Ülikooli osalusel loodi Euroopa Pealinnade Ülikoolide Võrgustiku (UNICA) juurde akadeemilise rohelise jalajälje töörühm, mille eesmärk on mõõta ning suurendada ülikoolide rolli riikide säästlikus ning jätkusuutlikus arengus.

2012 Ülikooliga liitus Pedagoogiline Seminar, mis on märgilise tähendusega sündmus, kuna sellest ajast peale toimub Eestis õpetajakoolitus vaid ülikoolides. Pedagoogiline Seminar asutati  1935. aastal Eesti Naisliidu algatusel pedagoogilise õppeasutusena ning on katkematult tegutsenud sellest ajast peale.

2012 Valmisid Tallinna Ülikooli Nova ja Astra hooned.

2013 Uksed avab Haridusinnovatsiooni Keskus.

2015 Kinnitatakse Senatis Tallinna Ülikooli uus arengukava (2015-2020), mis seab eesmärgiks kujuneda targa eluviisi eestvedajaks Eestis.

2015 Alustavad reformijärgselt tööd kuus instituuti - Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut, digitehnoloogiate instituut, haridusteaduste instituut, humanitaarteaduste instituut, loodus- ja terviseteaduste instituut ning ühiskonnateaduste instituut.

2019 Riigikogu võttis vastu Tallinna Ülikooli Seaduse.