PhD position "The effects of family events (occurrence and timing) on old age health and well-being in European regions", Estonian Institute for Population Research, SOGOLAS,     Tallinn University

The Estonian Institute for Population Research, Tallinn University invites applications for a 4-year full-time government funded PhD candidate as a junior research fellow position on the topic: “The effects of family events (occurrence and timing) on old age health and well-being in European regions”.
The PhD project will explore the effects of different family events and their timing (e.g.childbearing, partnership formation, remaining single, dissolution, etc.) on old age disparities in health and well-being. The focus is on disentangling life course interactions in different European regions, particularly in relation to the institutional settings and their changes in East European countries. The PhD student will use data from international longitudinal surveys, such as SHARE or GGS for comparative analysis. Additionally, it is possible to focus on Estonia,
linking survey data with administrative records.
A Junior Research Fellow is a student and an employee of the university at the same time. The period of full-time enrolment in the programme is 4 years.  If enrolled part-time, the period can be extended to 8 years.  The minimum salary for full-time position is 1700 euros per month (in the academic year 2023/2024).
The thesis research proposal should be agreed with and signed by the prospective supervisor in the Estonian Institute for Population Studies before final submission of the application.
We prefer candidates who have experience working with quantitative data and methods.

Research unit
The Estonian Institute for Population Studies within Tallinn University is a leading demography research centre in Estonia. The institute has a PhD programme in demography since 2000. You can read more about the research and people of the institute here: https://www.tlu.ee/en/yti/research/estonian-institute-population-studies

Contact for further inquiries: Luule Sakkeus luule.sakkeus@tlu.ee.

General Tallinn University admission requirements: https://www.tlu.ee/en/admission-phd- studies

The renewed PhD demography programme will be available since mid-March 2024 on the above-mentioned website.

Deadlines:
First thesis proposal draft: May 13, 2024
Final application deadline: July 1, 2024

EDK talveseminar 19.12. - 20.12.2023

Aeg: 19.12.2023 kell 10.30

Koht: Tallinna Ülikool , M-552

Ettekanded:

19.12.2023

• Katrin Schwanitz (with Leen Rahnu and Satu Helske) - "The interrelated partnership, fertility and migration dynamics in Finland"
• Leen Rahnu - "Demographic integration of 1.5+ generation Estonians and Russians in Finland: A register-based study of partnership formation
• Hannaliis Jaadla, Kersti Lust - "Socio-economic and local fertility differences in rural Estonia in the era of socio-economic modernization, cohorts born between 1811–1884: updated version"
• Kersti Lust - "Single motherhood: an isolated phenomenon in youth or a long term damage to marriage prospects?"
• Mark Gortfelder "Siseränne 1959–1989: andmestik, töötlus ja algne analüüs"
• Tanel Paas - "Peretoetused ja tööhõive: kirjanduse ülevaade ja uurimisvõimalused Eestis"
• Allan Puur - "Division of work at home and fertility intentions: Evidence from Estonian GGS-II"

20.12.2023

• Tiina Tambaum - "Kas vanemad inimesed vajavad kõrvalteid demokraatias osalemiseks? Esimese noorte-vanade (NOVA) komisjoni kogemus Tartu valla valitsuse juures"
• Tomass Nielsen - "Pension payments and fertility links"
• Sanan Abdullayev - "Fathers' use of parental leave and fertility"
• Lauri Leppik - "Review of evolutionary explanations of fertility decline"
• Luule Sakkeus - "ERC consolidator grant evaluations – some lessons"
• Anne Herm - "Üle- ja sissevaade 2021.aasta rahvaloenduse andmetest/sse"
• Michel Poulain - "Healthy ageing and longevity: some ideas for a future research project

Teemad/topics:

• Demograafia doktoriõppekava muudatused/changes to the demography PHD curriculum
• ETAGi ideekorje: riigi pikaajaliste eesmärkide jaoks vajalike uurimisteemad/call of research ideas by the Estonian Research Council to support the long-term goals of Estonia https://etag.ee/tegevused/uritused/ideekorje/

EDK ja EDA aastalõpu ettekandekoosolek

"Esimese põlve sisserändajad ja demograafiline nüüdisajastumine Briti saartel"

Ettekande teeb Hannaliis Jaadla -  Teadur, TLÜ EDK / Vanemteadur, Cambridge'i Ülikool / The Cambridge Group for the History of Population and Social Structure

Aeg: 21.12.2023 kell 16:00

Koht: TLÜ Mare maja ruum M-552

ABSTRACT

REGISTREERI

EDK ja EDA ettekandekoosolek

 Fathers on parental leave 

Ettekandja: Satu Helske, vanemteadur, Turu Ülikool, Invest Research
Center ja Flux konsortsium.
Satu uurib vanemapuhkuse reformide ja elutee seoseid Soomes. Juhib
projekti PREDLIFE (vt lähemalt https://sites.utu.fi/predlife/en/ )

Aeg: 26.oktoober 2023 kell 16:00 - 17:30

Koht: Tallinna Ülikool Mare maja, M-552

ABSTRACT

22.08.2023 -24.08.2023 EDK suveseminar Saaremaal

22.08.2023 kl.15.00 - 18.00

Allan Puur

Kodutööde jaotuse mustrid ja muutused Eesti PSU andmetel/Patterns and changes in division of household work: early evidence from Estonian GGS

Mark Gortfelder

Koduste tööde jaotus ning lapsesaamise soovid ja tegelikkus

Sanan Abdullayev

Fathers' use of parental leave and fertility

Leen Rahnu

Partnership dynamics among 1.5+ generation young adults from neighbouring countries in Finland

Katrin Schwanitz

The interrelated family, fertility, and migration dynamics in Finland

Hannaliis Jaadla, Kersti Lust

Fertility change in Estonia during the demographic transition, 1834‒1917

23.08.2023 kl.9.30–13.00 , 14.00–15.30 

Martin Klesment

Regional economic growth in Estonia over the long run, 1923–2020

Lauri Leppik (co-authors Magnus Piirits, Johanna Vallistu)

Composite indexes of sustainability of pension systems: general comparison and their demographic components

Tomass Nielsen

Pension payments and fertility links

Luule Sakkeus (co-authors Ellu Saar, Uku Rudissaar)

The impact of life-course socio-economic position on quality of life at later ages: evidence from Estonia (testing CAD model)

Michel Poulain

Update of the exceptional longevity in Okinawa: myth or reality

Michel Poulain, Anne Herm

Validation of a new Blue Zone in Martinique

Anne Herm

Rural ageing in Estonia: living arrangements

Lynda Clarke

Master Programme in Demography at LSHTM and main research fields

Tiina Tambaum

Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas – Haapsalu Kolledži magistriõppekava eesmärk Eestis ja koht Euroopa

24.08 kl.9.30–12.30 (PRG töötuba/workshop)

PRG2248 „Rahvastiku nüüdisareng: suundumused, tegurid ja poliitikad/Contemporary Demographic Development: Trends, Factors, and Policy

Responses“ tööpakettide ülevaade/overview of WPs

WP1: Gender roles and work-family balance (Allan Puur)

WP2: Housing and earnings as factors of fertility (Martin Klesment)

WP3: Influence of family policy measures on fertility (Leen Rahnu)

WP4: Health of older people as a moderator of ageing (Luule Sakkeus)

WP5: Pension reforms and material wellbeing of older people (Lauri Leppik)

***

Teaduseetika põhimõtted uurimuste kavandamisel ja läbiviimisel

15.veebruar 2023

EUROOPA  DEMOGRAAFIA  PÄEV

European Day of Demography (online event)

EDK talvine teadusseminar 20.12. - 21.12.2022

20.detsember 2022        kell 9:30 - 18:00

Koht:  Eesti Sõjamuuseum Mõisa tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond

• Arutelu Sotsiaalministeeriumi osa üle teadusrahastuses ja Riigikantselei innovatsioonimeetmes: Projekti Sotsiaalvaldkonna andmetaristu tutvustus.” – Hanna Vseviov, Luule Sakkeus, Lauri Leppik
• “Tempo and quantum effects of parental leave policy reform in Estonia by group differences (education and nationality).” -  Sanan Abdullayev

•  "Association between private pension plan contributions and fertility"- Tomass Nielsens

• “The role of age in the participatory design of phone befriending services in Estonia.” -  Tiina Tambaum
• “Demograafiliste muutuste mõju sotsiaalvõrgustikele.” -  Liili Abuladze
• "Tallinnastumise algus: siseränne 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses." - Mark Gortfelder
• “Reshaping BlueZone in Sardinia.” – Michel Poulain, Anne Herm
• “Disrupted maternity histories?” – Kersti Lust
• “Õppetöö ülesannete jagamine.” – Leen Rahnu  

21.detsember 2022        kell 10:00 - 17:00

Koht : EDK , TLÜ Mare maja ruum: M-552

• MEESKONNAKOOLITUS : Eesti demograafia keskuse koostöövõimekuse kasvatamine  ( 6 tundi)

Koolitaja Ülo Vihma

Juhtimis- ja meeskonnakoolitaja, coach, mentor.

EN sotsiaalse sidususe komitee kiitis heaks professor Lauri Leppiku koostatud raporti 

24.11.2022

Sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor Lauri Leppik esitles 24.novembril Euroopa Nõukogu sotsiaalse sidususe komitee istungil enda koostatud raportit, mis käsitles olukorda, väljakutseid ja Euroopa Nõukogu liikmesriikides rakendatud poliitikameetmeid, et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärkide raames püstitatud laste vaesuse vähendamise ning haavatavatele rühmadele ligipääsetava avaliku ruumi tagamise sihte. Ettekande järel kiitis EN sotsiaalse sidususe komitee professor Lauri Leppiku koostatud raporti heaks.

Link uudisele Euroopa Nõukogu kodulehel:

Eesti on perinataaltervise näitajate järgi selgelt Põhja- Euroopa maade hulgas

15.11.2022

15.novembril ilmus Euroopa perinataaltervise raport 2015-2019. Selle järjekorras viienda raporti
(www.europeristat.com) pani kokku Euro-Peristat ekspertide võrgustik.

PRESSITEADE       LOE POSTIMEHEST

RAPORT

10. - 11.11. 2022  LifeTrar Conference 2022  

"Transitions to the adulthood and in the old age among immigrant population "

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi Eesti demograafia keskus koos Turu Ülikooliga kutsub Teid osalema 10.-11.novemrbil 2022 toimuval konverentsil Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-218 Tallinna saalis)

„Transitions to the adulthood and in the old age among immigrant population”

Konverentsil tutvustatakse laiemalt viimasel ajal immigrantrahvastiku peamiseks andmeallikaks saavate registritega seotud küsimusi, ÜRO migratsioonistatistikale kujundatavaid uusi soovitusi rände ja immigrantrahvastiku defineerimiseks ning antakse ülevaade perekonnadünaamikast Skandinaavias. Konverentsi põhirõhk on uute teadustulemuste tutvustamisel, mis on valminud projekti "Üleminekud eluteel ja leibkonnakoostises: põlis- ja immigrantrahvastik Venemaal, Eestis ja Soomes " raames Tallinna ja Turu Ülikooli teadlaste koostöös.                                          

Estonian Institute for Population Studies, SOGOLAS; Tallinn University together with University of Turku invites you to participate in a conference on November 10-11, 2022 in Tallinn University ( Uus-Sadama 5, M-218 Tallinn Hall)

„Transitions to the adulthood and in the old age among immigrant population”

Conference aims to introduce wider some problems related to studies of immigrant population in the recently evolving as the main data source –registries. Also new recommendations of UN for international migration statistics and finally an overview of family dynamics and its inequalities in Scandinavia are brought to your attention. The main focus of the conference is on the new research outcomes from the project “Life Course Transitions and Living Arrangements: Migrant and Non-Migrant Populations in Russia, Estonia and Finland” by research collaborations between Tallinn and Turku University

Rohkem infot SIIT

    The conference is supported by the European Regional Development Fund via Mobilitas Pluss. 

"Pensionisüsteemide rahvusvahelise praktika analüüs ja Eesti pensionisüsteem rahvusvahelises võrdluspildis"

14. septembril 2022 toimunud ÜTI teadusseminaril peetud ettekandes "Pensionisüsteemide rahvusvahelise praktika analüüs ja Eesti pensionisüsteem rahvusvahelises võrdluspildis" esitasid prof. Lauri Leppik, Magnus Piirits ja Johanna Vallistu Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi tellimusel läbiviidud analüüsi tulemusi. 

Seminar on järelvaadatav Postimees TV kaudu: https://majandus.postimees.ee/7605205/teadusseminar-kuidas-paistab-eesti-pensionisusteem-rahvusvahelises-vordluses

Uuringu raport on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://www.sm.ee/media/2462/download

TLÜ EDK läbiviidud pensionisüsteemi rahvusvahelise praktika analüüsi kokkuvõte on lülitatud sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi koostatud raporti "Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022" (https://sm.ee/media/2733/download) üheks osaks, lk. 26-31.

TLÜ analüüsile viidatakse ka sotsiaalministeeriumi 12.12.2022 pressiteates:

https://www.sm.ee/uudised/analuus-eesti-pensionisusteem-ei-suuda-tagada-piisava-suurusega-pensione

Pere Sihtkapitali rahvastikuseminar

EDK teadurid esinesid ettekannetega 9.-10.septembril Pühajärvel toimunud Pere Sihtkapitali rahvastikuseminaril. Professor Allan Puuri ettekanne andis detailse ülevaate sündimuse hetkeseisust, viimaste aastate arengutest ja perepoliitika meetmete mõjudest. Vanemteadur Martin Klesment, teadur Mark Gortfelder ja professor Lauri Leppik tutvustasid oma ettekannetes Pere Sihtkapitali tellimusel valminud sündimuse mõjutegurite kirjanduspõhise analüüsi peatükke. Seminari kuulajate seas oli kolm Vabariigi Valitsuse ministrit, Riigikogu liikmeid, erinevate ministeeriumide ja vabaühenduste esindajaid.

EDK ja EDA ettekandekoosolek

Revolutionary transition: Inheritance change and fertility decline

Ettekande teeb -   Marc Goñi Trafah, Associate Professor in economics at the University of Bergen.

Aeg: 17.august 2022 kell 13:00 - 14:30

Koht: Tallinna Ülikool Mare maja, M-552

ZOOM  https://zoom.us/j/93721499443

ABSTRACT

EDK suveseminar Peipsimaal Mesi Tares

Eesti demograafia keskuse teadurid ja doktorandid peavad 10. - 12.august 2022 oma iga-aastast suveseminari. Sedapuhku vanausuliste külas Varnjas, Mesi Tare kodumajas. Plaanitakse teha ettekandeid käimasolevatest või hiljuti lõpetatud uurimustest ja pidada tulevikuplaane. Külastame Alatskivi lossi, kõnnime Sibulateel ja vaatame Peipsiveerel ära ka  Vahur Afanasjevi romaani teatriversiooni  “Serafima+Bogdan”.

Kolmapäev/Wednesday 10.08.2022 14.00-17.00

Hannaliis Jaadla. Life expectancy changes since COVID-19: comparison of 29 countries.

Michel Poulain, Anne Herm. Survival to age 105 and above.

Mark Gortfelder. Pikk vaade soolisele eluealõhele Eestis.

Liili Abuladze, Luule Sakkeus, Uku Rudissaar, Katrin Schwanitz. Adverse life circumstances and later life health in Eastern and Western Europe.

Neljapäev/Thursday 11.08.2022 9.00-13.00

Hanna Vseviov. Fertility intentions and sexual orientation: evidence from the 2020 Youth Survey in Estonia.

Sanan Abdullayev. Tempo and quantum effects of parental leave policy reform on fertility in Estonia.

Tomass Kristians Nielsen.  Pension plan contribution and fertility impact.

Martin Klesment, Kersti Lust. Grain price dynamics and fertility in rural Estonia 1834–1884.

Leen Rahnu. Employment uncertainty and entry into partnership and parenthood - are there changes across Finnish cohorts?

Neljapäev/Thursday 11.08.2022 14.00-16.00

Lauri Leppik, Allan Puur. Estonian volunteers in the Finnish Army: new data sources, family formation and fertility.

Merike Sisask. Eesti inimarengu aruanne 2023 – vaimset heaolu loov Eesti.

Anne Herm. ÜRO rändestatistika soovituste uuendamisest.

Tiina Tambaum. Seenioritöö valmidus kohalikes omavalitsustes.

16.00-17.00

Rühmaarutelu/group discussion (modereerib Leen Rahnu): Ingliskeelsete demograafia ainete arendamine/English-language courses on demography

Edukate naisteadlaste portaali AcademiaNet lisandub 65 Eesti teadlast

06.06.2022

Eesti Teadusagentuur (ETAG) esitas edukate naisteadlaste portaali AcademiaNet 65 Eesti teadlase nimed. Portaali eesmärk on tõsta esile edukaid naisteadlasi ning suurendada nende rahvusvahelist tuntust. Lisaks on portaal teadlastele ja teadusasutustele hea abivahend ekspertide, esinejate, akadeemiliste töötajate ja projektipartnerite leidmiseks.

On heameel tõdeda, et igal aastal üleilmselt esile tõstmist väärivate Eesti naisteadlaste nimekiri pikeneb, 2022. a. lisandub AcademiaNet  portaali ka EDK professor Luule Sakkeus.

Õnnitleme!

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon IOM GMDAC   esitles raportit "How Countries Manage Migration Data "

14.04.2022

 With migration data in the global spotlight thanks to processes such as the Global Compact for Safe, Orderly and Regular Migration and others, this report provides a comprehensive picture of how “migration data systems” work in practice at the national level. 

Through six case study countries, the report explores how far countries are making progress in improving migration data and the practical challenges and opportunities facing National Statistical Offices (NSOs) and other stakeholders. This first-of-its-kind international comparative study on migration data is based on interviews with stakeholders in Canada, Djibouti, Ireland, Jamaica, Republic of Moldova and Nigeria, including representatives from NSOs, line ministries and academia. 

 Frank Laczko (IOM GMDAC), Elisa Mosler Vidal (IOM GMDAC), and Michel Poulain (Independent Consultant- Université catholique de Louvain, Professor Emeritus; Estonian Institute for Population Studies, Senior Researcher) discussed the report and its implications, moderated by Jorge Galindo (IOM GMDAC).

Position for Ukrainian demographer

The Estonian Institute for Population Studies at Tallinn University welcomes an Ukrainian demographer for a visiting researcher position. At present we can offer the position until 31.12.2022. Depending on the future prospects the position may be extended, but not more than for 5 years in total. People with a PhD degree or an equivalent in Demography, Sociology, History or Economics, and interest in doing quantitative analysis can contact by email: luule.sakkeus@tlu.ee. Estonian Institute for Population Studies is focusing its research in the areas of core demography and historical demography of Eastern Europe.

The European Doctoral School of Demography (EDSD) invites applications for school year 2022-2023

Deadline for applications: April 22, 2022

The EDSD is an eleven-month sponsored program that is offered every year aiming to provide students with an appropriate high-level education in demography to pursue their doctoral studies. Students will acquire a solid knowledge base on the causes and consequences of demographic change, population data, statistical and mathematical demography, as well as modelling, simulation, and forecasting. Many of the School’s courses concentrate on strengthening the quantitative and programming skills of the students. The language of the School is English.

In the 2022/23 academic year, the School will be held at two different locations. The preparatory courses (from early September to late October 2022) will be offered at the Max Planck Institute for Demographic Research (https://www.demogr.mpg.de/en) in Rostock, Germany. The core courses (from November 2022 until end of July 2023) will be held at the Centre for Demographic Studies (https://www.ced.cat/en) at the Universitat Autònoma de Barcelona, Spain.

The EDSD does not charge fees. Several European research institutes and universities provide full fellowships for all students accepted to the program.

European Master’s Degree in Demography

Successful completion of the School results in a European Research Certificate of Demography provided under the auspices of the European Association for Population Studies (EAPS).

Upon successful completion of the program and presentation of a thesis, the students enrolled in the EDSD will receive an official European Master in Demography delivered by the Universitat Autònoma de Barcelona.

Please find more information and instructions how to apply on our website at https://eaps.nl/edsd.

Application deadline is April 22, 2022 for a September 5, 2022 start date. Successful candidates will be announced in late May 2022.

EDK ja EDA ettekandekoosolek

Teatame kahetsusega, et esineja reisi ärajäämise tõttu lükatakse ettekandekoosolek edasi. Uue toimumise aja teatame hiljem.

Aeg:  10.märts 2022 kell 16:30

Koht: Tallinna Ülikool, Mare maja ruum M-552 ja ZOOM-is

Ettekandja: Prof.dr.A.C.(Aart) Liefbroer

Professor of Demography of the Lifecourse at the University Medical Center Groningen, Professor of Demography of Young Adults and Intergenerational Transmission at the Faculty of Social Sciences, VU University Amsterdam, Member of the Royal Netherlands Academy of Arts and Sciences

 "Social Background and the Demographic Life Course: Cross-National Comparisons"

Experiencing social disadvantage in childhood has important consequences for the demographic life course. For instance, it increases the risk for early childbirth, having children outside a stable partner relationship and experiencing divorce. However, some countries seem to do better in buffering these potentially negative consequences than others. In this presentation, I will present results from a large project that has studied these issues across European societies. I will be discussing the mechanisms linking social background and adult demographic behaviours and potential country-level factors that buffer the negative consequences of childhood disadvantage.

​

Foto Andres Kralla 

Tallinna Ülikool, Eesti demograafia keskus
PRESSITEADE
05.04.2021

Tallinna Ülikool hakkab pereasju uurima

Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus koostöös uuringufirmaga Kantar Emor alustab 7. aprillil Eesti pere- ja sündimusuuringuga. Läbiviijad paluvad inimestel, kes saavad järgeva kuu jooksul pere- ja sündimusuuringus osalemise kutse, kindlasti osaleda.

Pere- ja sündimusuuring tegeleb oluliste küsimustega, mis puudutavad inimeste igapäevaelu, kuid mõjutavad ka ühiskonda tervikuna. Uuring aitab paremini mõista näiteks seda, mis määrab inimeste otsust paarisuhtesse astuda ja lapsi saada või sellest loobuda, millised on suhete lagunemise riskitegurid ning kuidas erinevad pered oma igapäevaelu korraldavad. Uuringu tulemused annavad teavet pereprotsesside muutumisest 21. sajandil ning on oluliseks aluseks Eesti perepoliitika täiustamisel.

Küsimustik on veebipõhine ja sellele saab vastata nii arvutis kui nutitelefonis nii eesti kui vene keeles. Neile, kellel on rahavastikuregistris e-postiaadress, saadetakse uuringukutse e-postiga. Teiste poole pöördutakse telefoni teel või tavakirjaga.

Eesti pere- ja sündimusuuring on osa laiemast rahvusvahelisest uuringuprogrammist Generations and Gender Programme, mida koordineerib Hollandi Interdistsiplinaarne Demograafia Instituut NIDI. Uuringus osaleb 25 riiki. Alates 2019. aastast on pere- ja sündimusuuring arvatud Eesti riiklikult oluliste teadustaristute hulka.

Eesti pere- ja sündimusuuring koosneb mitmest etapist. Sel aastal saadab Kantar Emor kutsed ühele osale vastajatele aprillis ja mai algul ning teisele osale aasta lõpus. Aastatel 2024 ja 2027 toimub uuringu teine ja kolmas küsitluslaine.

Inimesed vanuses 18–59 on uuringule vastama palutud juhuvalimi alusel rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal. Vastamine on vabatahtlik, kuid perede igapäevaelust tõetruu ja mitmekülgse pildi saamiseks on väga tähtis, et võimalikult paljud kutse saanud küsimustiku täidaksid.

Eesti pere- ja sündimusuuringu teaduskoordinaator on professor Allan Puur ja projektjuht teadur Tiina Tambaum. Lisainfot projekti kohta leiate siit. Eesti pere- ja sündimusuuringu teadustaristu koostööpartnerid on Tartu Ülikool ja Sotsiaalministeerium.  

Eesti pere- ja sündimusuuring on jätk Eestis 1990. aastatel ja 21. sajandi algul läbi viidud samateemalistele uuringutele. Neist pärineb suur osa praegustest alusteadmistest sündimuse ning kooselude moodustamise ja lagunemise kohta Eestis. Uus uuring aitab neid teadmisi ajakohastada ja täiendada nii akadeemilise uurimistöö, poliitikakujunduse kui ühiskonna enesetunnetuse vajadusi arvestades.

Koostaja:
Tiina Tambaum   53 424 504    ggs@tlu.ee

Lisainfo:

Allan Puur   Eesti pere- ja sündimusuuringu teaduskoordinaator    puur@tlu.ee

Luule Sakkeus     TLÜ Eesti demograafia keskuse juht     luule.sakkeus@tlu.ee

Õnnitleme teenetemärkide kavalere!

Eesti Vabariigi teenetemärkidega avaldab riik tänu neile eestimaalastele ja Eesti sõpradele, kelle kutsetöö ning pühendumuse toel saab Eesti tugevamaks, suuremaks, hoolivamaks. Riiklike teenetemärkide väljaandmise õigus on seadusega antud presidendile.

Vabariigi aastapäeva tähistamine Paides (Foto: Siim Lõvi/ERR)  EDK demograafia teadusprofessor  Luule Sakkeus ERR ETV saates"EV103. Vabariigi aastapäeva peoõhtu Paides." 

Teenetemärkide kavalerid: 

Valgetähe IV klass

Luule Sakkeus – rahvastikuteadlane, Tallinna Ülikooli professor. Üks rahvastikuteaduse alusepanijaid Eestis, pikaajaline Eesti demograafia keskuse juht. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, rahvastiku tervise ja vananemisprotsesside tutvustaja. 

04.06.2021 ERR  Autor Ken Mürk

Merike Sisask – sotsiaaltervishoiu arendaja, Tallinna Ülikooli professor. Panuse eest Eesti elanikkonna vaimse tervise ja heaolu edendamisse ning vaimse tervise ja heaolu poliitika arendamisse. 

04.06.2021 ERR  Autor Ken Mürk

Õnnitleme !

Vabariigi Valitsus kinnitas  2021. aasta riigi teaduspreemiate saajad. Aastapreemiad eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest sai Merike Sisask.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor ning Eesti demograafia keskuse vanemteadur Merike Sisask pälvis preemia sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Vaimse tervise ja heaolu ning sellega seonduva riskikäitumise (eelkõige suitsiidikäitumise) sotsiaalsed mõjutegurid“ eest.

Riigi teaduspreemiate komisjon märkis: "Merike Sisask käsitleb teravaid ja kaasaegseid ühiskonna erinevate kihtide – eriti noorukite – vaimset tervist puudutavaid teemasid. Ta näitab, et vaimset tervist mõjutab terve plejaad tegureid nagu piisava pikkusega uni, suitsetamine või koolikiusamine. Kesksel kohal on suitsiidile viivate tegurite analüüs ja nende laastava mõju vähendamise võimalused, fookusega meedia ja interneti osal enesetapumõtete tekkimises ja ärahoidmises."

Euroopa Doktorikool demograafias kuulutab välja vastuvõtu 2021/2022 11-kuulisele demograafiaõppele. Avaldused tuleb esitada 15.aprilliks. Õppetöö jaoks tuleb leida stipendium või taodelda doktorikoolist. Õppetööd viiakse läbi kahes kohas. Esimesed kaks kuud toimuvad sissejuhatavad kursused Mac Planck Demograafiainstituudis Rostockis, Saksamaal, järgmised 9 kuud aga Barcelona Autonoomses Ülikoolis, Demograafiauuringute keskuses. Vaadake lähemalt:

https://ced.uab.cat/courses/edsd/

​

Võrdsete võimaluste voliniku katselei on välja andnud uue raamatu "Ise oled vana!"

Raamat on kättesaadav e-raamatuna  SIIT 

Peatoimetaja:

Liisa Pakosta, võrdsete võimaluste volinik

Raamatu valmimisel osalesid:

Luule Sakkeus, Eesti demograafia keskuse vanemteadur

Liili Abuladze, Eesti demograafia keskuse teadur

Tiina Tambaum, Eesti demograafia keskuse teadur

Ülikool promoveerib 20 uut doktorit 

20.novembril 2020 algusega kell 12 toimus Tallinna Ülikooli doktorite promoveerimise aktus.

VAATA OTSEÜLEKANDE SALVESTUST

Tallinna Ülikooli doktor, Eesti demograafia keskuse nooremteadur Mark Gortfelder: soovin tunda, et minu teadustöö oleks korralik ja midagi uut andev või ütlev  

LOE INTERVJUUD SIIT

Õnnitleme !

TLÜ EDK teadur Liili Abuladze pälvis Euroopa rahvastikuteaduse kaasamisauhinna

Euroopa Rahvastiku-uuringute Assotsiatsioon (EAPS) pärjas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse teadurit Liili Abuladzet rahvastikuteaduse kaasamisauhinnaga (EAPS Outreach Award). Auhind antakse teadlasele, kes on rahvastikuteaduse põhimõtteid ja tulemusi kommunikeerinud nii teistele teadlastele kui laiemale üldsusele. LOE ROHKEM SIIT

EAPS AWARDS

Hakkame pereasju uurima

03.07.2020

Eesti demograafia keskus on alustamas uue sotsiaalteadusliku andmetaristu “Eesti pere- ja sündimusuuring 2020” loomisega. Mahukas veebipõhine uuring on osa rahvusvahelisest taristuprogrammist GGP2020 (Generations and Gender Programme 2020), mille koordinaator on Hollandi Interdistiplinaarne Demograafia Instituut NIDI.

GGS2020 on kolme lainega paneeluuring, mille valimisse kuulub Eestis üle 10 000 inimese vanuses 18–49. Vastajate ülemine vanusepiir on kehtestatud ainult sellel põhjusel, et vanemate eestimaalaste kohta juba kogutakse sarnast teavet SHARE uuringus. Eesti pere- ja sündimuse andmetaristut iseloomustab 1) sisu ja andmekogumise metodoloogia rahvusvaheline võrreldavus; 2) paneeluuringul on ka tagasivaatavad elulookomponendid; 3) suuremahuline riigiesinduslik valim; 4) interdistsiplinaarne küsimustik; 5) uudseid tehnoloogilisi võimalusi rakendav andmekogumine ja -kasutus; 6) lai rahvusvaheline ja siseriiklik kasutajaskond.   

Käesoleval aastal viiakse läbi prooviküsitlus, järgmise aasta lõpus toimub esimese laine põhiküsitlus.

Miks ei piisa riiklikust statistikas pere- ja sündimuse kohta ja on vaja spetsialiseeritud küsitlusuuringut? Statistikaasutuste poolt kogutav teave võimaldab jälgida rahvastikutaaste suundumusi, kuid sellest ei piisa neid suundumusi kujundavate, isiku, perekonna ja ühiskonna tasandilt toimivate mõjude eritlemiseks. Nt millist tähtsust omab majanduslik olukord, eluase, või paarisuhte kvaliteet esimese, teise ja kolmanda lapse sünni tingimusena? Kas sündimus erineb laste arvu puudutavate soovide erinevuse tõttu või pigem ebavõrdsete võimaluste tõttu neid realiseerida? Mida toob kaasa laste sünni hilisemasse vanusesse nihkumine? Ilma GGS-tüüpi taristuta ei saa vastata ka lihtsamatele küsimustele nagu näiteks, kas perede püsivus näitab jätkavalt vähenemise märke. 

Eesti uuringut rahastavad TLÜ ühiskonnateaduste instituudi arendusfond,  TLÜ uuringufond ning Eesti demograafia keskus. Uuringu teaduskoordinaator on juhtivteadur Allan Puur.

Tiina Tambaum

GGS2020 Eesti projektijuht

SHARE uuringus tehti aprillis paari nädalaga kannapööre

03.07.2020

Eriolukorra välja kuulutamisel olid SHARE uuringu 80 küsitlejat põllul. Uuringu 8. laine tööd peatati, nii Eestis kui ülejäänud 27 riigis. Paari nädalaga valmistati ette täiesti uus küsimustik ning uued küsitlusmaterjalid. Andmekogumine jätkub juunis, kuid senise silmast silma intervjueerimise asemel tehakse telefoniintervjuud ning küsimused puudutavad peamiselt ainult neid teemasid, mis on seotud eluga eriolukorra tingimustes.

Uus, oluliselt lühem küsimustik käsitleb selliseid teemasid nagu enesehinnanguline tervis, kaitsevahendite kasutamine, meeleolumuutused ja depressioon, Covid-19 põdemine ja testimine, muude haiguste ravi edasilükkamine ning rahulolu raviteenusega, muutused tööelus, muutused rahalises seisus, muutused sotsiaalvõrgustikuga suhtlemises jmt.

Küsitletakse kogu valimit, st nii neid, kes olid jõudnud juba vastata, kui neid, kelleni küsitlejad polnud 8. laine põllutööde katkemise momendiks veel jõudnud.

 SHARE on Euroopa 50+ vanuses rahvastiku paneeluuring, mida viiakse läbi 27 Euroopa Liidu riigis ja Iisraelis. Eestis kuulub valimisse üle 7000 inimese ja paneelvalimi vastamismäär on olnud väga kõrge. Nüüd saab SHARE 8. lainest ajalooliselt unikaalne võimalus koguda usaldusväärset ja võrreldavat infot eriolukorra mõjude kohta meie 50+ vanuses inimeste elule ja tervisele.

Tiina Tambaum

SHARE Eesti projektijuht

Ilmunud on SHARE Eesti uuringutulemuste teine kogumik

20.12.2019

Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus avaldas täna teise ülevaatekogumiku „Pilk hallile alale II. Vananemine elukaare vaates”, mis käsitleb SHARE Eesti uuringu tulemusi.

SHARE neljas uuringulaines (2011–2017) on kogutud andmed Eesti 50+ vanuses inimeste individuaalse vananemise, tervise ja töö kohta. Neid on  väljaandes analüüsinud Poola, Saksamaa ja Eesti ülikoolide teadurid.

Kogumikus on eesti- ja ingliskeelsed artiklid. Teemasid on väga erinevaid. Muu hulgas tutvustab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Luule Sakkeus muutusi eestimaalaste perekonnas ja leibkonnas üle elukaare. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dotsent Eve Parts aga annab ülevaate vanemaealiste tööturukäitumise ja toimetuleku uuringutest.

Anita Abramowska-Kmon Varssavi Majanduskoolist kirjeldab väljaandes  informaalse ja formaalse hoolduse trende Euroopas, sealhulgas Eestis. Juhendajad Liili Abuladze TLÜ demograafia keskusest ja Katrin Lang Tartu Ülikoolist koos magistritöö autori Galina Opikovaga kirjutavad Eesti kesk- ja vanemaealiste depressiivsuse muutusest. Tiina Tambaum TLÜ demograafia keskusest tutvustab kogumikus vanemas tööeas inimeste internetikasutust ja sotsiaalset aktiivsust SHARE Eesti nelja laine andmetel.

SHARE uuringu juht Axel Börsch-Supan annab helikopteri vaate Eesti vananevale ühiskonnale ning SHARE rollile selles. „Eesti on üks maailma kõige haavatavamatest ühiskondadest 21. sajandil ühiskonnas toimunud vananemise kiiruse tõttu ja see asjaolu avaldab Eesti majandusele järgmise 20 aasta jooksul oluliselt mõju,“ kirjutab Börsch-Supan oma artiklis.

Eessõna on kogumikule kirjutanud Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land.

SHARE uuringu tulemused saavad toetada meie sotsiaal-, majandus- ja tervisepoliitikate kujundamist, et viia need vastavusse vananemisest tulenevate muutuvate tingimuste ja vajadustega.

Rahvusvahelise paneeluuringu andmeid kasutab üle maailma 10 000 uurijat kokku 79 riigist. Ilmunud teos on hea näide sellest, et osalemine rahvusvahelises uuringus annab võimaluse lugeda Eesti kohta käivaid teadustulemusi mistahes rahvusest teadlaste töödest.

Eestis käib praegu SHARE viienda laine andmete kogumine. Statistikaameti enam kui 80 küsitlejat jõuavad järgmise poole aasta jooksul üle Eesti ligikaudu 6500 vastaja juurde.

Ilmunud kogumik on SHARE Eesti uuringu teine ülevaateteos. Esimene „Pilk hallile alale“ ilmus 2016. aasta alguses. Käimasoleva uuringulaine andmeid saab kasutada kolmandas kogumikus.

Kogumik „Pilk hallile alale II. Vananemine elukaare vaates” on kõigile vabalt kättesaadav aadressil http://tlu.ee/public/pilkhallilealaleteine ja pdf. failina SIIT.

SHARE on longituudne uuring, millega kogutakse Euroopa 28 riigis andmeid 50+ vanuses rahvastiku individuaalse vananemise, tervise, elutingimuste, töö ja tööturult lahkumise kohta. Uuring algas 2004. aastal, Eesti liitus uuringu 4. lainega aastal 2010.

Lisainfo:   Luule Sakkeus

TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse juhataja ja vanemteadur

SHARE Eesti teaduskoordinaator

luule.sakkeus@tlu.ee

6454 125

Vaata 1 minuti loengut SIIT   

Konverents "Pilk hallile alale II"

Ühiskonnateaduste instituut

29.10.2019 kell 10:00 - 17:00

Tallinna Ülikool, Narva mnt 29, ruum A-222

Konverentsil anname Eesti huvi- ja sidusgruppidele värske ülevaate Eesti vanemaealiste tervisest, sotsiaalsest elust, tööelust, tööjätu kulgemisest ning majanduslikust seisust.

SHARE Eesti andmed on olnud aastast 2013 kättesaadavad kogu maailma teadlaskonnale ning meie eesmärk on teha ülevaade Eesti kohta tehtud uuringutest rahvusvahelises kontekstis.

Peaettekandjaks on SHARE koordinatsioonikeskuse juht  Axel Börsch-Supani Saksamaalt ning lisaks esinevad kahe lähiriigi SHARE meeskondade esindajad.

Konverentsil tehtav ülevaade aitab poliitikakujundajaid mõista ja kasutada SHARE tulemusi (sh Statistikaameti ja TAI veebis esitatud kirjeldavat statistikat) ning suurendada SHARE andmekasutust kohalike teadlaste ja üliõpilaste seas.Hooldusteemade käsitlemise kaudu arendame riikliku tähtsusega valdkonna tõenduspõhist arendamist.

Oktoobris 2019 algab SHARE 8. laine andmekogumine ja konverentsi teavitustegevuse kaudu soovime toetada valimiliikmete vastamisaktiivsust.
Konverents on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. 

Konverentsi töökeeled: inglise ja eesti. 

   FOTOGALERII

ETTEKANNETE SLAIDID LEIAD  SIIT

TUTVU SHARE FAKTILEHEGA SIIN               

5th GGP (Generations and Gender Programm) User Conference  

Paris - October 24 -25 2019 

Rohkem infot SIIT

GGP User Conference 2019 ABSTRACT BOOK

GGP USER CONFERENCE PROGRAMM - PARIS 2019

DAY 1: 24th October 2019

Session 1: Fertility & Migration

Multigenerational perspective of non-marital childbearing of the Russian-origin migrants in the framework of sending and host populations  /Leen Rahnu, Luule Sakkeus, Liili Abuladze, and Allan Puur/

DAY 2: 25th October 2019

Session 5: Cross-National Difference in Fertility

Using the GGS data to validate results based on reconstructed EU-SILC birth histories  /Martin Klesment, Allan Puur, and Luule Sakkeus/

Poster Session 2

Leaving the Parental Home: Insights from the Generations and Gender Survey   /Katrin Schwanitz, Francesco Rampazzo, and Agnese Vitali/

Interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse tutvumine USA teadlastega projekti "Central Eurasian State Capacity Initiative " raames

26 - 27.09.2019

Projekti eestvedajad, Cynthia Buckley (Illinoisi Ülikool) ja Erik Herron (Lääne-Virginia Ülikool) kohtusid 26.-27.septembril Eesti demograafia keskuse ja rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse teadlastega. Arutelu all oli võimalik koostöö 4-aastases projektis „Central Eurasian State Capacity Initiative“, mis keskendub piirialastele rahvastikurühmadele Gruusias, Ukrainas ja Eestis. Peamine projekti fookus on rahvastiku tervisel ja tervishoiuteenuste kättesaadavavusel, hariduserisustel ning valimisega seotud võimalustel vastavate rahvastikurühmade hulgas.

Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikool ja Eesti demograafia keskus võõrustasid Ben Wilsonit (Stockholmi Ülikool), kes luges põhjuslike seoste analüüsimeetodite kursust ning loengut migrantide selektiivsusest ja kohanemisest

23 - 25.09.2019

Stockholmi Ülikooli teadur Ben Wilson andis 23.-25.septmebrini 2019 oma meistriklassis käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikoolis nii doktorantidele kui juhendajatele kursust meetoditest, mis võimaldavad selgemini esile tuua nähtuste omavahelisi põhjuslikke seoseid. Tagasiside kursusel osalejatelt oli üksmeelne – see oli üle aegade üks parimaid kursusi, millel osaletud. Kursusel osalenud juhendajad said nii mõndagi kasulikku oma tulevastesse õpetamistehnikatesse.

Lisaks esines Ben Wilson 26.septmebril avaliku loenguga migrantide selektiivsuse ja kohanemise teemal. Need on olulised mehhanismid, mida tuleb migrantidega seotud analüüsides eristada. See käib nii demograafiliste, sotsiaalsete, majanduslike, poliitiliste jm tulemite uurimise kohta. Arutluse all olid ka võimalikud tulevased koostööd immigrantide sündimuse ja suremuse teemadel.

Rahvastikuteadlased nõustasid Riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjonis rahvaloenduse teemadel 

16.09.2019

TLÜ Eesti demograafia keskuse teadlased Allan Puur ja Luule Sakkeus ning Tartu Ülikooli teadlane Mare Ainsaar jagasid Riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjonis oma muret  Statistikaameti  tungivast soovist viia 2021. aastal läbi Eestis ainult registripõhine rahvaloendus. Professor Allan Puur tõi esile, et juba praegu on selge, et nooremates vanusrühmades ei saa leibkondi õigesti kokku – ligi 40 protsendil neist jäävad lisamata kas lapsed või elukaaslase. See suurendab ebaproportsionaalselt üksikvanematega leibkondade hulka ning annab tugevalt moonutatud pildi ka maakondlikus plaanis. Eesti demograafia keskuse juht lisas, et pole arusaadav Statistikaameti vastuseis viia läbi kombineeritud rahvaloendus olukorras, kus meil tekib esmakordselt võimalus võrrelda, mida registriandmed võrreldes inimeste enda ütlustega endast kujutavad. Lisaks mainis ta, et olukorras, kus ehitisregistrisse on sisse viimata viimaste kümnendite uuendused eriti vanades elamutes, jääks registriandmete põhjal moonutatud pilt ka elamistingimustest. TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur avaldas imestust, et viimase 30 aasta jooksul, kus oleme teadlastena alati istunud Statistikaametiga ühel pool lauda, võideldes parema kvaliteedi eest, oleme seekord teine teisel pool. Probleemkomisjoni soovituste kohta saab lugeda nende pressiteatest  SIIT.

SHARE uuringu sündmuslooliste andmete esimesed tulemused

Eesti 50+ vanuses inimestel on võrreldes teiste Euroopa riikidega olnud pikem hariduskäik ning töökarjäär, perega kodus olemise aeg on aga olnud üks lühemaid, saab lugeda SHARE värskete tulemuste kogumikust. Äsjailmunud raamat annab ülevaate  6. ja 7.uuringulainete põhjal tehtud 38 lühiuurimusest tervise ja sotsiaal-majandusliku seisundi seoste kohta elukaare vaatest.

Raamat keskendub kolmele teemale – kesk- ja vanemaealiste tervis, sotsiaalne keskkond ning sotsiaal-majanduslik staatus. SHARE 6. ja 7. laine lisavad käsitlusele olulisi uuendusi – 6. laines uuriti tervist süvendatult objektiivsete biomarkerite mõõdikutega, 7. laines osales senisest rohkem riike: kokku 26 Euroopa Liidu riiki ning Šveits ja Iisrael. Longituudset mõõdet lisas andmestikule sündmusloolise info kogumine kõigis riikides. SHAREs on 7 lainega intervjueeritud 140 000 inimest.

Mitmetes artiklites kasutatakse sündmusloolisi andmeid 7. lainest, et analüüsida näiteks isiksuse kujunemise rolli lapsepõlves ning selle mõju avaldumist hilisemas eas, terviselõhesid elukaare vaates seoses hariduse ja sissetulekutega, töökarjääride kirjeldusi, sotsiaalseid muutusi uuemates EL riikides ning viimase majandussurutise mõjusid.

Samuti kasutatakse longituudseid sotisaalvõrgustike andmeid 6. lainest, analüüsitakse tervisekäitumist ja tervishoidu ning objektiivseid tervise mõõdikuid. Esitletud tulemused parandavad meie arusaamist vananemise protsessist.

Mõned valitud tulemused ja peatükid:

• Eesti kesk ja vanemaealistel (50+) on olnud ühed pikimad aktiivsed eluperioodid Euroopas. Sealhulgas on teiste riikidega võrreldes olnud Eesti elanikel pikem hariduskäik ning töökarjäär, perega kodus olemise aeg on aga olnud üks lühemaid.  Loe rohkem siit.
• Umbes 30% Eesti vanemaealistest (60+) toituvad ebatervislikult – st ei tarbi puu ja köögivilju igapäevaselt. Üksi elavad vanemaealised inimesed Eestis on ebatervislikuma toitumisega kui leibkonnas teistega koos elavad inimesed.  Seega teistega inimestega koos elamine võib mõjutada inimeste tervisekäitumist. Loe rohkem siit.
• Isiksuse teatud psühholoogilised omadused nagu teadlikkus, riski vältimine ning neurootilisus on seotud börsiturul osalemisega. Eesti kesk ja vanemaealiste börsiturul osalejate aga ka finantsvõlgades olevate inimeste osakaal on madalamate seas Euroopas. Loe rohkem siit.
• Kesk ja vanemaealiste inimeste kognitiivne võimekus langeb koos sotsiaalvõrgustiku kadumisega, eriti laste ja sõprade kadumisega lähikondsete seast. Kognitiivne võimekus langeb enim neil, kes on olnud pikemat aega  ilma lähivõrgustiketa. Loe rohkem siit.
• Suurem sotsiaalvõrgustik on seotud pikema elueaga, seda nii tegevuspiirangutega kui tegevuspiiranguteta kesk ja vanemaealiste seas. Loe rohkem siit.

Raamat on tasuta kättesaadav ja alla laetav siit.

IAGG-ER ( International Association of Gerontology and Geriatrics – European Region) pidas Gothenburgis  IAGG-ER 9. Kongressi  „Towards Capability in Ageing – from cell to society“. Programmi vaata SIIT

24.05.2019

Sektsiooni „From Understanding Ageism to Intervening on it“ juhatas EDK teadur Liili Abuladze

Ettekandega „Intergenerational Learning as the Secret Weapon Against Ageism“ esines EDK teadur Tiina Tambaum

25.05.2019

EDK vanemteadur  Michel Poulain tegi ettekande rahvusvahelise kongressi ühe võtmeesinejana teemal „What can we learn from the Blue Zones where people live longer better and healthier“

Michel Poulain andis  rahvusvahelisel gerontoloogia konverentsil haarava loengu pikaealisuse ja Blue Zone regioonide kohta. Nõuandeid kaua elamiseks: loomulik liikumine, lähedastega suhtlemine, eesmärgi omamine elus, targalt toitumine ja kohaliku toidu tarbimine.

Projekti Old guys say yes to community (Vanad semud) lõppkonverents Ljubljanas 11.mail 2019

Konverentsil esitleti Sloveenia täiskasvanuhariduse ajakirja erinumbrit, mis oli täielikult pühendatud vanemate meeste kaasamise teemale. Eesti ülevaateartikli „What is missing – older male learners or a community strategy“ (Kas puudu on vanemas eas õppivad mehed või kogukonnastrateegia). kirjutasid Tiina Tambaum, Reeli Sirotkina ja Felika Tuul.

Loe rohkem SIIT

Lisainformatsioon       https://oldguys.si/outputs/

Avalikustati Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2017/2018. õppeaasta teadustööde konkursi tulemused

Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde üleülikooliline konkurss korraldatakse igal aastal eesmärgiga väärtustada ja ergutada üliõpilaste teadustegevust ning avaldada tunnustust väljapaistvaid teadustulemusi saavutanud üliõpilastele ja nende juhendajatele.

 2017/2018. õppeaasta parimad bakalaureuse- ja magistritööd ning teaduspublikatsioonid valiti viies fookusvaldkonnas: haridusuuendus, digi- ja meediakultuur, kultuurilised kompetentsid, terve ja jätkusuutlik eluviis, ühiskond ja avatud valitsemine. Doktoritöid hinnati kolmes valdkonnas: loodus- ja täppisteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused.Konkursile esitati kokku 80 tööd.  Neid hindasid valdkondade põhiselt moodustatud alakomisjonid.

Õnnitleme kolleege EDK-st !

Teaduspublikatsioonide kategooria

• Ühiskonna ja avatud valitsemise valdkond

I koht  - Liili Abuladze ja Jolanta Perek-Białas."Measures of Ageism in the Labour Market in International Social Studies"

Doktoritööde kategooria

• Sotsiaalteaduste valdkond

Lauraliisa Mark "Depressive Feelings and Suicidal Ideation Among Estonian Adolescents and Associations with Selected Risk Behaviours"Juhendajad: professor Airi Värnik, professor Merike Sisask

Rahvastikuteaduse professor Allan Puur sai riigi teaduspreemia

Täna selgusid riigi teaduspreemiate selle aasta laureaadid. Lisaks elutööpreemiatele tunnustas valitsus eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimaid teadustöid, mille eest anti välja kaheksa 20 000 euro suurust preemiat. Suure tunnustuse saajate hulgas on Tallinna Ülikoolist rahvastikuteaduse professor Allan Puur ning Aasia uuringute ja kultuuriteooria professor Rein Raud.

Allan Puur sai preemia sotsiaalteaduste alal tööde tsükli "Eesti rahvastiku areng maakeskses ja võrdlevas vaates" eest. Puuri töö puhul hindas komisjon, et tegemist on delikaatsete ja tundlike teemade (abielukäitumise ja sündimuse kujunemise eripärad põliselanike ja immigrantide puhul ning seonduvalt etnilise päritoluga, suremus ja selle võimalikud välised mõjurid erinevatel aastasadadel, sotsiaalpoliitika meetmete toimimine) süvaanalüüsiga, mis on toonud nähtavale nende protsesside ootamatud ja ja kogu ühiskonna jaoks olulised mustrid.

Kõikide preemia saajatega saab tutvuda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel. 

Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias.  

28.11.2019

Eesti 2021. aasta rahvaloenduse ettevalmistused on jõudnud otsustavasse järku. Statistikaamet on teinud ettepaneku korraldada uus loendus täielikult registripõhiselt. Sellele lisanduks 60 000 vastajaga valimiuuring, et koguda teavet nende ühiskonna jaoks oluliste nähtuste kohta, mis registrites ei kajastu. Juhime tähelepanu, et see meetod ei võimalda täita rahvaloenduse peaeesmärki – anda täpne ja usaldusväärne ülevaade rahvastiku hetkeseisust.
Esiteks, täielikult registripõhine lähenemine ei arvesta, et inimeste elukohateave on Eesti registrites suurusjärgu võrra ebatäpsem kui registripõhise rahvaloenduse eeskujumaades.Näiteks Norra, Rootsi ja Soome statistikaametite andmeil puudutab see probleem neis riikides vaid 2–5% elanikest, Eestis aga 20–25%. Elukohaandmete sedavõrd suur ebatäpsus ei võimalda ka hulga teiste oluliste loendustunnuste usaldusväärsust tagada.
Teiseks soovitab Statistikaamet lähenemist, mille puhul olulised loendustunnused (nt isiku elukaaslane) prognoositakse matemaatiliste mudelite abil. See läheb vastuollu põhimõttega, et loendus on tegelikkuse statistiline vaatlus, mitte mudelite abil loodud arvutisimulatsioon.
Lisaks tooks mudeldamine kaasa tulemuste suure ja süstemaatilise moonutuse. Tegelikest kooselupaaridest suudetaks tuvastada umbes 85%, pereloomeeas rahvastiku puhul aga vähem kui 70%. Sellise veaga loendusandmed ei võimalda teha usaldusväärseid järeldusi.
Kolmandaks, loenduse asendamine osa tunnuste puhul valimiuuringuga läheb vastuollu loenduse teise aluspõhimõttega, milleks on teabe kogumine ühiskonna kõigi liikmete kohta. Valimiuuringutega kaasneb alati esindusviga, sest valimisse sattunute omadused ei peegelda kogu rahvastikku täpselt. Isegi suure valimiga uuringus on väikeste rühmade esindajaid vähe ja esindusviga märkimisväärne, loenduse puhul aga esindusviga ei teki.
Statistikaamet on neist probleemidest teadlik, kuid ei pea neid oluliseks. Näiteks prooviloenduse hindamise kriteeriumid on ameti poolt seatud nii, et probleemide olemasolu ei takista tulemusele siiski kõrget hinnet andmast.
Käesolevale pöördumisele allakirjutanud peavad registripõhise andmekorralduse arendamist Eesti jaoks strateegiliselt õigeks teeks, kuid arvestades meie registrite praegust ebatäpsust, tuleks 2021. a rahvaloendus siiski korraldada kombineeritud meetodil, millega loendusandmete enamus saadakse registritest, kuid andmed, mida registrites ei ole või mille kvaliteet ei ole rahuldav, kogutaks otse inimestelt, kasutades maksimaalselt e-loendusevõimalusi.
See tagaks, et saadud andmed vastaks rahvaloenduse kõige tähtsamatele kriteeriumitele, milleks on kõiksus, üheaegsus, isikukohasus, ja usaldusväärsus nii kogurahvastiku kui väikeste rühmade ja piirkondade tasemel.

Tallinn-Tartu, 28.11.2019.

Jüri Allik, TÜ, psühholoogia instituut, eksperimentaalpsühholoogia professor ja akadeemik
Dago Antov, TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituut, logistika ja transpordi teaduskeskuskeskuse juht ja professor
Raul Eamets, TÜ  sotsiaalteaduste valdkonna dekaan ja makroökonoomika professor
Jaanus Harro, TÜ psühholoogia instituudi osakonna juhataja ja psühhofüsioloogia professor, Helsinki Ülikooli külalisprofessor
Veronika Kalmus, TÜ, ühiskonnateaduste instituut, sotsioloogia professor
Mihkel Kangur, TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi dotsent ja ökoloogia keskuse vanemteadur, Eesti Geograafia seltsi president
Margit Keller, TÜ, ühiskonnateaduste instituut, sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur
Martin Klesment, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse vanemteadur
Hill Kulu, St Andrewsi ülikooli inimgeograafia ja demograafia professor
Rainer Kuuba, Võru Instituudi direktor
Valter Lang, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi osakonna juhataja, professor ja akadeemik
Äli Leijen, TÜ, sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut, õpetajahariduse professor
Mall Leinsalu, TAI vanemteadur, Södertorni ülikooli rahvatervishoiu dotsent
Lauri Leppik, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse vanemteadur 

Karl Pajusalu, TÜ, eesti ja üldkeeleteaduste instituut, eesti keele ajaloo ja murrete professor ja akadeemik
Hannes Palang, TLÜ humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse juhataja ja inimgeograafia professor
Michel Poulain, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse vanemteadur ja Louvaini ülikooli emeriitprofessor
Allan Puur, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse juhtivteadur ja rahvastikuteaduse professor
Mati Rahu, TAI  juhtivteadur
Tiina Randma-Liiv, TTÜ majandusteaduskonna teadusprodekaan, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor ja akadeemik
Tiit Rosenberg, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo professor
Luule Sakkeus, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse juhataja ja vanemteadur
Jüri Sepp, TÜ, majandusteaduskond, majanduspoliitika professor
Merike Sisask, TLÜ ühiskonnateaduste Eesti demograafia keskuse vanemteadur ja sotsiaaltervishoiu professor
Mihkel Solvak, TÜ, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, tehnoloogiauuringute vanemteadur
Marek Tamm, TLÜ humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo professor ja ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur
Tõnu-Andrus Tannberg, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo professor ja akadeemik
Randar Tasmuth, EELK Usuteaduste Instituudi rektor ja professor
Tõnu Tender, Eesti Keele Instituudi direktor
Karmen Toros, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö professor ja vanemteadur
Jaan Undusk, Underi ja Tuglase Keskuse direktor, juhtivteadur ja akadeemik,  TLÜ humanitaarteaduste instituudi külalisprofessor
Anneli Uusküla, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi epidemioloogia professor
Urmas Varblane, TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor ja akadeemik, Teaduste Akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna juhataja
Toomas Veidebaum, TAI teadusdirektor ja juhtivteadur
Triin Vihalemm, TÜ, ühiskonnateaduste instituut, kommunikatsiooniuuringute professor

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2018.a. peapreemia

Eile 11.12.2018 autasustati Tallinnas, Eesti Teaduste Akadeemias üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. Üle anti riiklikud preemiad, Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad ning Sotsiaalministeeriumi eripreemiad.

Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas, lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Tänavu esitati konkursile 532 tööd.

Ühe kahest 3600-eurosest peapreemiast pälvis:

Karin Hanga (Tallinna Ülikool) doktoritöö „Puuetega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuste sisu kujundamine Eestis” eest. Karin Hanga doktoritöö ühendab edukalt praktilise suunitlusega arendusuuringu akadeemilise teadusuurimusega, luues töö teema raames kandva silla teaduse ja praktika vahel. Töö analüütiline kokkuvõte avab rahvusvaheliselt mitmetahulise probleemi, milleks on puuetega inimeste arvu ja osakaalu kasv ühiskonnas ning terav vajadus tõenduspõhiste poliitikameetmete kujundamiseks ja rakendamiseks, et toetada puuetega inimeste osalemist ühiskonnaelus võrdsetel alustel. Analüütiline kokkuvõte kajastab ka rehabilitatsiooniteenuste korraldust Eestis ning annab ülevaate puuetega inimeste rehabilitatsioonivajaduse hindamisinstrumendi kujundamisest, testimisest ja hindamistulemustest aastatel 2011-2015. Töö oluliseks praktiliseks väärtuseks on doktoritöö raames väljatöötatud ja testitud hindamisvahend, mille Sotsiaalkindlustusamet võttis 2016. aastal kasutusele.  Samuti väärivad tähelepanu soovitused ja ettepanekud, mis puudutavad sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste edasist osutamist puuetega inimestele.

Doktoritöö juhendaja on ÜTI EDK vanemteadur Lauri Leppik ning kaasjuhendaja Texase Austini Ülikooli professor Diana M. DiNitto.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Loe rohkem SIIT.

 Euro-Peristat võrgustiku poolt  avaldati Euroopa maade perinataaltervise näitajaid võrdlevalt käsitlev raport 2015.a. aasta kohta.

26.11.2018

Parema tervise nimel paremat statistikat rasedate naiste ja laste kohta Euroopas 2015 – nii kõlab uus,  emade ja laste sünniaegset ja –järgset statistikat kogu Euroopa kohta  2015.a. andmeid koondava neljanda raporti pealkiri Euro-Peristat võrgustikult.

Vastsündinud laste ja emade tervis on võtmetähtsusega kogu rahvastike heaolu ja tervise jaoks. Kuigi surnultsündimuse ja imikusuremuse määrad on langenud Euroopa maades jätkuvalt,  on endiselt mitmeid väljakutseid, mis võimaldaksid igale perekonnale ja laste elule anda parem algus. Vaade läbi kogu Euroopa riikide prisma võimaldab täpsustavalt neid väljakutseid selgitada ja leida parimaid lahendusi nendega toimetulemiseks.

Euroopa perinataaltervise raport on neljas, mis koostatud Euro-Peristat võrgustiku liikmete koostöös, kus viimases kolmes on olnud ka Eesti esindatud. Võrgustikku koordineerib Prantuse Tervise- ja Meditsiiniuuringute Instituut INSERM, eesotsas dr.Jennifer Zeitliniga. Raporti valmimisele on kaasa aidanud üle 100 kaastöötaja kõigist 28 Euroopa Liidu liikmesriigist , Islandilt, Norrast ja Shveitsist. Perinataaltervise seireks on võrgustik välja töötanud 10 tuum- ja 20 soovituslikku näitajat, millega mõõta emade ja imikute tervist. Uue raporti andmed põhinevad 2015.aastal ning hõlmavad 10 tuumnäitajat ning 2 soovituslikust nimekirjast. Eesmärgiks on sellel anda kõrgekvaliteedilist teavet, kus andmed on täielikult ühildatud väga selgete kriteeriumide järgi ja võrreldavad kõikide riikide osas. Eelmine samalaadne aruanne tehti 2010.aasta kohta ( vt www.europeristat.com).

Loe rahvusvahelist pressiteadet SIIT.

THE EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT 2015 

Michel Poulain esineb plenaarettekandega  Utrechti ülikoolis tulevikutoidu sümpoosiumil 'Food & Health'

09.10.2018

Michel Poulain esines plenaarettekandega  9.oktoobril 2018 Utrechti ülikoolis tulevikutoidu sümpoosiumil 'Food & Health'. Koos mitmete teiste rahvusvaheliselt tuntud asjatundjatega jagab ta oma nägemust, kuidas teadus saab kaasa aidata toiduga seotud globaalsete probleemide lahendamisel, tuginedes inimeste kogemusele maailma pikaealisuse piirkondades ‘Blue Zones’.

Eesti rahvastikuteadlased Martin Klesment ja Allan Puur lahkavad 20.sajandi beebibuumi anatoomiat.

Rahvastikuteaduse üks juhtivaid ajakirju "Population Studies" avaldas äsja rahvusvahelise teaduskollektiivi artikli" Seeding the gender revolution: Women’s education and cohort fertility among the baby boom generations" millesse panustasid ka TLÜ ÜTI eesti demograafia keskuse teadlased Martin Klesment ja Allan Puur. Selle 15 riiki hõlmava uuringu eesmärk oli heita valgust mõnevõrra paradoksaalsele olukorrale, kus 20. sajandi keskpaiga beebibuumi ajal nii naiste haridustase kui sündimus samaaegselt tõusid. Tavaliselt eeldatakse, et kõrgema haridustasemega naistel on vähem lapsi kui madalamalt haritutel. Nn beebibuumina tuntud perioodi ajal paljudes maades sündimus tõusis hoolimata kindlast trendist suurperede arvu vähenemisele. Selliste arengute selgitamise olulisteks teguriteks osutusid peremoodustumise sarnastumine ja lastetuse vähenemine erinevate haridusrühmade lõikes. Varem enamasti lastetuks jäänud paremini haritud naised muutusid beebibuumi käigus sündimuskäitumise osas teistega sarnasemaks. Lisaks iseloomustab beebibuumiaegset pilti kasvav trend kahelapselise perekonna suunas, seda erinevate sotsiaalmajanduslike rühmade hulgas. Sündimuse ajutine tõus oli märgatav aga peamiselt neis riikides, kus üldine lastetuse vähenemine ja suund vähemalt kahelapselisele perekonnale kompenseeris sündimuse vähenemist neis rühmades, kes varemalt olid näidanud kõrget sündimustaset.

Discussion Paper No. 9: Ageing Workforce, Social Cohesion and Sustainable Development

28.septembril 2018 avaldas Population Europe ülevaate Balti mere äärsete riikide tööturu hetkeseisust ning ettepanekutest jätkusuutliku poliitika arenguks tulevikus, mis arvestab rahvastikuvananemisega. Eesti kohta käiva peatüki kirjutas vanemteadur Lauri Leppik.

TLÜ teadusnädalal sai hoo sisse esimene põlvkondi ühendav viktoriin. 

TLÜ teadusnädalal sai hoo sisse esimene põlvkondi ühendav viktoriin. Viktoriini viis läbi Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum.

TLÜ teadlasel Luule Sakkeusel ilmus koostöös Euro-Peristat võrgustiku teadlastega mainekas väljaandes artikkel

SHARE uuringu 4. laine algab märtsi lõpus

Märtsi lõpus saab alguse Euroopa 50+ rahvastiku tervise, tööjätu ja individuaalse vananemise uuring (SHARE). Oma heade vastajate seas viiakse läbi järjekordne küsitluslaine, mis sel korral käsitleb valdavalt inimese senist eluteed.

Inimese seisund vanemas eas on tihedalt seotud elu jooksul kogetuga. SHARE uuring annab olulist teavet, kuidas inimese lapsepõlv, senine elu-olu, suhted, repressioonid ja läbielamised on mõjutanud tema tänast eluviisi, tervist ja hakkamasaamist. Esimest korda osalevad SHARE uuringus kõik Euroopa Liidu riigid, tänu millele saame võrdlusmaterjali ka lähinaabrite Soome, Läti ja Leedu kohta.

Seostades eluteel toimunut teabega, mis on SHAREs siiamaani kogutud, on võimalus edaspidi täpsemalt ennetada olukordi, mis vähendavad oluliselt meie elukvaliteeti. Otsime koos teiste riikidega vastust küsimusele, miks me pole saavutanud läbimurret tervena elatud eluaastate kasvus. Üha pikenev eluiga pakub meile võimaluse osa saada järjest laiemast sidususest põlvkondade vahel, kuid kas me oskame seda kasutada?

„Tuletagem endale meelde, et vananemine on siin selleks, et jääda,“ ütleb SHARE Eesti teadukoordinaator Luule Sakkeus Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskusest. „Rahvastiku tasemel vananemisest ei jää puutumata ükski riik. Nendel maadel, kes suudavad uuendused viia ka kõige väetima liikmeni, on oluline arengueelis. Sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kujundamine vastavaks vananeva rahvastiku vajadustele on innovatsioon, milles Eestil on võimalik häid tulemusi näidata. SHARE pakub võimalust õppida oma inimestelt ja nende eluteedest,“ lisas ta.

Kui SHARE varasemates lainetes on lisaks põhiküsimustikule kogutud biomarkereid (3. laine), sotsiaalse ja materiaalse ilmajäetuse (2. laine) ning sotsiaalvõrgustiku andmeid (1. laine), siis algav 4. laine (Euroopas 7. laine) on unikaalne, sest valdav osa küsimustest käsitleb inimese senist eluteed.

SHARE Eesti 4. laine rahastuse leidmisel on kogetud raskusi. Vaatamata sellele on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus teaduskoordinaatorina, Statistikaameti kogenud küsitlusmeeskond ning SHARE rahvusvaheline konsortsium (SHARE ERIC) valmis läbi viima Eesti 4. laine küsitlustöö, mis kestab kuni septembrini.

Uuringu korraldajad tänavad südamest kõiki 6500 inimest umbes 4000 leibkonnast, kes on osalenud SHARE Eesti 50+ uuringu kolmes eelmises laines.

Uuringu veebilehed: www.share-estonia.ee , www.share-project.org.

Lisainfo:

Luule Sakkeus
SHARE Eesti teaduskoordinaator
EDK ÜTI  TLÜ
luule.sakkeus@tlu.ee

Tel. 6454 125

Tiina Tambaum
SHARE Eesti projektijuht
EDK ÜTI  TLÜ
tiina.tambaum@tlu.ee
Tel. 53 424 504

Jana Bruns
SHARE Eesti küsitluse projektijuht
Statistikaamet
jana.bruns@stat.ee