Riigikogus arutati Riigikogu Toimetiste riigireformi väljakutsetele pühendatud numbrit
Riigikogu Toompea lossi kunstisaalis toimus 14. detsembril Riigikogu Toimetiste uue numbri (RiTo nr 48) esitlus. Ajakirja autoritest on seejuures suur osa Tallinna Ülikooli õppejõude, valdavalt Ühiskonnateaduste Instituudi esindajad.
Ajakirja fookuses on seekord “Riigireformi väljakutse”, mis on pühendatud riigireformile ja uurib, kuidas saaksime teha mõnd asja hoopis teisiti, kui seni on tehtud. Värske ajakirja põhiteemat käsitleti ka paneeldiskussioonis, kus panelistideks olid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi õppejõud ja õigusteadlane Peeter Järvelaid, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi politoloogiaprofessor Leif Kalev ning MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne. Debatist toimus ka Postimehe otseülekanne, mis on järelvaadatav. Arutelu juhatas ajakirja peatoimetaja Mart Raudsaar.
Ühisartikli “Kogukondlik haldus ja kohalik omavalitsus – side ajalooga teel tulevikku” autoriteks Tallinna Ülikoolist on Sulev Lääne, Katri-Liis Lepik ning Jüri Ratas. Kaasautoriteks Sulev Mäeltsemees ja Innar Liiv Tallinna Tehnikaülikoolist ning Mikk Lõhmus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ning Jan Trei Eesti Linnade ja Valdade Liidust. Artikli koostamisele aitasid kaasa ka Tallinna Ülikooli üliõpilased Mikk Tarros, Jüri- Andreas Järviste ja Liisa Ikla. Artikli “Riigiuuenduse mõtlemiskohti ja võimalusi” autoriteks on Leif Kalev, Georg Sootla ja Kersten Kattai. Artikli “Võimude tasakaalu otsingud. Lõputu riigireform versus riigi areng” autoriks on Peeter Järvelaid.
Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas märgib, et ühistes aruteludes sündinud ideede süstemaatilises ning tõenduspõhises vormis ajakirja kaante vahele kirja panemine on oluline samm. Ühest küljest innustab see ideid lõpuni läbi mõtlema ja teisest küljest võimaldab saada laiemat kõlapinda. Seega usun, et sellelt pinnalt saavad tõuke reaalsed muutused parema riigi ja omavalitsuste korralduse suunas.
Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktor Indrek Grauberg on seisukohal, et instituut lähtub oma tegevuses vajadusest aktiivselt kaasa rääkida riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu, laiemalt avaliku võimu aktuaalsete teemadega soenduvalt. Riigireform on kindlasti üks niisuguseid ning meie teadlaste panustamine läbi erinevate artiklite on selle oluline osa. Grauberg rõhutab, et eelnev on seda tähtsam, kuna RiTo uues numbris Riigireformi väljakutse on meie esindatus suhteliselt suur ning sisuliselt käsitletakse nii kohaliku omavalitsuse ja haldusreformi kui ka riigiuuenduse võimalusi ja võimude tasakaalu valdkondi.
MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne märgib, et kogumiku
ühisartikli koostamiseks oli väga oluline kaasata valdkonnaga seotud erinevate elualade teadlasi, poliitikuid ja praktikuid, sest kohaliku omavalitsuse ja selle reformide teema on oma olemuselt interdistsiplinaarne. Samuti oli tähtis näha olulisi seoseid nii ajaloolise kogemuse aspektist kui ka tänapäeva ja tuleviku võimalikke arenguid silmas pidades. Lääne jätkas, et keskseteks teemadeks on ühelt poolt jätkuvalt demokraatia tugevdamine, fiskaalautonoomia ning ebaühtlane regionaalareng. Üha olulisemaks aga muutuvad inimvara, innovatsiooni ja uute tehnoloogiate temaatika, andmepõhise juhtimise, tööandjate ja töövõtjate sotsiaaldialoogi ning laiemalt riigi kesktasandi ja kohalike omavalitsuste ning teiste partnerite koostöö küsimused. Kokkuvõtvalt vajame valdkonnas ühise arengustrateegia väljatöötamist.
Professor Leif Kalev leiab, et kui tahta riigireformi teha nii, nagu seda alguses mõeldi, peab Riigikogu asuma oluliselt eestvedavamasse rolli ning selle tegevused hõlmama nii valitsemiskorralduse kui demokraatia küsimusi. Viimaste aastate suundumuste jätkudes lahjeneb riigireform tõenäoliselt eeskätt ametkondlikul algatusel põhinevaks tegevuseks. Samas on riigiuuenduseks nii vajadus kui ka võimalused, mida oleks mõistlik kasutada. Kalev ja kaasautorid tutvustavad oma artiklis mitmeid selliseid edasiliikumisteid.
Numbris kirjutavad veel: vandeadvokaat, Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ning Riigireformi Sihtasutuse nõukogu esimees (2018-2019) Jüri Raidla, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ringa Raudla, Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Gerly Elbrecht. Tallinna Tehnikaülikooli Targa linna tippkeskuse asutajadirektor ja noorprofessor Ralf-Martin Soe kirjutab sellest, kuidas muuta tänapäevast linna nutikaks. Gerly Elbrecht artikli pealkirjaks on “Riigireformist ja riigivalitsemise tulevikust”. Riigireformile ja riigivalitsemise tulevikule Eestis keskendub ka RiTo vestlusring, milles osalesid Jaak Aab ning Enn Eesmaa Eesti Keskerakonnast, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Maris Lauri Eesti Reformierakonnast, Andres Metsoja Isamaast ja Igor Taro Eesti 200-st. Samal teemal lisas kirjaliku arvamuse Jaak Valge Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.
Rubriigis „Poliitiline mõte“ võib lugeda Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi politoloogia nooremteaduri Karl Lembit Laane artiklit. MTÜ Vaba Ukraina vabatahtlik Andrus Rumm kirjutab kodumaise kaitsetööstuse väljakutsetest. Enam kui 200-leheküljelisest Riigikogu Toimetiste numbrist saab veel lugeda uuringuid noorte väärtustest, turbakasutusest, elanike mõjutatavusest ja retsidiivsusest vanglast vabanenute hulgas.