Üldhariduskoolide arendusprogramm 2022–2029
2022. aastal alustati Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuris tegevusega “Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses”. Selle tegevuse üheks oluliseks osaks on üldhariduskoolidele personaalset lähenemist pakkuvate arendusprogrammide väljatöötamine ning rakendamine.
Kes arendusprogramme läbi viib?
Arendusprogrammid (edaspidi ka programmid) töötavad välja ning viivad läbi Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Ülikoole aitavad selles haridusvaldkonna mentorid, kes aitavad siduda teooria ja praktilise kogemuse omavahel üheks tervikuks. Programmide elluviimist toetab Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur. Rahastab Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Programmi on ellu kutsunud Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur. Kokku pakutakse perioodi jooksul arengutoe võimalust vähemalt 50 üldhariduskoolile. Tutvu ka koolide arendusprogrammi 2021–2022 perioodi kokkuvõttega.
Juhtprojekti nurgakivi oli Tallinna Ülikooli Tulevikukooli programm, mida kohandati ja muudeti vastavalt projekti eesmärkidele ning osalevatele koolidele.
Loe artiklit: Tõenduspõhine õppija arengu toetamine üldhariduskoolides.
Tallinna Ülikooli mentorid
Tiina Tiit | Pelgulinna Gümnaasium õppejuht |
Hiie Asser | Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor |
Ene Tannberg | Miina Härma Gümnaasium, direktor |
Margo Sootla | Paide Gümnaasium, direktor |
Krist Mumm | Tartu Forseliuse kooli õppejuht |
Anu Köidam | Ilmatsalu põhikooli koolijuht |
Sirje Kautsaar | Rae Gümnaasiumi koolijuht |
Indrek Lilleväli | Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi direktor |
Sandra Järv | Avatud Kooli direktor |
Mari Palu | Rae Gümnaasiumi õppejuht |
Aule Kink | Häädemeeste Keskkooli direktor |
Maria Kurisoo | Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumie õppejuht |
Kes arendusprogrammides osalevad ja kuidas koolid valimisse sattusid?
Arendusprogrammidesse kutsutakse esmajärjekorras need üldhariduskoolid, kus õpilaste psühholoogiliste põhivajadustega seotud näitajad (motivatsioon, seotus, kompetentsus) on riiklike rahuloluküsitluste põhjal otsustades oluliselt madalamad Eesti keskmisest.
Programm on disainitud viisil, et selles osaleb selleks moodustatud meeskond, kuhu üldjuhul on liikmed valitud nii kooli juhtkonnast kui ka õpetajate seast.
Oluline on, et õpitu ja kogetu jõuaks ühel hetkel kõikide koolipere liikmeteni ja liikumise meetod töötatakse programmide jooksul ka välja. Vajadusel võib programmis osaleda ka koolipidaja esindaja, kuid see, mil viisil ja mahus lepitakse juba iga kooliga eraldi kokku.
Mida kool arendusprogrammide tulemusel õpib?
Arendusprogrammis osalemine valmistab koole eeskätt paremini ette selleks, et:
- tõenduspõhiselt protsesse ja muutusi juhtida;
- õppijakeskset koolikultuuri luua;
- kvaliteedijuhtimise praktikaid edendada, sh näiteks paremini sisehindamist ja/või eneseanalüüse läbi viia.
Arendusprogramm eeldavad aktiivset ja pidevat osalust. Iga õppeasutus lepib meeskonna ja ülikooliga kokku kõige olulisemates eesmärkides, mille poole teele asutakse, samuti tegevustes, mis nende eesmärkideni viivad. Eesmärkide teravik tuleks suunata eelkõige õppija vajaduste toetamise suunas.
Kui pikad ja ajamahukad on programmid?
Programm võib olla koolimeeskondade jaoks erineva pikkusega, kuid arvestada tuleb kkuni kolmeaastase programmiga. Kolm aastat just seetõttu, et senine kogemus ja uuringud on näidanud, et lühema ajaga on püsivaid muutusi õppeasutustes keeruline esile kutsuda.
Programm eeldab nii seminaridel osalemist, suhtlust mentoritega kui ka iseseisvate kodutööde jaoks aja leidmist. Seega tuleks osalemine aegsasti planeerida iga programmis osaleva meeskonnaliikme ajakavasse.
Mida arendusprogrammide tegijad koolidelt ootavad?
Arendusprogramm ei ole loodud selleks, et anda hinnanguid osalevatele koolidele ega lahata seni tehtut muus, kui õppimise ja ka kogemuse jagamise võtmes.
Programm annab võimaluse võtta koos ülikooli toega aega, et enda kohta käivaid näitajaid analüüsida, katsetada erinevaid meeskonnana tegutsemise ja üksteiselt õppimise viise ning üheskoos ja kaasavalt viia ellu kooli jaoks olulisi arendustegevusi. Eesmärk on, et praegu õpitu ja tänane pingutus teeb tulevikus ka õpetamis- ja õppimisprotsessi tervikuna lihtsamaks ning sujuvamaks.
Programmi õnnestumiseks on oluline, et räägiksime nii oma kooli sees kui ka koolitajate ja mentoritega asjadest avatult ja ausalt. Kõikidele kooli kohta olemasolevatele andmetele, analüüsidele ja muule olulisele taustainfole on vajalik koos ülikoolide ja mentoritega otsa vaadata ning leida just see kõige põletavam väljakutse, millega tegelema hakata.
Koolisiseselt on äärmiselt oluline juba algusest peale avatud kommunikatsioon kogu liikmeskonnaga ning ühiselt läbi arutada, miks me seda tahame ja mida arendusprogrammides osalemine meile anda võib. Programmis tuleks osaleda siis, kui meeskond tunneb, et:
- pidev üksteiselt õppimine ja aus sisekaemus on õppeasutuse tervise seisukohast vajalik;
- programmis osalemine on võimalus õppida oma tegevust paremini analüüsima ning üheskoos meeskonnana kasvada;
- ollakse valmis end pikemaks perioodiks arendusprogrammiga siduma.
Programmis osalevad koolid
piloot
|
2022/24
|
1 | Holstre Kool |
2 | Kärdla Kool | ||
3 | Käru Põhikool | ||
4 | Paistu Kool | ||
5 | Vara Põhikool | ||
I
|
2023/25
|
6 | Tallinna Kuristiku Gümnaasium |
7 | Tallinna Mahtra Põhikool | ||
8 | Merivälja Kool | ||
9 | Viimsi kool | ||
10 | Tallinna Ühisgümnaasium | ||
II
|
2024/26
|
11 | Hagudi Põhikool |
12 | Martna Kool | ||
13 | Nissi Põhikool | ||
14 | Palivere Põhikool | ||
15 | Tõstamaa Kool |