Õppekoormus

Õppekoormuse alusel võib üliõpilane olla täiskoormusega või osakoormusega õppija. Õppekoormuse järgi määratakse üliõpilase staatus iga õppeaasta algul akadeemilises kalendris määratud tähtajal. Õppekoormuse arvutamise aluseks on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht Euroopa ainepunkisüsteemi ainepunktides (EAP). Nominaalajaga lõpetamiseks tuleb koguda semestris kumulatiivselt 30 EAPd ja õppeaastas kumulatiivselt 60 EAPd. Õppekoormust määratakse iga kahe õpitud semestri järel.

  • Täiskoormusega õppija staatus säilib, kui üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt mitte vähem kui 75 protsenti. Semestri kohta seega vähemalt 22,5 EAPd  ehk esimese õppeaasta lõpuks peaks olema vähemalt 45 ainepunkti, teise õppeaasta lõpuks vähemalt 90 EAPd.
     
  • Osakoormusega õppija peab sooritama iga õppetööst osavõetud semestri kohta vähemalt 15 EAP mahus õppekavasse kuuluvaid aineid. Arvestust peetakse kumulatiivselt. Osakoormusega õppimine on üldjuhul tasuline (v.a õppekavad, millele toimub vastuvõtt tasuta osakoormusega õppesse). Kui õppekaval toimub vastuvõtt osakoormusesse, siis on SAISis ka selle kohta märge, kas õpe on tasuta või tasuline. Kui vastuvõtt toimub tasulisse osakoormusega õppesse, siis on õpingud tasulised õpingute lõpuni.
 

Järgnevad küsimused võivad olla Sulle abiks oma murele-küsimusele vastuse leidmisel:

Küsimus Vastus
Kas ma saan sisseastumisel määrata oma õppekoormuse? Sisseastumisel tehakse avaldus enamasti täiskoormusega õppesse (va mõned õppekavad), olenemata sellest, millise koormusega üliõpilane hiljem õppima hakkab. Edaspidi määrab tudengi õppekoormuse see, kui palju ta on eelmiste aastate jooksul kogunud oma õppekavasse kuuluvaid Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkte.
Missuguse kuupäeva seisuga määratakse üliõpilased täis- või osakoormusega õppesse? Üliõpilase õppekoormus määratakse kahe õpitud semestri möödudes üliõpilastel, kes ei ole akadeemilisel puhkusel. Õppekoormus peab olema määratud uue semestri eelnädala lõpuks. Esimese õppeaasta üliõpilaste sooritused vaadatakse üle ka pärast esimese semestri lõppu, kuid õppekoormust siis ei muudeta.
Miks ma peaksin osakoormusega õppesse langemist vältima? Osakoormusega õppes õppimine on üliõpilasele üldjuhul tasuline. Juhul kui sa oled seni õppinud tasuta, siis osakoormusega õppesse üleviimisel pead hakkamaõpingute eest tasuma. Osakoormusega õppival tudengil ei ole õigust taotleda õppetoetusi.
Kui mind ähvardab oht langeda osakoormusega õppesse, siis kas ma võiksin võtta akadeemilise puhkuse ja teha oma võlad ära akadeemilise puhkuse ajal? Paraku ei aita sind selles olukorras akadeemilise puhkuse võtmine. Sind viiakse osakoormusesse üle või jäetakse täiskoormusesse sõltuvalt sellest, kui palju sa oled punkte kogunud eelmiste õppeaastate jooksul kokku. Kõik ained, mis on tehtud pärast seda tähtaega, lähevad järgmise aasta arvestusse, mitte aga lõppenud aasta arvestusse.
Sooritasin eelmisel semestril rohkem kui 30 EAP mahus õppeaineid, kas võin sel semestril sooritada vähem? Sooritatud EAPde mahtu semestri kohta arvestatakse kumulatiivselt, mis tähendab, et kui õa. ühes semestris sooritasid 34 EAPd, siis järgmisel võid sooritada 26 EAPd. Õppeaastas pead läbima 60 EAPd. Siiski on mõistlik jagada õppekoormus võrdselt, et ei tekiks väsimust ja ülekoormust, kui õppemaht on mõnel semestril liiga suur. Õpingukava koostamisel tuleb pidada silmas, kas kogud kumulatiivselt täis- või osakoormuseks vajaliku ainemahu.