Õppekava ja -ained

Õppekava on õpingute alusdokument, mis loob eeldused õppija erialaste ja sotsiaalsete pädevuste kujunemiseks ning isiksuse arenguvajaduste realiseerimiseks. Õppekavas on esitatud õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestus ja maht, õppe alustamise ja lõpetamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahud, ainete valiku- ja spetsialiseerumisvõimalused ning -tingimused.

Õppekava koosneb moodulitest. Üldainete moodul annab laiema ülevaate valdkonnast. Erialamoodulid on keskendunud erialateadmiste andmisele. Moodulid sisaldavad kohustuslikke ja/või valikaineid. Kohustuslikud ained on õppekavaga määratud ja need peab kindlasti läbima. Valikainete puhul tuleb etteantud loetelust valida endale huvipakkuvamad.

Õppekava jaotub struktuuri poolest järgmiselt:

• Üleülikoolilised ained on õpingute läbimiseks vajalikke laiemaid teadmisi ja oskusi, kasutavatat üldterminoloogiat või teiste valdkondade baasteadmisi esitavad õppeained, pakkudes üliõpilasele võimalust omandada laiapõhjaline maailmapilt. Üleülikooliliste ainete hulka kuulub ka ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus.
• Erialaained on õppekava eesmärgist tulenevaid peaeriala pädevusi vahendavad õppeained, mis õppekavades on esitatud sisumoodulitena. Peaerialale spetsialiseerudes omandab üliõpilane õppeastmele vastavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on eelduseks õppekavas kirjeldatud erialal või erialadel tööle asumiseks ning õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel.
• Vabaained on üliõpilase poolt vabalt valitavad õppeained, mis kuuluvad Tallinna ülikooli või teiste kõrgkoolide registreeritud õppekavadesse (külalisüliõpilasena õppimine). 
• Kõrvaleriala  omandamiseks valib üliõpilane kõrvaleriala peaerialaga samalt või mõnelt teiselt õppesuunalt ning omandab täiendavaid teadmisi ja oskusi kõrvalerialal tööle asumiseks ja õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel. Kõrvaleriala maht on 48 EAP olenemata sellest, kas kõrvaleriala omandatakse ühe või mitme õppeastme läbimise jooksul ning see kuulub vabaainete moodulisse.
• Lõputöö või lõpueksam on rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes 6 või 12 EAP, magistriõppes 24 või 30 EAP, õpetajakoolitusega magistriõppes 15 või 18 EAP ning doktoriõppes 180 EAP.

Õppekavad on leitavad õppeinfosüsteemist (ÕIS).

Õppetöö mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP või ainepunkt). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi tööd. Selle 26 töötunni hulka kuulub nii kontaktõpe (nt loengud, seminarid, praktikumid) kui ka iseseisev töö (nt esseed, rühmatööd, referaadid).

Iga õppeaine annab teatud arvu ainepunkte. Kui näiteks ühe aine maht on 4 ainepunkti, siis tähendab see seda, et aine läbimiseks kulub keskmiselt 4x26 tundi tööd. Ainepunktid ja aine tulemus (hinne või arvestus) kantakse üliõpilase õppekaardile pärast seda, kui ta on sooritanud aine lõpus eksami või arvestuse.