Varasemate kogemuste arvestamine magistri- ja doktoriõppe sisseastumistingimuste täitmisel
Juhul kui sisseastuja eelnev haridus ei vasta magistri- või doktoriõppesse sisseastumisel kehtestatud vastuvõtutingimustele (erialapõhised või osaliselt avatud õppekavad), kuid vastavad tingimused on täidetud muul moel (nt töötamine vastaval erialal, tegelemine teadus- või loometööga, täiendavad erialased õpingud, vabatahtlik tegevus jms), siis on sul võimalus taotleda nende arvestamist ja positiivse otsuse korral soovitud erialale kandideerida.
Õppisin varem loodusteaduseid, aga mul tekkis soov ja võimalus minna tööle matemaatika-õpetajaks. Teadsin, et vajan vastavat haridust, kuid magistrisse astumiseks nõuti erialaseid teadmisi. Midagi olin õppinud baka ajal, ühtteist olin teinud ka koolitusel, lisaks veel töökogemus. Otsustasin esitada VÕTA taotluse, mis sai positiivse vastuse ning sain ka ülikooli sisse. (Kairi, 26)
Mida milleks saab arvestada?
Sisseastumistingimuste täitmisel saab arvestada nii varasemaid tasemeõppe õpinguid, töökogemust, täienduskoolitusi kui ka muud kogemust, mis on konkreetsele erialale sisseastumiseks seatud tingimustega seotud.
Mida on oluline teada enne taotlemist?
- VÕTA taotlemine sisseastumistingimuste täitmisel puudutab ainult magistri- ja doktoriõpet ning erialapõhiseid või osaliselt avatud erialasid.
- Taotlust ei saa esitada õppekavadele, mis on avatud või mille puhul on kandidaadil vastuvõtutingimused täidetud.
- Varasem kogemus (töö, koolitus või muu kogemus) peab vastama konkreetse eriala sisseastumistingimustele.
- Võimalik on ka kombineeritud arvestamine, kus sisseastumis-tingimuste täitmiseks soovitakse arvestada nii töökogemust, koolitusi kui ka varasemaid õpinguid kõrgkoolis.
- Taotluse positiivne otsus tähendab seda, et sul on õigus koos teiste kandidaatidega antud erialale kandideerida. Sissesaamiseks on tarvis ületada nõutud lävend.
- Pea igas akadeemilises üksuses on tööl õppenõustajad, kes tutvustavad meeleldi VÕTA põhimõtteid ja protsessi.
Kuidas käib taotlemine?
Taotlemiseks tuleb täita VÕTA taotlus sisseastumistingimuste täitmiseks. Kindlasti konsulteeri õppenõustajaga. Mõnel juhul võib olla ka parem kui täidad VÕTA taotluse õppekava täitmisel või varasemate õpingute arvestamise taotluse, kuid ka sellisel juhul on soovitatav eelnevalt konsulteerida õppenõustajaga.
Varasemat kogemust tõendavateks materjalideks võivad olla:
-
Varasemaid tasemeõpinguid tõendavad dokumendid (nt akadeemiline õiend, ainekaart, ainete sisu kirjeldus)
-
Täienduskoolituste ja kursuste läbimist tõendavad dokumendid (nt kursuste diplomid ja tunnistused)
-
Dokumendid töökogemuse jm tegevuste kohta (nt töölepingu koopiad, ametijuhend, tõend asutusest, koopia publikatsioonist, ürituste vm tegevuste dokumentatsioon)
-
Muu kandidaadi poolt oluliseks peetav materjal
-
NB! Esitatakse originaaldokumendid ja koopiad (originaal tagastatakse pärast koopia kinnitamist). Võõrkeelsetel dokumentidel vajadusel ka tõlked.
Vastuvõtutingimuste täitmiseks võib VÕTA taotluse esitada aastaringselt, aga hiljemalt üks kuu enne avalduste esitamise tähtaega. Taotlus tuleb esitada akadeemilise üksuse õppenõustajale. Taotlemine on tasuta.
Kes ja mille alusel hindab esitatud taotlust?
Sisseastumistingimuste täitmisel hindab VÕTA taotlust õppekava kuraator. Hinnatakse taotlust ja esitatud lisamaterjali, vajadusel on võimalus kutsuda taotleja vestlusele või anda talle lisaülesanne.
Hindamise aluseks on sisseastumiseks seatud tingimused. Kui näiteks magistriõppesse astumise tingimuseks on see, et sul peab olema läbitud teatud mahus bakalaureuse aineid, siis tulebki taotluses näidata, kuidas oled oma varasema kogemusega bakalaureuseõppe ainetes õpetatava omandanud.
Kuidas toimub ülikooli sissesaamine?
Nagu eelpool ka mainitud, siis VÕTA taotluse positiivne otsus ei tähenda seda, et oled ülikooli sisse saanud. See tähendab seda, et sul on täidetud sisseastumistingimused. Kui taotlus saab positiivse hinnangu, siis tuleb sul esitada koos muude sisseastumiseks vajalike dokumentidega ka VÕTA taotluse otsus (esitatakse vastuvõtulauda) ning sul on õigus vastavale erialale kandideerida. Et saada üliõpilaskoht, tuleb koos teiste kandidaatidega läbi teha ka sisseastumiskatsed ning ületada sissesaamiseks vajalik lävend.
Näide
Kairi soov oli saada matemaatikaõpetajaks, kuid tal polnud täidetud magistriõppe sisseastumistingimused, milleks on matemaatika bakalaureuse taseme ainete läbimine. Kairi oli mitmed matemaatika ained läbinud eelmises koolis ja ettenägelikult oli ta juba käinud ka mõnel erialasel koolitusel.
Kairi leppis aja kokku õppenõustajaga, et uurida, kuivõrd realistlik on õppimaasumine magistriõppes. Vestluse käigus tuli lisaks taseme- ja täiendõppele jutuks veel ka see, et Kairi oli keskkooli ajal matemaatikas väga tugev ning omandanud seetõttu tunduvalt rohkem kui tavalised gümnasistid. Ta oli käinud matemaatika olümpiaadidel ja tulnud sealt päris kõrgete tulemustega. Pärast keskkooli on ta teeninud taskuraha sellega, et aitab matemaatikaga hädas olevaid põhikooli ja keskkooli õpilasi. Kairi keskkooliaegne matemaatikaõpetaja isegi suunab õpilasi tema poole.
Kogu selle kogemuse vormistas Kairi VÕTA taotluseks ning esitas ülikooli vastuvõtuspetsialistile. Kuna taotluse hindajal tekkis üksjagu küsimusi ning ta tahtis olla kindel, et Kairi saab magistriõppes hakkama, siis sai Kairi väikese lisaülesande ja ta kutsuti ka vestlusele. Lõppkokkuvõttes sai Kairi taotlus positiivse vastuse, kuid lisatingimusega, et kui ta sisse saab, siis tuleb tal võtta ikkagi juurde ka mõned bakalaureuseastmes õpetatavad matemaatikaained. Suvel tegi Kairi koos teiste kandidaatidega läbi sisseastumiskatsed ning tal õnnestus saada tasuta koht. Sügisel asus ta õppima ning vabaainetena läbis ta lisaks bakalaureuse aineid.
Küsimus |
Vastus |
---|---|
Soovin minna magistriõppesse õppima andragoogikat, kuid varem olen õppinud sotsiaalteadusi, kas pean esitama VÕTA taotluse? | Kuna andragoogika magistriõpe on avatud, siis taotlust esitama ei pea. Avatud magistriõpe tähendab seda, et õppima asumiseks pole oluline, millise eriala järgi on eelnevalt bakalaureusetasemel õpitud. Nendele erialadele on õppima oodatud kõik bakalaureusekraadi omandanud tudengid. Kui vastuvõtutingimused on eelnevalt nii või teisiti täidetud, siis VÕTA taotlust esitada ei tule. |
Kui minu VÕTA taotlus sisseastumistingimuste täitmisel on rahuldatud, siis kas olen magistriõppesse/ doktoriõppesse vastu võetud? | Vastu võetud ei ole. Et saada üliõpilaskoht, tuleb koos teiste kandidaatidega läbi teha ka sisseastumiskatsed ning ületada sissesaamiseks vajalik lävend. Positiivne otsus annab õiguse kandideerimiseks. |
Kas VÕTA taotluse esitamine annab mulle sisseastumiskatsetel ka mingisuguse eelise teiste kandidaatide ees? | VÕTA taotlust sisseastumiskatsete käigus keegi enam ei vaata. Oma varasemaid kogemusi ja teadmisi on võimalik demonstreerida nt vestluse käigus. Seega niisama VÕTA taotlust esitada ei saa ning sisseastumiskatsetel on kõik kandidaadid võrdses olukorras. |
Kui ma sain positiivse otsuse, siis kas võin sisse astuda ka nt viie aasta pärast? | VÕTA otsus sisseastumisel on tähtajaline, mis tähendab seda, et määratakse ära, mis aja jooksul on sul õigus sisse astuda. See võib olla nt sama õppeaasta või siis nt nii kaua kui kehtib konkreetne õppekava versioon. |
Olen õppinud 4-aastases bakalaureuseõppes, läbisin 3 aastat, kuid kool jäi lõpetamata. Kas saan VÕTAt kasutada ja astuda otse magistriõppesse? Millised on minu võimalused? | Selleks, et asuda õppima magistriõppesse peab sul olema bakalaureusekraad, seega ei saa Sa pooleli jäänud bakalaureusekraadiga otse magistriõppesse astuda. Et minna magistriõppesse, tuleks sul esiteks lõpetada oma poolelijäänud õpingud ning seejärel kandideerida magistrantuuri. Sa saad VÕTA abil taotleda varasemate õpingute arvestamist bakalaureuseõppe õppekava täitmisel ja seeläbi võimalusel ka varem ära lõpetada. |