Eksternina õppimine
Avalduse esitamine sügissemestri kuni 19.08.2024!
Eksternina õppima ootame neid, kes:
- on varasemalt sooritanud õppekavasse sobivaid õppeaineid vähemalt 15 ainepunkti raames (juhul kui vajalikus mahus ainepunkte sooritatud ei ole, on võimalus alustada õpinguid Avatud akadeemia kaudu);
- täidavad eriala sisseastumistingimusi;
- soovivad omandada kõrghariduse ja saada diplomi.
Eksterniks kandideerimine
Avalduse ja VÕTA taotluse esitamine toimub enne semestri algust akadeemilises kalendris ettenähtud ajal. Avaldus ja VÕTA taotlus esitatakse akadeemilise üksuse õppenõustajale. VÕTA taotluse menetlustasu on 60€ ning ainepunktitasu 12€. Taotluse tasu maksavad kõik kandidaadid, olenemata taotluses esitatud VÕTA kategooriatest. Lisaks nõutakse ainepunkti tasu nende ainete VÕTA eest, mis ei ole TLÜ-s läbitud.
Kandidaat, kes ei ole varem TLÜs õppinud, esitab koos avaldusega varasemat haridust tõendavad dokumendid (väljaarvatud need, kes on sama aasta vastuvõtuperioodil esitanud avalduse SAIS keskkonnas) ning lisab VÕTA taotlusele varasemalt õpitu kohta tõendusmaterjalid. Ingliskeelsete õppekavade puhul lisatakse avaldusele ka keeletõend.
Suurel osal õppekavadest saab alustada õpinguid eksternina ilma sisseastumiseksameid sooritamata. Täidetud peavad olema õppekava sisseastumistingimused, läbitud vähemalt 15 EAP mahus õppekavasse sobivaid aineid ning esitatud vajalikud dokumendid. Osad akadeemilised üksused on aga kehtestanud eritingimused või vastuvõtueksami kandidaatidele, kes ei ole varem samal õppekaval Tallinna Ülikoolis õppinud. Sel juhul peab kandidaat ka kandideerimiseks vastavad nõuded täitma. Eritingimuste kohta saad lisa küsida akadeemilise üksuse õppenõustajalt.
NB! Eksterni õppekoormus semestri kohta, arvestamata lõputööd, lõpueksamit või praktika läbimist, on kuni 14 (k.a) EAP-d.
Eksterniks vastuvõtu otsustab akadeemiline üksus ning sellest teavitatakse kandidaati e-kirja teel. Positiivse otsuse korral sisestatakse eksterni andmed ÕISi ja temaga sõlmitakse õppeleping. Eksterni õppekava versiooniks määratakse käesoleva õppeaasta versioon või sellele eelneva:
- kolme õppeaasta versioon bakalaureuseõppes ja rakenduskõrghariduse õppes, mille nominaalkestus on 3 aastat;
- kahe õppeaasta versioon magistriõppes või;
- nelja õppeaasta versioon doktoriõppes ja rakenduskõrgharidusõppes, mille nominaalkestus on 4 aastat.
Vajuta siia ja vaata juhist, kuidas eksternina õppijaks kandideerida:
Selleks, et eksternina õppijaks kandideerida varu esmalt veidi aega ning asu tegutsema varakult, sest taotlusprotsess nõuab erineva info läbitöötamist ning võib-olla ka lisainfo kogumist teistest asutustest.
- Otsi välja oma varasemad õpi- jm sooritused, mida soovid arvestada ehk väljavõte varasematest õpingutest. Kui sul väljavõtet enda käes ei ole, siis saad selle oma endisest koolist, reeglina õppeosakonnast või oma akadeemilisest üksusest. Tallinna ülikoolis saad väljavõtet küsida õppeosakonnast 6409131 või pöörduda juba konkreetse eriala õppenõustaja poole.
Juhul kui soovid arvestada ka varasemat töökogemust ja koolitusi, siis sel juhul soovitaks kindlasti juba konkreetse eriala õppenõustaja poole pöörduda ning temaga läbi arutada, mida täpselt milleks arvestada on võimalik. - Tutvu õppeinfosüsteemis (ÕISis) õppekavaga, millel soovid õpinguid jätkata. ÕISi avalikus vaates leiad menüüst õppekavade rubriigi ning seejärel saad juba valida, kas soovid õpinguid jätkata bakalaureuse, magistri vm õppeastmel. Avaneb loetelu instituutidest ja seejärel juba konkreetsetest õppekavadest.
Kõige keerulisem on reeglina see, et ÕISis kuvatakse mitu versiooni ühte eriala. Siin tulebki vaadata konkreetset õppekavaversiooni koodi (viimane tulp), nt alloleval pildid olev versioon KOAB/14.FK on mõeldud 2014. aastal sisseastujatele, kes hetkel peaksid olema juba õpingud lõpetanud. KOAB/17FK aga 2017. aastal sisseastujatele, kes nt 2018/2019 õppeaastaks peaksid olema sooritanud ca 60 EAPd ja alustama oma teist õpingute aastat. Ehk siis number kaldkriipsu taga näitab, mis aastal see versioon kasutusele võeti. - Järgnevalt algab võrdlus ehk siis sul tuleb vaadata oma varasemate õpingute väljavõttest, kui palju ainepunkte on sul varasemalt sooritatud ning kui paljud neist sinu arvates kattuksid ühe või teise õppekavaversiooniga. Võid selle võrdluse teha algselt oma peas või valgel paberil või excelis, aga võid ka kohe hakata VÕTA taotluseks vormistama (vt samm 4).
Näide 1: Ütleme, et sul on sooritatud varasemalt 30 EAPd ning algamas on 2018/19 õppeaasta, siis sa saadki kandideerida versioonile KOAB/18.FK.
Näide 2: Sul on sooritatud 120 EAPd ehk kahe õppeaasta jagu ainepunkte ning algamas on 2018/19 õppeaasta, siis sa saad kandideerida sellele õppekavaversioonile, millel õppivad üliõpilased on õppinud kaks aastat ehk KOAB/16.FK.
Arvestus käib selle alusel, kas sul oleks sooritatud vastava õppeaasta jagu ainepunkte või mitte ehk siis keskmiselt 45-60 ainepunkti ühe õppeaasta kohta. Kui sa kahtled, millist versiooni valida, siis võid alati võtta ka kõige uuema. Oluline on teada seda, et kui õppisid väga ammu, siis kahjuks väga vanale õppekavaversioonile sind enam tagasi võtta ei saa. - Nüüd siis tuleb kogu see eelnev võrdlus ja mõttetöö avaldusteks vormistada (avalduste blanketid).
Võid alustada VÕTA taotluse täitmisest, sest sel juhul sa näed, milline osa õppekavas olevatest ainetest võiks sul sinu arvates olla sooritatud. Kuna reeglina soovitakse arvestada varasemaid kõrgkooliõpinguid, siis vali vormina VÕTA taotlus õppeainete arvestamiseks. Taotlusvorm on sisuliselt ülesehitatud nii, et lisaks üldinfole tuleb sul vasakul olevasse rubriiki (pildil sinisega) sisestada info varasemate õpingute kohta (kood õppeaine nimetus, õppejõud, EAP, tulemus, kuupäev), kogu selle info saad oma varasemate õpingute väljavõttest. Paremale poole (pildil mustaga) aga tuleb sul märkida TLÜ vastavusained, mille leiad ÕISis olevast konkreetsest õppekava versioonist (kood, võrdsustatud õppeaine nimetus, moodul, EAP). Juhul kui sa vastavusainet ei leia, siis võid aine märkida vabaaineks (vt tabelis viimane ehk ettevõtlus). Üldiselt on soovitus, et jälgi taotlusvormis olevaid juhiseid. NB! Kui oled ained sooritanud teises kõrgkoolis, siis pead VÕTA taotlusele lisama ka väljavõtte varasematest õpingutest.
Teiseks tuleb esitada eksternina õppimise avaldus, kuhu tuleb lisaks üldandmetele märkida ka õppeained, mida sooviksid algaval semestril õppida. Õppeained leiad tunniplaanisüsteemist ASIO, kus õppetöö ja ürituste rubriigist saad valida konkreetse õppeastme ja seejärel juba konkreetse eriala. Kui sul on sooritatud varasemalt 30 EAP mahus aineid, siis on mõistlik vaadata esmalt esimese ja teise õppeaasta tunniplaane. Kui aga aineid sooritatud rohkem, siis võid juba vaadata ka kõigi kolme aasta tunniplaane. Saad seda teha nii, kui märgid iga õppeaasta tunniplaani ette linnukese ning kerides lehe lõppu vajutad "esita valik kombineeritult".
Avaneb vaade, kus näed kõiki algaval semestril õpetatavaid aineid. Konkreetse õppeaine peale klikkides näed selle tunniplaani semestri lõikes. NB! Osa aineid algab ka semestri keskel, mistõttu on hea kalendrit edasi klõpsata. Kui soovid rohkem infot aine sisu kohta, siis seda näed uuesti ÕISi minnes. NB! Vajadusel saad eksternina õppima asudes neid aineid veel ka muuta, seega ei pea muretsema, kui avaldusse jääb esialgu midagi märkimata või märgid aineid liiga usinalt. - Kui eksternina õppimise avaldus ja VÕTA taotlus täidetud, siis tuleb need esitada vastava eriala õppenõustajale ja võid seda teha ka digitaalselt. Jälgi kindlasti ka kuupäevi, mis ajaks tuleb dokumendid esitada. NB! Eksterniks kandideerimise protsessis on VÕTA menetlemine tasuline, seega esitab õppenõustaja sulle arve. Taotlust hakatakse menetlema alles siis, kui arve on on tähtajaks makstud.
- Õppenõustaja teavitab sind otsusest ja positiivse vastuse korral vormistatakse sind eksternina õppijaks. Järgneb lepingu sõlmimine ja seejärel juba sinupoolne õppeainetesse registreerimine ÕISis ning ainete kuulamine ja sooritamine koos üliõpilastega. Kui sind eksterniks aktsepteeritakse, siis kindlasti suhtle õppenõustajaga (lepi kokku kohtumise aeg, et nõustaja teaks sinu jaoks olemas olla) ning arutage läbi, kuidas sul on mõistlik oma õpinguid planeerida, milline näeb välja õpingute korraldus, olulised tähtajad, tasumine jne-jne.
Lõpetuseks: Protsess võib küll esialgu tunduda keeruline, kuid asjasse süvenedes saad kindlasti hakkama ning küsimuste korral pöördu aegsasti õppenõustaja poole.
Eksternina õppimine
NB! Sessioonõppes (kus õppetöö toimub 5 korda aastas sessioonidena) algab õppetöö augustis. Päevaõppes ja sessioonõppes (kus õppetöö toimub tihemini kui 5 korda aastas) algab õppetöö 31. augustist (sügissemestril) või 1. veebruarist (kevadsemestril). Tunniplaanid on leitavad ASIO tunniplaanisüsteemist.
Ekstern saab õppeinfosüsteemi (ÕIS) kasutajakonto ning ainetesse registreerimine jms hakkab toimuma ÕISis. Õppeteenuse eest tasumine on vastavalt registreeritud ainepunktidele. Lõputööd kirjutades ja kaitstes ning lõpueksamit sooritades maksab ekstern lõputöö juhendamise ja kaitsmise ning lõpueksami tasu alusel. Iga semestri alguses peab ekstern oma lepingut pikendama, seda saab teha ÕISis. Eksternil ei ole võimalik saada õppeteenustasu hüvitamiseks pikendust. Eksterni õppekoormus semestri kohta, arvestamata lõputööd, lõpueksamit või praktika läbimist, on kuni 14 (k.a) EAP-d.
Ekstern osaleb õppetöös koos üliõpilastega ja läbib aineid samadel tingimustel. Ekstern käib üliõpilastega samades loengutes, st nende jaoks ei ole eraldi loenguid. Kui õppekava on ainult päevases õppes, tuleb ka eksternil käia päevasel ajal koolis. Õppekava täies mahus täites väljastatakse eksternile diplom ja akadeemiline õiend. Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele on eksternõppes õppijatel õigus saada töökohast õppepuhkust. Eksternina õppides on samuti võimalik taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist (VÕTA).
Dokumendid
Eksternina õppimise lepingu näidis
Nõustamine ja lisainfo
Täpsem informatsioon ning nõustamine õppekava kureeriva akadeemilise üksuse õppenõustajalt või õppeosakonnast (640 9131 või oppeosakond@tlu.ee). Eksternõppe avaldusi võtab vastu õppenõustaja.