Muuseumi ajalugu
Tallinna Ülikooli muuseum asutati 1994. aastal emeriitprofessor Lembit Andreseni eestvedamisel. Esialgsed ruumid sai muuseum keeltemaja suures auditooriumis 318 (praegune Silva õppehoone). 1997. aastal sai muuseum uued ruumid keeltemaja allkorrusel. Seoses ehitustöödega 2005. aastal muuseumi tegevus peatus ja muuseumivarad pakiti kokku ning pandi hoiule arhiivi ruumidesse. Hiljem, kui arhiiv läks lammutamisele, anti varad hoiule Kespri arhiivi.
Tallinna Ülikooli muuseumi taasavamine
Teisipäeval, 21. oktoobril 2014. aastal kell 14 avati Tallinna Ülikooli Teadlaste Foorumis (Narva mnt 29, 1. korrus) Tallinna Ülikooli muuseum.
Muuseumi taasavasid:
- Emeriitprofessor Lembit Andresen tegi ülevaate muuseumi tekkeloost
- Emeriitprofessor Mati Hint rääkis muuseumide järjepidevusest
- Rektor professor Tiit Land keeras üles muuseumikella, mis on aega näidanud Tallinna Õpetajate Seminari algusaegadest
- Kontserdiga esines Tallinna Ülikooli meeskoor
Muuseumi taasavamiseks valminud näitusel kajastati ülikooli erinevate perioodide tähtsündmusi ja tehti põgus tagasivaade õpetajate koolitamise algusaastatele. Näitusele on välja pandud ajalooline kappkell, esimene rektori ametikett. Näituse koostasid Kadri Metsaots, Aet Kallam, Hille Erik ja Natalia Abrosimova, kujundas Liina Langemets.
Näitus on avatud Tallinna Ülikooli Silva majas ruumis S107 E-N kell 11–15.
Koos muuseumi avamisega tähistas Tallinna Ülikool 21. oktoobril õpetajahariduse 95. aastapäeva.
Muuseumi esemed
Vana kappkell
Muuseumi vanim eksponaat – kahe meetri kõrgune pommidega kappkell – on aega näidanud Tallinna Ülikooli eelkäija, Tallinna Õpetajate Seminari aegadest alates.
Tänane kõrgkool, Tallinna Ülikool, on harinud ja õpetanud noori erinevate nimetuste all, erineva ühiskonnakorralduse tingimustes. Kell on tiksunud ikka oma kindlas rütmis nii headel kui keerulistel ajajärkudel. Vana kappkell on mitmetele üliõpilaste ja õppejõudude põlvkondadele olnud märgilise tähendusega nende mälestustes.
Värskendatud väärikas kappkell on praeguseks ära teeninud auväärse koha taasavatud Tallinna Ülikooli muuseumis ja tuletab alustavatele üliõpilastele meelde, et aeg on mitmetähenduslik ja ainus ressurss, mis kuulub inimesele. Aja kulgemist ja kulutamist mõõdab kell.
Tallinna Ülikooli salli statuut
Tallinna Ülikooli suurima lugupidamise meeneks on siidisall. Siidisall kingitakse ülikooli doktoritele, professoritele ja audoktoritele, üle annab rektor.
Sallide värv
Sallid on valmistatud naturaalsest siidist, otstes on väikesed tutid. Sallid on kahepoolsed, millest üks pool on alati punane. Doktorite salli teine pool on naturaalne valge, professorite sallil hall ja audoktorite sallil must.
Salli üleandmine
Doktorite sallid antakse üle üks kord aastas doktorite promoveerimise pidulikul aktusel.
Professorite sallid antakse üle ülikooli sünnipäeva päevasel tseremoonial.
Audoktorite sallid antakse üle promoveerimise aktusel.
Salli kandmine
Salli kantakse ülikooliga seotud pidulikel juhtudel (näiteks doktorite promoveerimise aktus, ülikooli juubelid, rektori inaugureerimine, vabariigi aastapäeva aktus, ülikooli liikme matus).
Salli kantakse muudel pidulikel sündmustel väljaspool ülikooli (näiteks vabariigi presidendi iseseisvuspäeva vastuvõtul).
Salli kantakse erivärviline pool üleval ja punane pool õlgadel.
Eduard Vilde portreepüst
1955. aastal omistati Tallinna Pedagoogilisele Instituudile eesti tuntud kirjandusklassiku Eduard Vilde (1865-1933) nimi. Ainulaadese pronksskulpruuri Eduard Vildest on valmistanud Eesti skulptor Ülo Õun (1940-1988) 1983. aastal.
Tallinna Ülikooli teenetemärk
Tallinna Ülikooli teenetemärgiga autasustatakse pikaajalise suurepärase tööga silma paistnud ülikooli töötajaid ja ülikooli ees suuri teeneid omavaid isikuid väljastpoolt ülikooli.
Teenetemärk on hõbedast rinnamärk, mille kujunduses on kasutatud abstraktset kristallivormi, mis sümboliseerib kultuuriprotsessi pikaajalisust. Märgi dekoor koosneb Hartmann Schedeli „Liber chronicarum...” ja Juri Lotmani „Kultuur ja plahvatus” teoste fragmentidest. Teenetemärgi autor on ehtekunstnik Adolfas Šaulys.
Tallinna Ülikooli hõbemärk
Hõbemärgi kujunduse ja teostuse autor on ettevõte Roman Tavast.
Tallinna Ülikooli kuldmärk
Tallinna Ülikool tähistab 2019. aastal väga erilist tähtpäeva - 100 aastat tagasi algas Tallinnas järjepidev õpetajate koolitamine, mis andis aluse nii haridusinnovatsioonile kui ka targa eluviisi eestvedamisele. Juubeliaastal valminud kuldmärgid anti üle 100-le silmapaistvatvale vilistlasele Tallinna Ülikooli päeval, 18. märtsil. Kuldmärk on ülekullatud hõbedast rinnamärk. Teostus Roman Tavasti ettevõtte poolt.
Tallinna Ülikooli postmark
22. veebruaril esitlesid Omniva ja Tallinna Ülikool postmarki, mis on pühendatud järjepideva õpetajahariduse 100. aastapäevale Tallinnas.
"Ehkki Tallinna Ülikooli nime saime alles 18. märtsil 14 aastat tagasi, kanname endas saja-aastast õpetajahariduse ajalugu, mille tugineb meie praegune asend haridusinnovatsiooni ning targa eluviisi eestvedajana," lausus ülikooli rektor Tiit Land. "Neid aateid sisaldab ka mark, mille on oskuslikult kujundanud Omniva kunstnik Indrek Ilves."
Tallinna Ülikooli rektori ametikett
Rektori ametikett on loodud prof Rein Raua inaugureerimise pärvaks 15. mai 2006. Ametikett kannab endas TLÜ tunnuslause „Noor ülikool vanas linnas“ elemente.
Autorid: Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti magistrandid Merle Kasonen, Rait Siska. Töö nimi töö «Spine». Materjalina kasutasid nad anooditud alumiiniumi ja hõbedat. Ametiketi hind oli 100 000 krooni ning see kaalub 1,4 kilo.