Alates 1. maist 2021 ootab külastajaid Tallinna Ülikooli Astra hoone teadusgaleriis uus näitus „Kuhu lähed, Virumaa? Fosforiit – sõber või vaenlane?”
Fosforiidisõjast on möödas üle 30. aasta, kuid arutelu fosforiidi kaevandamise üle on aktuaalne tänase päevani. Ühiskonnas on kuuldavale tulnud nii poolt- kui ka vastuhääli. Fosforiidi kaevandamise pooldajad on tõstnud esile selle majanduslikku tasuvust ja toetanud kaevandamiseks vajalike uuringute alustamist. Kuna Eestis asub Euroopa suurimaid fosforiidimaardlaid, siis võimaldaks selle kaevandamine, lisaks majanduslikule kasule, luua ka tuhandeid uusi töökohti. Fosforiidikaevandamise vastased leiavad, et maavara kaevandamine ei kulgeks ilma keskkonda ohustamata ja seisavad seepärast sellele vastu.
Tahes või tahtmata on seoses võimaliku fosforiidi kaevandamisega kerkinud mitmeid erinevaid küsimusi:
- Kas fosforiidist saadav rahaline kasu kaalub üle keskkonnale ja ühiskonnale tehtava kahju või peaks kaevandamine jääma välistatuks?
- Kas tasakaal majanduse ja keskkonna vahel on võimalik?
- Milline oli ja on virumaalaste tegelik olukord ja arvamus?
- Miks on vajalik rääkida kodumaisest fosforiidist globaalse keskkonnakriisi kontekstis?
- Mida oleks meil õppida fosforiidisõjast?
Nendele küsimustele aitab oma lähenemise leida alates 1. maist 2021 Tallinna Ülikooli teadusgaleriis olev näitus „Kuhu lähed, Virumaa? Fosforiit – sõber või vaenlane?”, mis tutvustab fosforiidisõda (1987) kui Eesti keskkonnaajaloo ühte kõige olulisemat verstaposti. See annab ülevaate fosforiidi kaevandamise mõjust Eestile ja eelkõige Ida-Virumaale ning võtab fookusesse ka kaevandamise ümber puhkenud konfliktid. Fosforiidisõda esitatakse peamiselt Eesti suuremate keskuste – Tallinna ja Tartu – vaatenurgast, kus toimusid ka kõige suuremad protestiaktsioonid. Näitusel tuuakse uudsena kuuldavale virumaalaste hääl, mis on olnud fosforiidisõja ajaloos, muuseumides, õpikutes jm alaesindatud. Näituselt leiab ka vastuse küsimustele, kui kaua on fosforiiti Eestis kaevandatud ning kuidas on kaevandamisse ning sellest tulenevatesse keskkondlikesse ja sotsiaalsetesse probleemidesse läbi aegade suhtutud.
Pop-up näitus valmis 2019. aasta augustiks Tallinna Ülikooli õppeaine ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus) raames, mille käigus andsid erinevate erialade üliõpilased oma panuse projekti õnnestumiseks. Aastatel 2019-2021 eksponeeriti näitust Eesti Ajaloomuuseumis.
Projekti juhendajad on Linda Kaljundi (TLÜ, EKA), Anu Printsmann (TLÜ), Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum) ja Olev Liivik (Eesti Mälu Instituut).
Näituse autorid on Sander Altrov, Allar Tui, Henri Olavi Suomalainen, Kadri Sulp, Agnes Kaasik, Reigo Andok, Emeline Bon, Henri Hinn, Laura Hirvoja, Elza Larssen, Robert Lätt, Casper Lohk, Erki Maido, Eike Mandre, Tambet Muide, Liisi Ploom, Marek Põder, Mergan Sirk ja Christian-Philip Tammerik.
Näitus jääb Tallinna Ülikoolis avatuks kuni 1. oktoobrini 2021.