„Kaasav Elu": Kuidas disainida näituseruumi erivajadustega külastajale?
Kuni jaanuarikuu lõpuni toome teieni mõtted Eesti Rahva Muuseumis toimuva „Kaasava Elu" näituse kuraatoritelt ning kirjeldusi näituse erinevate teemablokkide kohta LTI blogipostituste näol. Loe lähemalt, millest räägivad näituse esimesed kaks suuremat teemat ning miks on nutitelefonid nägemispuudega inimestele asendamatud tööriistad.
Praegu ERMis avatud „Kaasava Elu" näituse näol ei ole tegemist vaid esemete väljapanekuga, vaid teistmoodi näitusega, kus sisu ja informatsioon ei ole esitatud tavavõtmes, vaid külastaja peab ise infokihtidest üles leidma enda jaoks olulisema ja protsessis kaasa mõtlema. Ekspositsioon baseerub teaduslikel uuringutel ehk populariseerib teadust ja mis väga oluline – selle näituse heaks on oma panuse andnud üliõpilased kõikidest Tallinnas tegutsevates ülikoolidest.
Näitusel esitatu on jagatud teemadeks, mis pakuvad infot lähtudes kasutajakeskse lähenemise põhimõtetest, andes ülevaate läbiviidud uuringutest ning praktilistest tulemitest. Ülevaadet näitusest teemadest on võimalik jälgida ka SIIN.
Foto: Piret Räni
Teema 1. Kaasav ELU – Kaasav disain ja ligipääsetavus
Selle jaotuse esimene minutiloeng on pühendatud ligipääsetavusele ja kaasava disaini põhimõtetele. Teises videos tutvustatakse QR-koodi kasutamist ja selgitatakse, kuidas koodide vahendusel saab vaegnägija nutitelefoni kasutades näitusel infot hankida. Punktkirjaga varustatud QR-koodid on sobilikud nii vaegnägijatele, kes telefoni ekraanilugejat kasutades saavad koodi alt avanevat teksti etteloetuna kuulata, kui ka kõigile teistele külastajatele lisainformatsiooni saamiseks. QR-kood asetseb iga eksponaadi all vasakus nurgas ja on ümbritsetud reljeefse punktiirjoonega. QR-koodide alt leiab ka inglisekeelse teabe.
Pime näitusekülastaja saab kasutada paisupaberile trükitud taktiilst ruumikaarti. Nägemispuudega inimesed liiguvad näituse ruumis üldiselt kasutades valget keppi, mia annab märku takistustest ja esemetest. Mida vähem esemeid ebaloogilistes kohtades on, näiteks keset ruumi, seda parem. Inimesed ei satu siis eriti segadusse. Kui aga pimedale inimesele antakse taktiilne ruumiplaan, millega saab eelnevalt tutvuda, on liikumine palju lihtsam.
Foto: Piret Räni
Eesti Pimedate Liidu esimehe Jakob Rosina sõnutsi on pimedatel ja vaegnägijatel tänapäeval võimalik informatsiooni hankida erineval moel. Ühe lahendusena on abiks nutitelefoni rakendused, näiteks Seeing AI nimeline äpp või Google Lookout, mis loevad trükitud teksti ette. Tänapäeva tehnoloogia aitab nägemispuudega inimesi väga paljudes asjades. Nad saavad soovi korral kasutada neid samu tehnoloogiaid, mida me kõik kasutame. Ehk siis nutitelefone, nutikellasid, tahvelarvutit, sülearvuteid ja lisaks veel spetsiaalseid abivahendeid nagu kõnelevaid kaalusid, termomeetreid ja aparaate, mis ütlevad näiteks seda, kui palju tassis vett on.
Nutiseadmed ja -telefonid on väga universaalsed abivahendid. Pimedad saavad neid kasutades käia sotsiaalmeedias ja lugeda e-kirju. Nägemispuudega inimestele on sinna loodud ka väga palju erinevaid spetsiaalseid äppe. Nimelt on olemas sellised mobiilirakendused, mis aitavad navigeerida, liikuda linnas, öelda, kus kohas on ristmikud, kus suunas on bussipeatus, või kui kaugele jääb kodu. See ei ole traditsioonile GPS, kus öeldakse: keera paremale, või vasakule, vaid liikumist edastatakse näiteks kellaosuti suunas. Teine näide spetsiaalsest mobiilirakendusest on äpp, mis aitab lugeda trükitud teksti. Näiteks kui sa teed piimapakist pildi, siis äpp ütleb, millal piimapaki aegumise tähtaeg on või loeb ette värve.
Tänapäeval on algoritmid ja muu tehnoloogia nutitelefonide sees nii targaks saanud, et telefon oskab kirjeldada ka juba pilte, ehk siis tehes fotot ütleb telefon sulle, mis pildil on ning mis seal toimub. Mõnel puhul oskab telefon isegi öelda kui vana see inimene on, kes pildi peale jäi (kuigi see on veel suhteliselt ebatäpne, sest selle süsteemi harjutamine on alles arendajate poolt käimas).
Nutitelefonist saab kuulata hulgaliselt audioraamatuid. Telefon on ka hea kaaslane suhtlemaks sõpradega, sest kui häda käes, lõppude lõpuks ükski äpp ei aita. Aga kui teed videokõne heale sõbrale, siis tema saab sulle öelda kohe, mis ümberringi toimub. Selliseid abistavaid rakendusi ja lahendusi nutiseadmetel on veel ja nägemispuudega inimestel on neist palju kasu, kuna läbi telefoni on võimalik kontrollida ka teisi huvitavaid lisaseadmeid. Näiteks nutikodu lahendused on väga populaarsed nägemispuudega inimeste seas sellepärast, et kui neil käivad nägijad sõbrad külas ja panevad igal pool tuled põlema, siis sina ju ilma rakenduse abita ei tea, kas tuled põlevad või mitte. Siis on hea öelda telefonile, et see paneks tuled kustu ja kõik mattub taas pimedusse.
Tänapäeva nutimaailm on tohutult põnev, sest lisaks praegustele erinevatele lahendustele leiutatakse iga päev mõni uus äpp või mõni uus uuendus, mis omakorda lahendusi juurde toob. Koroonaviiruse ajal tuli hea näide äpist, mis ütleb sulle, kui kaugel inimesed on, kas nad hoiavad sotsiaalset distantsi ja kas neil on ka mask ees. Nii saavad ka nägemispuudega inimesed pandeemia ajal turvaliselt ringi liikuda. Nutitelefon ja tegelikult nutiseadmed ka üldisemalt on tänapäeval asendamatud lahendused.
Teema 2. Uuringud
Puutetundlikul ekraanil esitavad Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri üliõpilased Miro Board failina esitlust Näituseruum erivajadustega külastajale. Näituseruumi mudeldamisel lähtuti erinevatest puuetest ja loodi vastavalt erivajadustele ligipääsetavuse idee.
Fotod: Johanna Jõekalda
Teisel ekraanil on teemadeks: Kasutajakogemus ja selle hindamine kaasaegseid tehnilisi võimalusi kasutades ning Ruumi kujundamine lähtuvalt erivajadustega näitusekülastaja kasutajakogemusest läbi virtuaalreaalsuse tehniliste võimaluste.
Plakatil esitatakse projekti Taktiilsete raamatute sobivus sihtgrupile, kus on kokku võetud valminud puuteraamatutele antud hinnang, mõõtes nii klassikalisi kasutatavuse kui kasutajakogemuse aspekte ja raamatute vastavust sihtgrupi (vaegnägijad/pimedad) vajadustele.
Seina peal paikneva QR-koodi alt leiab teemaplakati Õppetööd toetavate vahendite loomine hooldusõppe õpilastele, kus esitatakse ka kokkuvõtlik kasutajakeskse disaini skemaatiline joonis. Teise QR-koodi all on kuraatorite teadustöö ja relevantse kirjanduse loetelud: artiklid, posterettekanded, puuteraamatute tutvustamisest vabariigis, loometöö, näited ja ülevaated ELU valdkonnast ning teemakohased teaduspreemiad ja tunnustused. See loetelu peaks andma hea ülevaate sellest, mida, kuidas ja kui palju on kuraatorid jõudnud toimetada käsitletavas teemavaldkonnas.
http://www.tlu-craft.ee/elu-erialasid-loimiv-uuendus/kaasav-elu-2021&nb…;
Näituse „Kaasav ELU“ teemablokkide kirjeldused jätkuvad detsembris!
Näitus „Kaasav ELU" on avatud kuni järgmise aasta 31. jaanuarini ning selle kuraatorid on Tallinna Ülikooli käsitöötehnoloogia ja rahvakunsti teenekas lektor Tiia Artla ja haridusteaduste instituudi doktorant Jana Kadastik. Kujundaja on Piret Räni.
Näitus avatud kuni 30.01.2022. Avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10–18. Sissepääs näitusele kuni 31.12.2022 püsinäituse „Kohtumised“ tasuta piletiga.
