Vabatahtlike üliõpilaste abiõpetajate programm 2023–2024
Haridus- ja Teadusministeeriumi toel on 2023. aasta sügissemestril loodud uus vabatahtlike programm, mille eesmärk on toetada eestikeelsele õppele üleminekut. Koolidele ja lasteaedadele pakuvad tuge Tallinna ja Tartu Ülikooli üliõpilased abiõpetajatena eesti keelest erineva kodukeelega laste õpetamisel.
Sarnast abiõpetajate programmi on edukalt rakendatud juba koroonapandeemia mõjude leevendamisel ning Ukraina laste toetamisel.
Programmis suunatakse vabatahtlikud üliõpilased, kes on omandamas õpetajaharidust, appi taotluse esitanud koolidele ja lasteaedadele.
Ootame, et koolid ja lasteaiad annaksid teada oma abivajadustest ning üliõpilased oma valmisolekust õppeasutusi toetada. Pakume vabatahtlikele üliõpilastele stipendiumit ning mõlemas ülikoolis on loodud vabaaine (3 EAP), milles programmis osalevad üliõpilased osaleda saavad.
Loe üliõpilaste kogemusi programmis Loe lasteaia kogemusi programmis
Info õpetajale
Vabatahtlik õpetajakoolituse üliõpilane saab tulla kooli ja lasteaeda abiks nii distantsilt kui ka füüsiliselt ning tema praktikaülesanded on otseselt seotud eeestikeelsele õppele ülemineku ja/või eesti keelest erineva emakeelega õpilaste õppe toetamisega.
Koolidele ja lasteaedadele on see tasuta!
Info üliõpilasele
Haridus- ja Teadusministeeriumi toetus võimaldab ülikoolidel suunata üliõpilasi koolidesse ja lasteaedadesse õpetajaid ja õpilasi toetama.
Saad valida Sulle sobiva koha ja abi andmise vormi ning kui leidub asutus, kelle vajadused nendega kattuvad, viime teid omavahel kokku.
Programmis osalejatele pakume võimalust ettevalmistuseks iseseisva tööna õppematerjalide ja enesehindamisega ning nõustamist programmi jooksul. Soovi korral on võimalik läbida vabaainena 3 EAP praktika.
Vabatahtlikuna koolis või lasteaias saad
- kordumatu kogemuse,
- sõidukulude hüvitist,
- stipendiumi (tunnitasu 10 eur/60 min)
- ainepunkte (vabaaine KAT7058.HR Õppijate ja õpetajate toetamise praktika II).
Programmi dokumentatsioon
- Praktikajuhend
- Praktika protokoll (võib täita sama protokolli, lisades sellele uusi ridu; uut protokolli on aga kindlasti vaja praktikakoha muutmisel/lisandumisel; protokoll esitada iga töönädala lõpuks ning õppeasutuse poolt digiallkirjastatuna hiljemalt 05.10.24, 05.11.24, 05.12.24 ja detsembrikuu protokoll 15.12.24)
- Praktika eneseanalüüs (esitada siis, kui koostöö õppeasutusega on lõppenud, hiljemalt 15.12.24)
- Isikliku sõiduauto sõidukulude hüvitamise taotluse aruanne (aruandele palume lisada kütusetšekid ning sõiduauto passi koopia; antud digiallkirjastatud aruande palume esitada koos õppeasutuse poolt digiallkirjastatud praktika protokolliga hiljemalt 05.12.24 ja detsembrikuu aruanne 15.12.24). NB! Isikliku sõiduauto kasutamine peab olema põhjendatud ehk autoga saab minna vaid õppeasutustesse, millega ei ole head ühistranspordi ühendust.
- Ühistranspordi sõidukulude hüvitamise taotluse aruanne (esitada koos õppeasutuse poolt digiallkirjastatud praktika protokolliga hiljemalt 05.10.24, 05.11.24, 05.12.24 ja detsembrikuu aruanne 15.12.24)
Toetavad materjalid
Abiõpetajale
- Ära sunni venelast eesti keelt tuupima, parem räägi temaga!
- Eesti ja eestivene noored: “Meil on koos nii äge!”
- Me kõik oleme eesti keele õpetajad
- Tunnis rehielamust rääkides vene noored eesti keelt selgeks ei saa. Nad vajavad huvitavat ja aktiivset eesti keele õpet!
- Iga asi omal ajal ehk ärge alustage grammatikast
- Mäng muudab eesti keele eluliseks ja põnevaks
- Teises keeles õppimise toetamine
- Jalutuskäik mitmekesise eesti keele aias
- Keelesaade eesti keel teise keelena
- Kuue samba taga. Kuidas toetada muu emakeelega õpilast eestikeelses koolis ja täiskasvanud sisserändajat keeleõppel?
- Kirjutamine I kooliastmes
- Lugemisoskuse kujundamisest (I kooliastmes)
- Kõnelemisoskuse kujundamisest (I kooliastmes)
- Kuulamisoskuse kujundamisest (I kooliastmes)
- Eesti keele õpetamise põhimõtted I kooliastmes
Koolile
- Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: muu kodukeelega laps klassis - õpetaja vaatenurk. Veebiloeng. Maria Kihlevelt (teise keele omandamine ja õppimine, muu kodukeelega õpilase õpetamise eripärad, füüsilise ja emotsionaalse õpikeskkonna loomine, eesti keele oskuse ja õpioskuste arendamine, LAK-õpe, õppemeetodi, materjalid ja õppevara) (65 min)
- Muukeelne laps Eesti haridusastuses: kas iga õpetaja on keeleõpetaja? Veebiloeng. Anna Golubeva (Keeleõppe aspektid üldõpetuses (sh ka õppe- ja kasvatustegevustes) ja aineõppes: eesmärgistamine ja hindamine, õppekeskkond, õpetaja keeleteadlikkus) (58 min)
- Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: mitmekultuuriline klassiruum. Veebiloeng (58 min) Mare Oja (kultuuritundlik õpetamine, tundlike teemade käsitlemine, strateegiad mitmekesiste arvamustega toimetulekuks, tööriistad argumenteeritud mõttevahetuseks)
Lasteaiale
- Keeleõppekorraldus lasteaias: personal kui keeleline eeskuju, laste vestlused ja jutustused, keelelise arengu keskkond, kasvatajate koostöö (24 lk)
- Meie mitmekultuuriline lasteaed: eesti keele õppimise toetamine, laste omavahelise suhtlemise ja koostegutsemise soodustamine, lasteaedades toimunud ürituste näiteid, valik mänge ja mänguvõtteid igapäevastegevuste toetamiseks ja keelearenduseks, soovitusi luuletuste, laulude ja muinasjuttude kasutamiseks, õppemängud (34 lk)
- Lasteaialaps keeleõppijana: lapse kui võõrkeeleõppija eripära, lapse keeleõppimist mõjutavad asjaolud, lapse keeleõppe soodustamine (8 lk)
Vt ka Haridus- ja Noorteameti soovitatud materjale
Kontakt
Lisaküsimuste korral võtke julgelt ühendust vabatahtlike üliõpilaste programmi koordinaatoritega:
- Tallinna Ülikoolis õppenõustaja ja -spetsialist Elina van der Toorn (elinba@tlu.ee, 619 9857)
- Tartu Ülikoolis Pedagogicumi koordinaator Tiina Tuhkur (tiina.tuhkur@ut.ee, 5890 9677)