Puust ja punaseks: kuidas astuda doktoriõppesse?
Kas doktoriõpe sobib mulle? Kas ma saan sellega hakkama? Mida üldse teha, kui mõte doktorikraadist on idanema hakanud? Millal tasub doktorikraadi kasuks otsustada ja milliseid samme doktoriõppesse astumiseks ette võtta, selgitab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi algõpetuse professor ja doktoriõppe õppekava kuraator Inge Timoštšuk.
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis on viimase kahekümne aasta jooksul doktorikraadi saanud 82 inimest. Lisaks õpib kasvatusteaduste doktoriõppekaval praegu 43 doktoranti. Just nemad on inimesed, kes Eesti hariduselu eest veavad, uusi õppesuundi ja -meetodeid loovad ning meie õpetajate järelkasvu koolitavad ja suunavad.
Doktorikraadiga töötajad on hinnas ka tööturul. Haridussilma andmetel oli 2022. aastal doktorikraadi omandanute keskmine palk üle 3000 euro ning tööga hõivatus enam kui 80 protsenti.
Kas see sobib mulle?
Doktoriõppe nominaalkestus on neli aastat. Uurimistöö kirjutamine nõuab aega ja pühendumust, seega ei saa otsust teha uisapäisa. Mõistmiseni, kas doktoriõpe on just minu jaoks, aitab jõuda näiteks see, kui uurida, millised on akadeemilise töö osad doktoritöös ja seejärel otsustada, kas tahan sellisele tööle pühenduda.
Doktoritöö formaadis arutluskäik peab olema selge ja põhjendatud, see eeldab väga head kirjalikku ja suulist eneseväljendusoskust. Soovitan lahti teha mõne doktoritöö Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu digitaalraamatukogus ETERA ja vaadata, kas sellist laadi põhjalik ühe teemaga tegelemine ja arutlusviis tundub endale mõnus.
Lisaks tasub üles otsida mõni hetkel õppiv doktorant või doktoriõppe vilistlane ning uurida, milline on see teekond nende kogemuses. Loe meie doktorantide ja vilistlaste lugusid: Mikk Granström, Helene Uppin, Meidi Sirk, Piret Oppi.
Mis on esimene samm doktoriõppesse astumiseks?
Kõik algab probleemi märkamisest. Sellest, et inimene avastab teema, mis teda hariduse valdkonnas edasi liikuma innustab, millest ta tahab rohkem teada saada ja mida soovib edendada. Teaduskeeles öeldakse, et peame kõigepealt nägema mingit probleemi või märkama valdkonna teadmistes tühimikku, mida hakkame täitma.
Kui probleem või uurimist vajav koht on leitud, tasub üle kontrollida, kas ka teised jagavad arusaama, et see on valukoht või probleem. See, et mina märkan mingit vastuolu, ei tähenda, et selle kohta pole juba piisavalt infot või lahendusviise.
Lisaks peab doktorandil olema kriitilist mõtlemist. Kui olen ise oma peas millenigi jõudnud, peab mul olema valmisolek aru saada, kus see minu mõte teiste mõtete paljususes paikneb – kas see on midagi ainulaadset või on selle kohta midagi juba varem teada saadud?
Vahel on keeruline aru saada, kas mõte on asjalik või mitte. Seega on tark ühendust võtta mõne inimesega, kes on varem teadust teinud, ja temaga arutada, kas tegemist on valdkonnaga, mida peaks uurima, või on see jalgratas juba leiutatud.
Ühtlasi selgub arutelu käigus, kas idee on üldse teostatav: mõned probleemid on nii suured ja mitmekesised, et nende lahendamine ühe inimese doktoritööga ei ole lihtsalt võimalik.
Kui soovime näiteks anda kooliharidusele võimekuse panna kõik inimesed loodust säästvalt käituma, on see eesmärk ilmselgelt liiga suur. Peame suutma eesmärki nii palju kitsendada, et selleni oleks võimalik nelja aasta jooksul jõuda.
Kuidas leida juhendaja?
Doktoriõppesse kandideerimiseks tuleb oma probleem vormida uuringukavaks. Seega on pärast uurimisteema leidmist oluline ennast valdkonnaga kurssi viia. Mida on selle kohta varem arvatud? Milliseid sarnaseid mõttekäike on olnud teistel teadlastel?
Uuringukava peab olema kinnitatud tulevase juhendaja poolt. Kui juhendaja on juba leitud, saab pärast probleemipüstituse paika panemist ja taustauuringut asudagi uuringukava kirjutamise juurde.
Kui juhendajat veel ei ole, võib lahti teha Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) ja vaadata, kes on mind huvitaval teemal varem midagi kirjutanud. ETIS-est saab inimesi otsida nii teadustöö märksõnade kui ka nimede järgi.
Teine viis juhendaja leidmiseks on meenutada, kellega on varasemate õpingute käigus kokku puututud, ja sobiva inimesega ühendust võtta.
Kuidas uuringukava kirjutada?
Uuringukava saab alguse heast probleemist, ent selle kirjutamisel peab minema palju konkreetsemaks – kuidas on lahatav probleem seotud varasemate uuringutega, kuidas käimasolevate teadusprojektidega? Neis küsimustes saab kindlasti nõu ja abi küsida tulevaselt juhendajalt.
Probleemist kasvab välja uuringu eesmärk. Selle sõnastamisel tasub eelkõige läbi mõelda ja keskenduda sellele, kes uurimusest kasu saavad. Näiteks on heas uuringukavas täpselt sõnastatud, kuidas võidavad uurimusest praktikud ja kuidas teadus.
Järgmise etapina tuleb läbi mõelda, millist tüüpi andmeid on vaja koguda. Andmete kogumine on uurimiskava väga oluline osa. Tavaliselt käib see etappide kaupa. Üks võimalik viis on võtta kätte mõni uurimismeetodite käsiraamat ja ajada näpuga järge, kuidas uurimist kavandada.
Teine võimalus – ja ideaalis käivad need kaks käsikäes – on istuda tulevase juhendajaga maha ja arutada, millist tüüpi andmeid võiks selle probleemi lahendamiseks vaja minna, kui kaua andmete kogumine aega võtab, kes on need inimesed, kellelt andmeid koguda, kuidas, kus ja mille kohta neid koguda.
Probleemipüstituse, eesmärgiseade ja andmete kogumise taustal tuleb aga läbi mõelda ka teoreetiline vaade, mis on vajalik kõikide uurimiskava osade juures. Põhiautorid ja selgemad teoreetilised lähtekohad tuleb välja valida juba enne õpingute algust. Ka see osa tuleks koos tulevase juhendajaga läbi arutada.
Ja nii lihtne see ongi, nii tekibki uurimiskava!
Oskama peab nii eesti kui ka inglise keelt
Ehkki doktoritöö võib kirjutada eesti või inglise keeles – see on igaühe enda valik – eeldab doktoriõpe Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis nii head inglise kui ka eesti keele oskust.
Doktoriõppesse pürgija peab oskama vähemalt oma uurimiskava raames mõlemas keeles mõelda ja end väljendada ning valdama neis keeltes erialast terminoloogiat.
Inglise keele nõue on tingitud praktilisest tõsiasjast, et rahvusvaheline teaduskeel on inglise keel. Kasvatusteaduste doktori õppekavale astumiseks tuleb inglise keeles esitada uurimiskava ning sellega seotud sisseastumisvestlus toimub inglise keeles.