Minutiloengud
Tallinna Ülikool humanitaarteaduste instituudi teadlased löövad kaasa videosarjas "Ühe minuti loeng", mille eesmärgiks on selgitada teadusuuringute tulemusi läbi lihtsate faktide ja igale inimesele arusaadavas sõnastuses. Sellest kasvas välja ka sari "Teadlane teab?", kus küsimusi saavad esitada kõik teadushuvilised.
Ühe Minuti Loengud
Kui teatud inimgrupp loeb samu romaane ja vaatab samu filme, siis kujuneb neil sarnane ettekujutus minevikust ja see loob kokkukuuluvustunnet ehk kollektiivset identiteeti. Aga romaanid ja filmid ei paku mitte ainult selliseid minevikupilte, millega me tahaksime end tingimata samastada. Nad tõstatavad ka teemasid, mida me ei taha mäletada, aga millest on siiski oluline rääkida.
Eneken Laanes: kuidas kirjandusteosed ja filmid mõjutavad meie ettekujutust minevikust?
Kuigi paljudele meeldib jagada poliitilisi liidreid ja parteisid populistlikeks ja mittepopulistlikeks, siis lähemal uurimisel selgub, et see poliitikategemise viis, milles populiste süüdistatakse, kinnitab aina enam kanda ka peavoolu erakondades. Isegi traditsiooniline meedia on veebikeskkonda sattunult (vastu oma tahtmist) populismi toetama asunud, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli filosoofia professor Tõnu Viik.
Tõnu Viik: kuidas ära tunda populismi?
Tuntud minister ütles kord ühe Eesti ülikooli kohta, et seal koolitatakse hobusevargaid. Jäägu selle lause sisu ministri südametunnistusele. Küll aga on huvitav teada, mis imetegelane see hobusevaras üleüldse on? Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu räägib, et hobusevargal on Eesti rahvajuttudes tegelikult palju olulisem osa, kui uskuda võiks.
Marju Kõivupuu: mis imetegelane on hobusevaras?
Tihti arvatakse, et kui keel laenab midagi teistest keeltest, on see ohu märk. Tegelikult asi nii ei ole: puhtaid keeli ei ole olemas, kõik keeled laenavad, laenamine on keelele omane ja on toimunud alati. Tallinna Ülikooli üldkeeleteaduse professor Anna Verschik selgitab, et keeled hääbuvad hoopis teistel põhjustel, millel pole pistmist ei keele struktuuri ega laenude hulgaga.
Anna Verschik: kas eesti keelel on oht hääbuda?
Kogeda roboti lõppematut ja piiritut kiindumist, saada endale mitte kunagi väsiv kaaslane – kas need omadused võiksid üles kaaluda inimese ja roboti suhtes olevaid puudujääke? Seda selgitab Tallinna Ülikooli filosoofia professor Tõnu Viik.
Tõnu Viik: kas on võimalik armastada robotit?
Vanimad siiani säilinud eestlaste nimedega hauatähised on Põhja-Eesti kirikuaedades asuvad kivist ratasristid ja otstest laienevate harudega Malta ristid. Need on hästi viimistletud meistritööd, millelt võib leida tekstikatkeid eesti kirjakeele arenguloo vanemast perioodist.
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktor Pille Arnek selgitab minutiloengus, et vanad hauakirjad annavad läbilõike eesti kirjakeele ajaloost ja keeleuuenduste rakendamisest kiviraidurite, seppade, mõisatöötajate, talupoegade ja muu lihtrahva silme läbi.
Pille Arnek: millest räägivad vanad hauakirjad?
Ohtlikes või tundmatutes kriisiolukordades on lihtne soovitada, et ärge minge paanikasse, ärge kaotage pead, jääge rahulikuks, küll kõik laabub. Iseäranis hirmutavad on sedasorti sündmused või asjaolud, mida me pole oma elus varem kogenud, ei tunne ning mille üle meil puudub minimaalnegi kontroll või võimalus toimuvat kuigivõrdki juhtida.
Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent, folklorist Marju Kõivupuu selgitab, kuidas meie eelläinud põlved püüdsid maagiliste toimingutega oma igapäevast elu suunata või kontrolli all hoida.
Marju Kõivupuu: mida õppida kriisidest ajaloos?
"Teadlane teab" videod
Inimese luude uurimine annab mitmesugust informatsiooni kunagiste populatsioonide kohta. Seejuures ei ole olemas kahte identset luustikku: sarnaselt sõrmejälgedele on iga inimese luustik unikaalne. See kannab endast infot tema vanuse, soo, pikkuse ja välimuse kohta, selgitab humanitaarteaduste instituudi ajaloodoktorant Liivi Varul.
Liivi Varul: millest räägivad inimeste luud?
Mis on tõde? Millal on mingisugune väide tõene? Need on keskse tähtsusega küsimused nii filosoofias kui ka igapäevaelus, teab filosoofia külalislektor Oliver Laas.
Oliver Laas: kuidas erineb tõde jamast?
Me elame maailmas, mis on täis tähendusi. Samas ei ole neid tähendusi olemas kuskil mujal kui meie teadvuses. Tähendus on alati midagi, mida meie asjadele omistame, mitte midagi, mis neil iseenesest on, teab Aasia uuringute ja kultuuriteooria professor Rein Raud.
Rein Raud: mille poolest sarnanevad naiselikkus ja raha?
Maailm meie ümber ja kultuur selle sees muutub üha enam digitaalselt vahendatuks. Me suhtleme sõpradega, hangime informatsiooni, vaatame filme või kuulame muusikat digiplatvormidel, räägib kultuuriajaloo professor Marek Tamm.
Marek Tamm: mis saab kultuurist digiajastul?
Kui soovitakse anda iseloomustus millelegi, mis tundub mõeldamatult keeruline või arusaamatu, öeldakse tihti: “Raske nagu hiina keel”. Kas hiina keel on tõesti nii raske? "Jah ja ei," vastab Tallinna Ülikooli Konfutsiuse instituudi direktor ja kultuuride uuringute doktor Jekaterina Koort.
Jekaterina Koort: kas hiina keel on keeruline?
Miks muinaseestlased ei tundnud kirja? Või ikkagi tundsid? Kuidas tehti muinasajal märkmeid? Küsimustele vastab Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Marika Mägi.
Marika Mägi: kas muinaseestlased tundsid kirja?
Oleme harjunud, et räägime Eestist kui väikeriigist, eesti keelest kui väikesest keelest, mida räägib emakeelena ainult 1 miljon inimest, eesti kirjandusest kui väikesest kirjandusest. Aga kas see on ikka nii? Huvilise küsimusele vastab eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor Piret Viires.
Piret Viires: kas eesti kirjandus on väike või suur?
Arvatavasti tajub lugeja üsna sageli, et ilmal või aastaajal on raamatuis oluline roll umbes samamoodi, nagu mingit sorti ruumitüüp võib kuidagiviisi defineerida seda, mis raamatukangelastega edaspidi juhtuma hakkab, räägib Tallinna Ülikooli doktor, Inderi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur Elle-Mari Talivee.
Elle-Mari Talivee: kuivõrd sõltub ilmast eesti kirjandus?
Kas maitse üle tasub vaielda? Me kõik oleme ilmselt kuulnud öeldavat: ‘maitse üle ei vaielda’. Aga miks peaks sellega üldse nõustuma? Miks ei peaks maitse üle vaidlema? Nende küsimuste üle arutleb filosoofia lektor Margus Vihalem.
Margus Vihalem: kas maitse üle tasub vaielda?
Küsimusele, kas inimese emakeel mõjutab tema intellektuaalseid võimeid ja maailmapilti, vastab itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli.
Daniele Monticelli: kas meie emakeel mõjutab meie intellektuaalseid võimeid?
Miks muru on roheline või kas ikka on? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla.
Mari Uusküla: miks on muru roheline?
"Arheoloogilised inimsäilmed on ainus allikas, mis võimaldab uurida inimest kui bioloogilist objekti ja seda, kuidas keskkond on mõjutanud inimpopulatsioone kauges minevikus," teab humanitaarteaduste instituudi doktor Raili Allmäe.
Raili Allmäe: mida räägivad arheoloogilised inimsäilmed inimesest ja keskkonnast?
Sotsiaalmajandusliku staatuse ja erineva kasvukeskkonna mõju keeleomandamisele on pakub lisaks sotsiaalteadlastele järjest kasvavat huvi ka keeleteadlastele, kes uurivad esimese keele omandamist, teab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Andra Kütt.
Andra Kütt: kas ja kuivõrd mõjutab kasvukeskkond lapse keelelist arengut?
Vanemad videod
"TÜHI vestleb"
„TÜHI vestleb“ on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi saade, milles tutvustatakse uusi tenuuriprofessoreid.
TÜHI tenuuriprofessor Reili Argus räägib kuidas laste keelekasutuse uurimine aitab mõista keele kui sellise olemust. Ühtlasi selgitab professor Argus, kuidas peegeldab laste keelekasutus tänapäeva peredes ja ühiskonnas laiemalt toimuvat.
Intervjuu professor Reili Argusega
TÜHI tenuuriprofessor Daniele Monticelli räägib kirjandusteadus rollist tänases postmodernistlikus maailmas. Ühtlasi tutvustab professor Monticelli enda ja oma kolleegide tegemisi TÜHI-s.
Intervjuu professor Daniele Monticelliga
TÜHI tenuuriprofessor Hannes Palang räägib maastike uurimise suundadest. Professor Palang toob välja, milline on looduse ja kultuuri vahekord maastikus, milliseid maastikke Eestis väärtustatakse ning kuidas kujunevad maastikes ajakihid ja piirid.
Intevjuu professor Hannes Palanguga
TÜHI tenuuriprofessor Tauri Tuvikene räägib transpordi ja liikuvuse teemast linnades. Intervjuus toob professor Tuvikene välja, millised on selles valdkonnas peamised arengud Eestis ja mujal ning kuidas see teema haakub humanitaarteadustega.
Intervjuu professor Tauri Tuvikenega
TÜHI JUTUTUBA
TÜHI JUTUTUBA on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi
vestlusõhtute sari humanitaaria populariseerimiseks.
Vaata 17. veebruaril 2022 toimunud vestlusõhtut Mari Uuskülaga.
Vaata 13. aprillil 2022 toimunud vestlusõhtut Daniele Monticelliga.
Vaata 12. mail 2022 toimunud vestlusõhtut Tõnu Viigiga.
Vaata 20. oktoobril 2022 toimunud vestlusõhtut Karsten Brüggemanniga.
Vaata 1. detsembril 2022 toimunud vestlusõhtut Tauri Tuvikesega.
Vaata 16. veebruaril 2023 toimunud vestlusõhtut Mihhail Truniniga.
Vaata 12. aprillil 2023 toimunud vestlusõhtut Oliver Laasi ja Kristjan Pordiga SIIT.
Vaata 14. septembril 2023 toimunud vestlusõhtut Marju Kõivupuuga.
TÜHI Ukraine Talks
2022. aasta märtsi ja aprillis toimus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) Eesti ja üldajaloo professor Karsten Brüggemanni eestvedamisel online-loengute sari “TÜHI Ukraine Talks”.
Sarjas pidasid loengud Ukraina ajaloost, keelest, kultuurist ja poliitikast Kennani Istituudi teadlane Mikhail Minakov, Euroopa Ülikooli Viadrana teadlane Susann Worschech, Rootsi Välispoliitika Instituudi teadlane Andreas Umland, TÜHI üldkeeleteaduse teenekas professor Anna Verschik ja TÜHI teadur Margaret Comer.
Sarja salvestused tegi Johannes Bent.
Kõikide loengute salvetused on vaadatavad allpool olevate linkidel.