Maastiku ja kultuuri keskus

Kogukondlikud praktikad ja Eesti ääremaade säilenõtkus

Tarmo Pikner

Käesoleval aastal viiakse läbi teadusprojekti "Säilenõtkus kultuuriteenuste ja kogukondlike praktikate kaudu". Projektis osalevad teadlased TLÜ humanitaarteaduste instituudist ja haridusteaduste instituudist. Teadusprojekti eesmärgiks on kohapõhise kultuuritegevuse, mitteformaalse õppimise ja säilenõtkuse seoste mõistmine ääremaastuvates Eesti regioonides. See uuring võimaldab leida vastuseid põletavale väljakutsele, et kuidas kahaneva asustusega maapiirkondades kujundada sotsiaalset infrastruktuuri ja kultuuritegevust sellisel viisil, et kogukondade kestlikkus oleks tagatud. 

Uurimus keskendub Kagu-Eesti (Põlva, Valga, Võru) regiooni raamatukogudes, kultuurimajades ja rahvaõpistutes pakutud kultuuriteenuste ning kogukondlike praktikate rollile sotsiaalse säilenõtkuse loomisel. Valitud maapiirkondades ja väiksemates keskustes viiakse läbi kvalitatiivsed intervjuud, fookusgrupi arutelud ja koosloome töötuba. 

Projekti tulemused aitavad selgitada kohapõhiste kultuuriteenustega seotud väärtusi ja olulisust ühiskonna kiirete muutustega kohanemisel. Lisaks teadustulemustele panustab projekt erinevate osapoolte kaasamise kaudu kestliku ruumiloome kujundamisse. 

Projekt kestab ühe aasta ja tegevusi rahastab Kultuuriministeerium.

Projektis osalevad Tallinna Ülikoolist Tarmo Pikner, Kadri Kasemets, Kai Pata, Katrin Karu.

Loe lähemalt siit

Baltic Sea2Land: Lõimitud valitsemise edendamine sidudes inim- ja looduskapitali jätkusuutlikku kasutamist rannikualadel

Tarmo Pikner

Mere ja maa kuulumine erinevatesse “jurisdiktsioonidesse” planeerimishierarhias vajab mitmetasandilist valitsemist, et toime tulla Euroopa rohepöörde ning säästliku sinimajanduse kontekstis niigi tulipunktis olevatel rannikualadel. Mitmetasandiline valitsemine aitab tasakaalustada keskkonna ja majanduslikke huve unustamata seejuures kohalikke kogukondi ning nende kultuuripärandit. Projekti käigus luuakse nõuandev ja otsustusprotsesse toetav platvorm avalikule sektorile ning sinimajanduse sidusrühmadele. Kogemusi kogutakse, rakendatakse ja edastatakse kohalikul, regionaalsel ning riiklikul tasandil – partnerite vahel kogu Läänemere regioonis: Soomes, Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal ja Eestis.

Tegevust toetab Interreg Läänemere piirkonna programm 2021-2027 – Interreg Baltic Sea Region projekti #C018 Baltic Sea2Land toetuslepingu kaudu.

Loe lähemalt siit

Maastikuline lähenemine rurbaansusele

Hannes Palang

Projekti eesmärk on kasutada maastikulise lähenemise võimalusi rurbaansuse uurimiseks ning arendada maastikulist lähenemist edasi. Rurbaansus vastustab ruraalse ja urbaanse väljakujunenud dihhotoomiat. Rurbaansust uuritakse läbi kolme vaatenurga: mobiilsuse, piiritlemise ja minevikukäsitluse. Maastikuna mõistetakse maa-ala nii, kuidas seda tajuvad inimesed, kuid ka seda maa-ala kujundavaid tegevuspraktikaid. Liikuvuspraktikad näitavad arusaama suhtest maailmaga, kus stabiilsuse asemel on keskmes liikumised ja potentsiaalsed liikumised.
Projekt uurib, kuidas kolmanda põlve linlased tulevad toime ruraalse pärandiga nii mentaalses, kui materiaalses mõttes; nii linnas, kui maal.

Projekti kolm alateemat on:
a) hargsete kogukondade maastikud;
b) kõndimine maastikus - maastik kui mängumaa;
c) institutsionaalsete piiritlemiste ruumilisus.

Sotsiaalne ja uuenduslik kultuuriturismi platvorm ning selle potentsiaal euroopastamise süvenemisel

Hannes Palang

Projekti eesmärk on välja kujundada alternatiivne lähenemine kultuuriturismi mõistmiseks ja käsitlemiseks ning edendada ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi. Tuginedes rajatavale innovatsiooni tööriistale ning digitehnoloogiale identifitseeritakse andmeid ja kasutatakse olemasolevaid tavasid, uuritakse välja kujunevaid kultuuriturismi vorme, tuvastatakse võimalusi ja arendatakse strateegiaid, mis võimaldavad kohalikul elanikkonnal saada kasu kohalikust kultuuripärandist kogukonna tarvis.

Land-Sea-Act: maa ja mere vahelised vastastikmõjud edendamaks sinist majanduskasvu Läänemere rannikualadel

Hannes Palang

    
Käesolev projekt suunab riiklikke ametiasutusi, rannikuäärseid regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi ning mitmeid teisi osapooli tegelema järgnevate sinise kasvu aspektidega: 

• riikideülese koostöö parandamine, sinise kasvu edendamine ning teadmiste toetamine vähem arenenud piirkondade võimustamiseks;
• võimekuse tõstmine, edendamaks sinise majanduskasvu initsiatiive ja integreeritud lähenemisi rannikualade piirkonnas;
• tasakaalu leidmine merealade uute kasvatusviiside ja kogukonna huvide vahel läbi erinevate tasandite ja sektorite seostamisega rannikualade valitsemisprotsessis kogu Läänemere regioonis.

Lähtudes neist aspektidest tegeletakse maa - mere vastastikmõjudega, kaasates erinevaid huvigruppe ning kasutades osaluspõhiseid ja interdistsiplinaarseid lähenemisi. Seejärel töötatakse välja ruumilisi ja ettevõtlust soosivaid lahendusi, mida Läänemere regiooni maad saavad kaasavates valitsemisprotsessides rakendada. Rannikualade planeerijaid ja sinise kasvu initsiatiivide arendajad saavad uusi teadmisi ja oskusi, lahendamaks maa - mere vastastikmõju väljakutseid. Projektitöö tulemus, milleks on sinise majanduskasvuga seonduv ruumilise planeerimise mitmetasandiline valitsemise kava valmib peale 2020. aastat.

Ühistransport kui avalik ruum Euuropa linnades: narratiivid, kogemused ja konfliktid 

Tauri Tuvikene

Projekt käsitleb ühistransporti (edaspidi ÜT), kui avalikku ruumi, kus inimesed kohtuvad sotsiaalse mitmekesisusega, puudutades erinevaid omandiliike, distsiplineerimist ja jälgimist ning ühiskondlike normidega suhestumist, nende ümbertegemist ja vastandumist.
Selline käsitlus viib nelja eesmärgini:

• käsitleda ja analüüsida kriitiliselt ÜT-d kui avalikku ruumi;
• mõista linna muutumisi nagu suurenev sotsiaalne mitmekesisus ja polariseerumine, millega kaasnevad privatiseerimine, liberaliseerimine, aga ka turvalisuse rõhutamine Euroopa linnades, võttes arvesse, et ÜT on üks intensiivsemaid, aga ka vaieldavamaid avalikke ruume;
• pakkuda ajalooliselt ja geograafiliselt laia perspektiivi linnaruumide muutustele, analüüsides ÜT narratiive, kogemusi ja vastustamist erinevates Euroopa linnades;
• panustada ÜT teemalisse uurimisstöösse, aga ka tsiviilühiskonna sekkumisse, kasutades humanitaarteaduslikku lähenemist ühistranspordist.

PUTSPACE toob kokku uurijad üle Euroopa praktikute ja entusiastidega, kes osalevad selles projektis assotsieerunud partneritena. Sellise lähenemise abil püüab projekt saavutada akadeemilist ja ühiskondlikku mõju: humaniseerida ühistranspordi uuringud ja praktika.

Tööohutuse poliitökonoomia tööstuses: sotsiaalantropoloogiline perspektiiv

Eeva Kesküla

Projekt uurib, miks juhtuvad tööstuses vigastused ja õnnetused ning kuidas neid sotsiaalselt toodetakse. Uurimus vaatab tööohutuse ning vigastuste omavahelisi seoseid kaevandamises sotsiaalantropoloogilisest perspektiivist. Põhinedes poliitökonoomilisel lahenemisel, eeldab projekt, et töökaitse pole kunagi neutraalne, vaid on ajalooliselt ja sotsiaalselt konstrueeritud kapitali ja tööjõu omavahelises võitluses. Projekt arendab aga sotsioloogilist lähenemist edasi, väites, et analüüsi kese ei peaks olema ainult tootmisprotsessil, vaid võtma arvesse kogukondade ja korporatsioonide perspektiivi ja omavahelisi suhteid ning lisaks poliitökonoomilisele raamistikule tuleks keskenduda igapäevastele praktikatele.

Lähemalt siit.

Kultuurimuutused: tähendusloome teoreetilised väljad ja mehhanismid

Hannes Palang

Projekti peamine eesmärk on analüüsida ruumilisuse, tekstuaalsuse ja rahvuse "rändavaid mõisteid" kultuurilise tähendusloome seisukohalt. Tähendusloome funktsionaalse "kohana" näeme me kultuuriruumi (culturescape) kui kollektiivse tähenduseloome praktikate võrgustikke, mis hõlmavad kollektiivsete tähenduste loomist, levitamist, kasutamist ja hoidmist ühiskonnas. Me loodame välja selgitada, kuidas uued ja vanad tähenduseloome mudelid vastastikuseid positsioone kultuuriruumi muutumise käigus mõjutavad. Samuti kavatseme me integreerida erinevad distsiplinaarsed lähenemised üheks epistemoloogiliseks strateegiaks, mis selgitaks nende kultuurisõlteliste tähendusloome protsesside loomust, mis argielus igapäevaselt toimivad ja tänu millele inimesed asju ja sündmusi kollektiivsete tähenduste vahendusel kogevad.

Lähemalt siit.

Kõnnitud linnamaastikud: sotsiaalmateriaalsed aspektid jalgsiliikumisest ning selle regulatsioonidest Tallinnas

Tauri Tuvikene

Selle inimgeograafilise projekti eesmärk on paremini mõista linnas kõndimisega seonduvate juriidilised ja sotsiaalsete normide vahelist koos- ja ebakõla ning füüsilise ja ühiskondlik-kultuurilise maastiku mõju sellele. Olgugi, et uuringud jalgsiliikumisest on kiirelt arenenud viimasel kümnendil, vaadates erinevaid kõndimise tingimusi ja kehalisi praktikaid, on sellistes uurimustes siiski veel vähe pööratud sotsiaalteaduslikku tähelepanu tavapärastele regulatsioonidele, mis püüavad jalgsiliikumist mõjutada.

Lähemalt siit.

SustainBaltic

Tarmo Pikner

Projekti "SustainBaltic" eesmärgiks on koostada rannikualadele ruumilise arengu plaanid, mis hõlmaksid kooskõlaliselt looduskeskkonna säilitamise ning inimtegevusega seotud sotsiaalse- ja majanduskeskkonna arendamise vajadusi, samuti sujuvat ning kavandatud ruumikasutust ranniku- ja mereruumi vahel.

Lähemalt siit.

Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel

Rein Raud

Projekti eesmärk on töötada välja kultuuriliste muutuste ja konfliktide mudel arendades edasi metoodikat, mille põhimõtted on esitatud Rein Raua raamatus "Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture". Globaliseerumisprotsessi käigus on iseenesest positiivsed arengud (demokratiseerumine, dekoloniseerumine, infotehnoloogiline progress jm) põhjustanud informatsiooni ülevoolu, millega seda informatsiooni haldavad institutsioonid ei suuda toime tulla. Teiselt poolt on poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide ja nendega kaasnenud ebavõrduse ja ebakindluse levik vallandanud laiad migratsioonilained ja ühtlasi toonud kaasa ksenofoobia ja natsionalismi leviku mitmel poole "esimeses maailmas". Tekkinud situatsiooni ei ole võimalik adekvaatselt analüüsida ainult sotsiaalsete protsesside kontekstis, mistõttu on projekti eesmärgiks arendada välja mudel, mis vaatleks neid ühenduses kultuurivälja sisemise dünaamikaga.

Lähemalt siit.