Dotsent Margus Vihalem avab ukse filosoofia maailma
Mis on filosoofia? Kas filosoofia on igaühele? Mis teemad on filosoofias huvitavad? Nendele ja mitmetele teistele küsimustele vastas filosoofia dotsent Margus Vihalem.
Mis iseloomustab filosoofiat?
Minu jaoks huvi maailma ja elu vastu: ma pole kunagi arvanud, et elevandiluutornis istudes on võimalik päriselt filosoofiat teha. Sellised tornid tuleb lammutada.
Miks hakkasite filosoofiaga tegelema/õppima ja mis otsusel seda teekonda ka kuni lektoriks saamiseni jätkasite?
Hakkasin filosoofiaga tegelema, sest see tundus ülimalt salapärane ja põnev valdkond, kus miski pole kindel ega sõltu kellegi autoriteedist, võimust, jõukusest ega muudest välistest asjaoludest. Otsused tulid siis, kui tekkis vajadus neid langetada, olles teelahkmel. Üks olulisemaid neist oli õpingute jätkamine Pariisis, Prantsusmaal. See võimaldas sisse vaadata filosoofia maailma süviti teises keeles ja kohas, kus filosoofiaga oli tegeletud aastasadu ja kus filosoofia õppimist peetakse loomulikuks osaks haridusest ja inimeseks olemisest.
Millised on teie õppemeetodid?
Filosoofia on selline aine, kus kõige olulisem on ise lugemine ja mõtlemine. Õppejõud saab auditooriumis julgustada rääkima ja luua tingimused, et ise loetu ja mõeldu üle saaks koos arutleda. Sellest kõigest sünnib filosoofia kui mõtlemise kunst.
Kas filosoofia on igaühele?
Laias laastus võib nii öelda küll. Kuid peab olema valmis kogema uusi asju ja oma mõtetest lahti laskma ja oma mõtlemist kriitiliselt revideerima. Filosoofia saab mõtlemist muuta seal, kus on valmisolek kastist välja astuda, või Sokratese kombel endale öelda: ma tean, et ma midagi ei tea.
Kas Teil on lemmikuid teemasid filosoofias?
Neid teemasid on loomulikult palju, kuid viimasel ajal olen rohkem süvenenud ilu teemasse. Ja huvitaval kombel pole see teema ainult inimesele omane, ka looduses on ilu vägagi kesksel kohal ning see inspireerib ilust teistmoodi, laiemalt mõtlema, üle inimesena olemise ja inimlike vajaduste kitsaste piiride.
Mis on üks painav filosoofiline küsimus Teie jaoks?
Painav on väga tugev sõna, aga üks selliseid on minu jaoks (enese)teadvuse või iseduse küsimus: kuidas mõelda sellest, et mina polegi ainult mulle omane, vaid on ka teistel. Ning tänapäeval on see küsimus muutunud veelgi akuutsemaks: oleme mõistmas, et mingit laadi (enese)teadvus polegi ainult inimesele omane, vaid iseloomustab ka olendeid teistest liikidest. See sunnib meid maailma vaatama vähem inimkesksemalt ja tunnistama ka teistest liikidest olendite eluõigust. Ja sealt tuleb edasi mõelda ning ka tegutseda!
Michel Foucault või Gilles Deleuze?
Mõlemad! Ja väga palju teisi naisi ja mehi, kes aitavad meil aru saada, kes me oleme ja mida me filosoofiaga tegeledes suudame.