Lingvistika

Õppevormi kirjeldus

• Doktoriõppes on suur osakaal iseseisval tööl koostöös juhendajaga.
• Üldained ja mõned erialaained toimuvad kontaktõppe vormis.
• Doktorandid saavad kogu õpingute jooksul osaleda doktoriseminarides.
• Täiskoormusega doktoriõppe kestus on neli aastat.

Olulised erialaained

Keskseks on neli aastat kestvad doktoriseminarid, mille käigus on doktorantidel võimalik pidada ettekandeid ja teiste doktorantide ettekandeid oponeerida. Väga suur rõhk on individuaalsel tööl.

Tutvu õppekavaga

Reili Argus on eesti keele professor. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest. Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist. Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning korraldab aktiivselt heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes.

• Ühe Minuti Loeng - Kas eesti keelt on keeruline õppida?

Suliko Liiv on inglise keele professor. Ta töötab Tallinna ülikoolis alates 1976. a pärast Tartu ülikooli lõpetamist germaani-romaani filoloogi, inglise keele õpetaja kvalifikatsiooniga. Ta on õpetanud inglise keele ja kultuuri eriala üliõpilastele erinevaid kursusi: inglise-eesti kontrastiivlingvistikat, inglise keele ajalugu, inglise keele teooriat, ingliskeelsete maade ühiskonda ja kultuuri, inglise keele morfoloogiat ja süntaksi, teksti analüüsi jne. 

Suliko Liiv on juhtinud teadusprojekte, juhendanud bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid, korraldanud rahvusvahelisi konverentse ning osalenud ise paljudel rahvusvahelistel konverentsidel ettekannetega. Ta on olnud filoloogiateaduskonna dekaan, germaani-romaani keelte ja kultuuride instituudi direktor, germaani-romaani filoloogia osakonna juhataja ja inglise keele õppetooli juhataja. Osalenud ülikooli nõukogu, senati, instituudi nõukogu töös ning juhtinud erinevaid komisjone. Esindanud Eesti Vabariiki Euroopa Nõukogu Kaasaegsete Keelte sektsioonis Strasbourgis ja Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuses Grazis. On olnud Eesti Keelenõukogu liige, koostanud Eesti keele arengustrateegiat, samuti Eesti võõrkeelte strateegiat, koostanud Euroopa keelemapi Eesti variandi. Koostanud ka inglise-eesti ja eesti-inglise sõnaraamatuid.

Uurimisvaldkonnad: kontrastiivlingvistika, kultuuridevaheline suhtluspädevus, võõrkeele õpetamise metoodika, keelepoliitika, leksikograafia.

Mari Uusküla on lingvistika ja tõlketeaduse dotsent ja keeleteadlane, kes uurib keele, taju ja mõtlemise omavahelist mõju ja suhteid. Mari Uuskülal on magistrit- ja doktorikraad Tartu Ülikoolist, lisaks on ta end täiendanud Budapesti Eötvös Lorandi ülikoolis Ungaris ja Firenze ülikoolis Itaalias. Tema täpsem teadushuvi on keeletüpoloogia, keele ja taju liigitamine, võrdlev keeleteadus ning psühholingvistika. Teda huvitab, kuidas nimetatakse ja kategoriseeritakse värve eri keeltes, sh eesti, ungari, itaalia, tšehhi, soome, vene jt keeltes. Viimansel ajal on tema huviorbiidis ka Ta on kaastoimetanud kogumiku "Color Language and Color Categorization" (2016) koos Geda Paulseni ja Jonathan Brindle'iga. Ta õpetab Tallinna ülikoolis psühholingvistikat, antropoloogilist lingvistikat, semantikat ja pragmaatikat. Ta on olnud mitmete edukate magistritööde juhendaja. Mari Uusküla on õpetanud mitmes Euroopa ülikoolis, nt Roskildes, Veronas, Milanos ja Budapestis.

Kapitolina Fedorova on Tallinna Ülikooli vene uuringute kaasprofessor. Ta lõpetas Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli (PhD 2002) ning töötas 15 aastat Euroopa Ülikooli antropoloogia teaduskonnas (S.-Peterburg). Enne jõudmist Tallinna Ülikooli töötas ta 2 aastat Hankuk Välisuuringute Ülikoolis (Seoul, Lõuna Korea).
Tema uurimishuvid hõlmavad sotsiolingvistikat, keelekontakte, piiri ja migratsiooni uuringuid, keelelise maastiku uuringuid ja etniliste gruppide vahelist kommunikatsiooni. Ta on viinud läbi teadusprojekte erinevates regioonides, k a Venemaa-Hiina, Venemaa-Soome ja Venemaa-Eesti piirialadel, S.-Peterburgis, Moskvas ja Seoulis.

• Meie keeleteadlased keskenduvad eelkõige keele omandamisele, tekstilingvistikale, keele õpetamisele, sotsiolingvistikale ja psühholingvistikale ning grammatika uurimisele.
• Doktorantidel on võimalik kasutada nii TLÜ akadeemilise raamatukogu kui ka rahvusraamatukogu inforessursse.
• Koostöös Tartu ülikooli, Eesti kirjandusmuuseumi ja Eesti Keele Instituudiga toimub keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool.
• Huvilistel on võimalik osaleda Eesti Rakenduslingvistika Ühingu konverentsidel ning muudel kohalikel ja rahvusvahelistel konverentsidel.
• Välja antakse toimetiste sarja.

Üldised vastuvõtutingimused leiate siit.

Õppekava täiendavad vastuvõtunõuded 2024. a vastuvõtul

Kandideerimisperioodil (20.05 - 01.07) tuleb kandidaatidel kandideerimisbaasi üles laadida:

1) Koostöös juhendajaga täiendatud (ja tema poolt allkirjastatud) doktoritöö kavand (pikkus u 5 lk/2500 sõna ilma kirjanduse nimekirjata) sisaldab vähemalt järgmisi komponente:

• kavandatava uurimistöö teema;
• uurimistöö eesmärgid ja peamised uurimisküsimus(ed);
• ülevaade kasutatavatest meetoditest ja/või põhimõistetest;
• senise uurimisseisu ülevaade;
• ülevaade, millist teemakohast uurimistööd on kandidaat juba varem teinud;
• ülevaade plaanitava uurimistöö sisust;
• visioon uurimistöö esmaste võimalike tulemuste kohta (mida loodetakse teada saada);
• esmane nimekiri töös kasutatavatest allikatest ja kirjandusest;
• uurimistöö ajaline graafik (sh info väliõpingute kohta nt Erasmus, arhiivide ja raamatukogude külastus jms).

Juhul kui kavandatav doktoritöö sisaldab välitöid, lisada info nende ulatuse, kestuse ja finantseerimise kohta (nii eelarve kui ka kavandatavad finantseerimisallikad)

Samuti lisada põhjendus, miks seda uurimistööd peab tegema just Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis

2) Täpsustatud ja juhendajaga kooskõlastatud korraldatava õppetöö visioon õppekavade ja ainete lõikes ning info doktorandi rollist neis ainetes (doktorantidelt oodatakse 4 aasta doktorantuuri jooksul assisteerimist loengute ja seminaride korraldamisel vähemalt kolmel kursusel ja vähemalt ühe kursuse iseseisvat / kaasvastutusel läbi viimist).

3) CV (sisaldab infot kandidaadi publikatsioonide kohta)

4) Tõend keeleoskustaseme kohta (inglise keel C1-tasemel). Tõendi puudumisel tuleb osaleda keeletestil.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam toimub intervjuu vormis kandideerimiseks esitatud ja potentsiaalse juhendajaga kooskõlastatud doktoritöö kava (doktoritöö projekti) teemadel. Doktorant-nooremteadurilt eeldatakse selget visiooni oma doktoriõpingute kestuse kohta.

Kandidaatide hindamiskriteeriumid

Hinnatakse järgmisi aspekte:

• Kandidaadi akadeemiline kompetents (sh eelneva hariduse sobivus, muud antud uurimisteemat toetavad teadmised ja kvalifikatsioon, keeleoskuse sobivus soovitud teema uurimiseks) (max 35 palli)
• Uurimistöö kava (sh ajakohasus ja interdistsiplinaarsus, uurimistöö sisu, kasutatavad meetodid, sobivus humanitaarteaduste instituudi profiiliga) (max 35 palli)
• Õppetöö kompetentsid (sh kandidaadi haakuvus humanitaarteaduste instituudi õppetööga) (max 20 palli)
• Üldmotivatsioon õppida doktoriõppes (max 10 palli)

Kandidaadil on võimalik saada maksimaalselt 100 palli.

Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamikriteeriumide alusel. Esitatud dokumente hindavad kõik komisjoni liikmed individuaalselt. Konsensusliku arutelu käigus otsustatakse kandidaatide kutsumine või mittekutsumine intervjuule.
Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kõik võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni konsensuslik arutelu.

Keelehoiakud ja ukraina keele säilitamine põgenike peredes

Doktorandilt eeldatakse uurimistöö tegemist perekonna keelepoliitika teemal ukraina põgenike seas. Sobival kandidaadil on eelnev haridus keeleteaduse alal. Kandidaat peab valdama heal tasemel ukraina ja inglise keelt, eesti keele oskus tuleb kasuks. Vastu võetud doktorant immatrikuleeritakse lingvistika õppekavale.

Kontakt: Anna Verschik

Maailma inglise keeled, inglise keel mitmekeelses kontekstis, inglise keel lingua francana

Doktorandilt oodatakse sotsiolingvistika alast uurimistööd, mis keskendub maailma inglise keelele, mitmekeelsusele või inglise keelele kui lingua franca'le. Eelistatud on kandidaadid, kellel on eelnev teadus- ja õpetamiskogemus inglise keele variantide, maailma inglise keele, inglise keele kui lingua franca, sotsiolingvistika ja inglise keele morfosüntaksi alal. Sobivatel kandidaatidel on eelnev haridus inglise keeleteaduse, sotsiolingvistika või sellega sarnasel erialal. Kandidaatidelt nõutakse inglise keele väga head oskust. Inglise keele variantide põhjalik tundmine ja/või valdamine on suur eelis. Vastuvõtu korral oodatakse nooremteadurilt aktiivset osalemist õppetöös. Eesti keele oskus on eeliseks. Vastuvõetud kandidaat immatrikuleeritakse lingvistika õppekavale.

Kontakt: Julia Kuznetski

Eesti keele emotsiooni- ja tajusõnade mõistmine ja omandamine

Doktorandilt eeldatakse uurimistöö tegemist psühholingvistikas (kontrastiivne uuring), keskendumisega keeltevahelistele võrdlustele ning seda nii omandamise kui ka kasutuse kontekstis. Tegemist oleks moodsat metoodikat (nt eye tracking) kasutava uuringuga, mis ühendaks kontrastiivlingvistika ja keeleomandamise. Kandidaadilt eeldatakse lingvistikaalast magistrikraadi ja väga head eesti keele oskust, kasuks tulevad üldkeeleteaduse teadmised ja mitme võõrkeele oskus. Vastuvõetud kandidaat immatrikuleeritakse lingvistika õppekavale.

Kontakt: Reili Argus

Elīna Bone kaitses doktorikraadi lingvistikas. Tema doktoritöö eesmärk on uurida kontaktist johtuvaid keelemuutusi eesti-läti kakskeelsete üksikisikute keelekasutuses kontaktlingvistilisest lähenemisnurgast.

Vaata doktoritööd.

Anu Kalda kaitses doktorikraadi lingvistikas. Ta omandas magistrikraadi politoloogia erialal Helsingi Ülikoolis ja kirjaliku tõlke erialal Tallinna Ülikoolis. Ta uuris oma doktoritöö raames inglise tajumetafooride tõlkimist eesti keelde,kasutades seejuures kognitiivse ja psühholingvistika uurimismeetodeid.Tajusõnade hulka kuuluvad näiteks värvi-, lõhna-, maitse- ja temperatuurisõnad.Tema doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada keelelise ja kultuurilise tausta erinevate aspektide mõju tajumetafooride mõistmisele ja tõlkimisele.Tema uurimistöö fookuses polnud pelgalt tõlke, vaid ka tõlkeprotsessi ja tajumetafooride kognitiivse koormuse uurimine.

Vaata doktoritööd.

„Magistriõpingud Tallinna Ülikoolis inglise keele õpetaja erialal hõlmasid paljusid teemasid, mis köitsid mind: keel ja kultuur ning nende õpetamine ja õppimine. Lingvistika doktoriõppes oli mul jälle võimalus neid integreerida süvendades keele omandamise, õppimise ja õpetamisega seotuid teadmisi ning uurides emakeele mõju võõrkeele idioomidest arusaamisele ja mõistmisstrateegiatele.“

Vaata doktoritööd.

Loe artiklit Doktoritöös selgub, et emakeele tugi on kõige edukam strateegia idioomide õppimisel

Doktoritöös uurisin inglise-eesti keelekontakte, huvi selle teema vastu sai alguse juba Tallinna Ülikoolis magistrantuuris õppides. Doktoriõpe võimaldas mul teemat süvitsi uurida, samuti andis mulle laialdased teadmised nii lingvistikast kui ka uurimismeetoditest. Kuna kontaktlingvistika uurijaid on Eestis vähe, hindasin kõrgelt võimalust tutvuda õpingute käigus mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud teadlastega.

Vaata doktoritööd.

"Olen lõpetanud Tartu Ülikooli eripedagoogika erialal, seejärel õppisin Tallinna Ülikoolis keeletoimetaja erialal ning edasi doktoriõppes lingvistikat. Motivatsioon õpinguid doktoriõppes jätkata sugenes eelkõige üha süvenevast huvist interdistsiplinaarse teema vastu, mida käsitlesin juba magistritöös: pisut võõristav ja seni tähelepanuta jäänud keeleajaloo allikas ja vaatenurk – vanimad eestikeelsed hauakirjad."

Vaata doktoritööd.

Vaata Pille Arneki 1 minuti loengut "millest räägivad vanad hauakirjad?".

"Sain tõuke õppida lingvistikat juba keele ja kommunikatsiooni magistriõpingute ajal. Mind huvitas, ja huvitab siiani, sotsiaalsete fenomenide keeleline konstrueerimine. Mitmekülgne doktori õppekava andis niisuguseks interdistsiplinaarseks uurimishuviks hea võimaluse. Oma doktoritöös analüüsisin andekusfenomeni tõlgitsemist avalikus kommunikatsioonis ja jätkan andekusuuringutega ka oma praeguses töös Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi õppejõuna."

Vaata doktoritööd.

Vaata Halliki Põlda 1 minuti loengut
"andekus on arendatav ja omane kõigile inimestele".

Szilárd Tibor Tóth on õppinud Budapesti, Leningradi ja Berliini Humboldti ülikoolis. On õpetanud Tartu Ülikoolis alates aastast 1998 ungari ja eesti filoloogiat. Ungari keele lektorina on ta tegutsenud Udmurdi Riiklikus Ülikoolis. Peamised uurimusvaldkonnad on tartu keele ajalugu ning keelekontaktid. Narva Kolledžis on korraldanud iga-aastaselt kaks filoloogilist konverentsi. Tema doktoritöö on esimene teaduslik uurimistöö tartu keele ajaloost.

Loe lähemalt tema väitekirjast. 

Vaata doktoritööd. 

„Mind huvitas vene-eesti keelekontakt. Kui lõpetasin eesti filoloogia magistriõppe Tallinna ülikoolis, siis otsustasin jätkata lingvistika doktoriõppes, kuna kaitsmisel soovitati mul avaldada teemakohane eestikeelne monograafia. Doktorikava rahvusvahelisus lõi suurepärased võimalused Eestis toimuvate keelekontaktide erinevate aspektide uurimiseks. Peale järeldoktorantuuri Tartu ülikoolis naasin koduülikooli eesti keele kui teise keele ning kultuurivahelise kommunikatsiooni valdkonnas töötamiseks."

Vaata doktoritööd

"Tallinna ülikooli lingvistika doktoriõpe andis esmalt muidugi sügavamad lingvistikateadmised, ilma milleta poleks töö minu praegusel ametikohal võimalik, ning peale võimaluse ühelt poolt olla kursis Eesti keeleteaduses toimuvaga ning teiselt poolt vabaduse sulanduda Euroopa rahvusvahelisse lastekeeleuurijate võrgustikesse." 

Vaata doktoritööd.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Rahvusvaheliselt akrediteeritud doktoridiplom võimaldab töötada doktorikraadi nõudvatel ametikohtadel, näiteks Tallinna ülikoolis, Eesti Keele Instituudis või Tartu ülikoolis.

Edasiõppimisvõimalused

Pärast doktoriõpingute lõpetamist on võimalik kandideerida järeldoktorantuuri või jätkata iseseisvalt akadeemilise enesetäiendamisega.