Audiovisuaalkunstid ja meediauuringud
Õppekava võimaldab doktoriastmel õpinguid kahel suunal - loovpraktika põhised audiovisuaalkunstide uuringud ning empiirilised meediauuringud. Õppekava fookuses on kaasaegsemad meedia- ja audiovisuaalkunstide, sh filmikunsti ja televisioonikultuuri vormid ja nähtused, ennekõike tootmise ja sisuuuringud. Võimalik on uurida meedia muutumist ja audiovisuaalkunste ka teistel ajastutel.
Audiovisuaalkultuuri ja –tööstuse roll kaasaegses ühiskonnas on tõusuteel ning BFM on Eestis audiovisuaalkultuuri arendamise osas erivastutusega institutsioon. Sestap, kuigi õppekava on kavandatud distsiplinaarsete lähenemiste osas mitmekesisena, paneme eraldi rõhu audiovisuaalkultuuri ja kaasegse digikultuuri teemadele ning käsitleme seda ennekõike humanitaarteaduslikest perspektiividest, kuid edendades samas interdisplinaarset dialoogi ka teiste lähemistega, eriti majandusteaduslike lähenemistega meediale ja audivisuaalsektorile. Lisaks kaasaegsetele vormidele on meil eritähelepanu ka väljakujunenud audiovisuaalkultuuri vormid - filmikunst ja televisioon. Toetame eriti Eesti filmi- ja telekultuuri uuringuid. Lisaks on tähelepanu all ka filmi ja meedia roll õppimises ja õpetamises ning ka meedia ja audiovisuaakultuuri kirjaoskuse ja didaktika küsimused.
Õppekaval on kaks paralleelset põhieesmärki:
- toetada akadeemilisele teadustööle orienteeritud doktorantide iseseisvate doktoriuuringute teostamist nüüdismeedia ja -kultuuri suunal, ennekõike digi- ja audiovisuaalkultuuri valdkondades ning selleks vajalike teadmiste ja oskuste arenemist tipptasemele;
- toetada otsinguliste meedia- ja filmikunstiprojektide teostamist praktilist laadi doktoriuurimustena ning selleks vajalike teadmiste ja oskuste arengut tipptasemele.
Mõlemat tüüpi doktoriuurimuste puhul toetab õppekava doktorantide ettevalmistust edasiseks karjääriks õppejõu ja teadurina arendades selleks pedagoogilise töö ning teaduskorralduse pädevusi.
Loomepõhise doktoritöö keskseks ideeks on, et ka loovtöö on uuringuline, vaid teiste vahendite ja modaalsustega teostatav uuring ja/või eksperiment. Antud õppekava kontekstis võivad uurimistöö sisuks olla kas vormiarendused, loome- või tootmismeetodite uuringud või ka kultuurilise või ühiskondliku reaalsuse avamine teiste (ennekõike audiovisuaalsete) representatiivsete vahenditega kui kirjalik argumentatsioon.
Õppekohad 2024/2025
Õppekaval on 2024. aastal kaks vaba teemaga õppekohta (doktorant-nooremteadurid) ning üks etteantud teemaga õppekoht (doktorant-nooremteadur).
Etteantud teema: televisiooniuuringud - kohale kandideerivate uurimisprojektide oodatav fookus: nüüdistelevisiooni väljakutsed ja võimalused seoses digiteerumise, andmestumise ja/või platvormistumisega või auditooriumite uute ootustega ja käitumispraktikatega. Teemale võib läheneda ka läbi ajaloolise vaatenurga uurides toodud asjaolude ajaloolise kujunemise protsessi. Samuti võib teemat käsitleda loovuuringutele omaste meetodite võtmes.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
- Doktoriõppes on suur osakaal iseseisval tööl koostöös juhendajaga.
- Üldained ja mõned erialaained toimuvad kontaktõppe vormis.
- Doktorandid saavad kogu õpingute jooksul osaleda doktoriseminarides.
- Täiskoormusega doktoriõppe kestus on neli aastat.
Olulised erialaained
- Sissejuhatus meedia ja audiovisuaalkunstide uuringutesse
- Teadusseminar
- Loovuse teooriad
- Audiovisuaalkunstide eriseminar
- Meediauuringute eriseminar
Õppejõud
Nii õppekava vastutavad õppejõud kui ka teised õppekava õpetamisel osaliselt kaasa löövad õppejõud on rahvusvaheliselt hästi võrgustunud ning teostavaid uuenduslikke uuringuid. Katrin Tiidenberg on Association of Internet Research juhatuse liige. Ulrike Rohn on Euroopa Meediamajanduse ja –juhtimise Assotsiatsiooni president ning teadusajakirja Journal of Media Business Studies toimetaja, Indrek Ibrus on Euroopa Komisjoni meedia- ja kultuuripoliitikas nõustava võrgustiku EENCA liige jne. BFMi teadurid ja õppejõud on värskelt võitnud mitmeid Euroopa Liidu rahastusega teadus- ja arendusprojekte. Neis projektides saavad kaasa lüüa ka doktorandid. Ka edasine aktiivne rahvusvaheline tegevus uuenduslike uurimisprojektide algatamisel aitab hoida ka doktoriõppekava uuenduslikul kursil.
Indrek Ibrus on MEDITi juht ja meediainnovatsiooni professor BFMis. Ta on doktorantuuri lõpetanud London School of Economics and Political Science ja Oslo ülikoolis saanud MPhil kraadi. Ta algatas Ristmeedia tootmise MA õppekava BFMis ning töötas veel hiljuti kaks aastat Kultuurinimisteeriumis audiovisuaalnõunikuna. Viimasega seoses oli ta ka Eesti esindaja Euroopa Komisjoni audiovisuaalses töögrupis. Hetkel on ta ka Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu liige.
Ibrus on Baltic Screen Media Review (Läänemeremaade audiovisuaalkultuurile pühendatud eelretsenseeritava ajakirja) kaastoimetaja. Samuti on ta toimetanud International Journal of Communication ja International Journal of Cultural Studies eriväljaandeid. Koos Carlos A. Scolariga toimetas ta Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions, mis on välja antud 2012 aastal.
Dr. Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor ja Aarhus Ülikooli Kommunikatsiooni ja Kultuuri instituudi järeldoktor) on sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri uurija ning õppejõud nii Eestis kui mujal. Tiidenbergi teadustöö uurib identiteete, kogukondi ja norme, ning visuaalset sisuloomet ja enesepresentatsiooni sotsiaalmeedias. Ta panustab ka visuaalsete uurimismeetodite ja uurimiseetika arendamisele; ning tema selfie-kultuuri alased publikatsioonid on kõrgelt tsiteeritud. Tiidenberg on Eesti Teaduste Akadeemia Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige, Eesti Sotsioloogide Liidu juhatuse liige ning Rahvusvahelise Internetiuurijate Assotsiatsiooni (Association of Internet Researchers) juhatuse liige. Tiidenberg on hiljuti avaldanud eestikeelse sotsiaalmeedia raamatu "Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat?".
Ulrike Rohn on BFMi meediamajanduse ja -juhtimise professor ja European Media Management Association EMMA president ning Journal of Media Business Studies toimetaja. Varem tegutses Ulrike Arcada Ülikoolis Helsingis ja Tartu Ülikoolis teadurina. Ta on külalisteadurina ja lektorina teinud kaasa Ühendkuningriikide, Rootsi, Hiina ja Austria ülikoolide töös. Ta on töötanud tipptasemel meediaorganisatsioonides Saksamaal, Jaapanis, Indias ja Ameerika Ühendriikides.
Urike lõpetas doktorantuuri 2009. aastal Jena Ülikoolis. Ta MA sai tehtud Berliinis Freie Ülikoolis. Ta uurimisteemade ning õpetamisvaldkondade hulka kuuluvad rahvusvahelised meediastrateegiad, kultuurideülene publiku nõudlus, meediabrändimine, meedia ärimudelid, sotsiaalmeedia ja jagamismajandus.
Dr. Pia Tikka on filmitegija ja EU Mobilitas juhtivteadur. Ta uurimisgrupp Enactive Virtuality uurib narratiivide ja kinematograafiliste süsteemide psühhofüsioloogilisi ning emotsionaalseid aluseid.
Riho Västrik on dokumentalist ja produtsent, kes õpetab BFMis alates 2009. aastast. Ta on Audiovisuaalse meedia BA ja Dokumentaalfilmi MA õppekavade kuraator.
Dirk Hoyer on Saksamaal sündinud filmitegija ja -teadlane. Oma magistrikraadi on ta saanud Sorbonne'i ülikoolist ning PhD Aalto ülikoolist.
Dirk on mitme täispika filmi ning dokumentaalfilmi autoriks. Oma uurimustöös keskendub ta Eesti 90ndate kinole, Dimitri Kirsanoffile, poliitilise kujutluse rollile kaasaegses kultuuris ning loojutustuses.
Dotsent Andres Jõesaar omab pikka töö- ja juhtimiskogemust ringhäälingu ja telekommunikatsiooni sektoris. 90te esimeses pooles oli ta üks eratelekanali Reklaamitelevisiooni AS käivitajatest ja juhtidest, hiljem TV3 AS-i tegevjuht. Aastatel 2000-2011 töötas ta Tele2 Eesti meediateenuste ja äriklientuuri direktorina. Samal perioodil oli ta paralleelselt ka ringhäälingunõukogu liige ning esimees. Jõesaar on olnud mitmete (sh Euroopa Nõukogu ja OSCE) töögruppide juht ja rahvusvaheline ekspert. Aastatel 2011-2018 juhtis ta Eesti Rahvusringhäälingu meediauuringute osakonda. Mitmete muude rahvusvaheliste tegevuste seas on ta ka Euroopa Ringhäälingute Liidu meediauurijate organisatsiooni (GEAR) liige. 2011. aastal kaitses Andres Jõesaar Tartu Ülikoolis doktoritöö ning talle omistati filosoofiadoktori kraad.
Teet Teinemaa on Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi filmiuuringute lektor. Teinemaa peamisteks uurimishuvideks on Eesti ja Ida Euroopa film, nostalgia ning maskuliinsuse ja vananemise kujutamine. Ta kaitses oma doktoritöö Warwicki ülikoolis filmi ja televisiooni teaduskonnas. Tema töö uuris praegusaegse Ameerika mitme peategelasega filmi Jacques Rancière'i ja Slavoj Žižeki mõtteviisist lähtudes.
Teet Teinemaa on õppinud ka Maastrichti ülikoolis, omandanud magistrikraadi filmi ja kirjanduse erialal Yorki ülikoolis ja magistrikraadi kultuuriteooria erialal Tallinna ülikoolis.
Elen Lotman on operaator, kes on filminud mitmeid mängu-, lühi- ja dokumentaalfilme. Erinevate filmiprojektidega on ta reisinud Jaapanis, Tiibetis, Hiinas, Tais, Indias, Nicaraguas, Costa Rical, Lapimaal ja Venemaa Arktikas. Tema filmid on võitnud auhindu ja neid on näidatud A-klassi filmifestivalide võistlusprogrammides (näiteks Camerimage, IDFA, Tampere filmifestival, Pimedate Ööde filmifestival ja Moskva rahvusvaheline filmifestival). Viimati ilmus tema täispikk dokumentaalfilm My Dear Mother, mis nimetati Torontos ReelHeart filmifestivalil parima operaatoritöö kandidaadiks ja võitis 2020. aastal parima täispika dokumentaalfilmi tiitli. Täispikk mängufilm "Hüvasti NSVL" kandideeris režissööride debüütide konkursil Camerimage Golder Frogile ja võitis Pimedate Ööde filmifestivali publiku auhinna 2021. aastal. Tema mängufilmi stsenaarium Container pääses Ameerika Filmiakadeemia Nicholli stsenaariumikonkursil 2021. aastal veerandfinali ning tema Tallinna Kunstihoone jaoks filmitud virtuaalnäitused valiti nii New York Timesi kui ka Wallpaper Magazine´i 2020. aasta maailma kümne parima virtuaalnäituse hulka.
Elen Lotman kureerib BFMi doktoriõppe loovuurimuse haru. Ta valiti 2021. aastaks Euroopa Filmioperaatorite Föderatsiooni (IMAGO) kaaspresidendiks. Ta kaitses 2021. aastal oma doktoritöö pealkirjaga "Kogemuslikud heuristikad mängufilmi operaatoritöös", mis pälvis hinnangu „kaitstud esiletõstmisega“.
Vastuvõtutingimused
Doktoriõppe vastuvõtt algab 2024. aasta maikuus.
Üldised vastuvõtutingimused ja ajakava leiate siit.
Doktoriõpe on mahult nelja-aastane. Doktoriõpe hõlmab doktoriuurimuse teostamist ning 30 EAP mahus õpingute läbimist.
Doktoriõppe konkursid on avatud täiskoormusega õppeks. Et tagada võimalus doktoritööle pühendumiseks, eeldame kõigilt vastuvõetud doktorantidelt nooremteadurina tööleasumist (vähemalt 0,5 koormusega) Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis.
Kandidaadil peab olema:
- magistrikraad või sellega võrdusustatud kvalifikatsioon;
- ette näidata eesmärk ja plaan tulevasteks õpinguteks;
- inglise keele oskus iseseisva kasutaja (B2) tasemel.
Taotlus ja intervjuu
Kandideerimistaotlus tuleb kirjutada inglise keeles ning üles laadida kas SAISi (Eesti kodanikud) või DreamApply’sse (välismaalased). Taotlus peaks koosnema:
- uurimisplaanist (maksimaalselt 5 lehekülge), mis omakorda koosneb:
- uurimustöö olulisuse põhjendusest;
- uurimustöö kirjeldusest, küsimustest, metodoloogiast ja uurimisstrateegiatest;
- nõutud õppeainete (30 EAP) läbimise ajalisestplaanist;
- doktoriuurimuse rahastusplaanist
- (kui on, siis) link lisamaterjalidele doktoriuurimusega seotud varasemate projektide/tööde kohta
- Potentsiaalsete juhendajate nimedest (kes on juhendamiseks oma nõusoleku andnud)
- CVst (kui kandidaadil on portfoolio või koduleht varasemalt tehtud töödega, siis tuleks see CVga siduda).
- Motivatsioonikiri, milles selgitus selle kohta, miks doktoriuurimustöö kohaks on valitud just Tallinna Ülikool ja antud doktoriõppe õppekava.
- Intervjuu kandidaatidega toimub eelnevalt esitatud ning potentsiaalse juhendajaga kooskõlastatud doktoritöö kava (doktoritöö projekti) teemadel. Intervjuu toimub individuaalselt iga doktorandiga eelnevalt kokku lepitud ajal. Komisjon hindab kandidaati individuaalselt, andes intervjuu lõppedes konsensusliku hinnangu.
Valik
Kandidaadid valitakse välja järgnevate kriteeriumite põhjal:
- Projekti kvaliteet ja kuivõrd on võimalik see etteantud ajakava raames (nelja täiskoormusel õpitud aasta jooksul) ellu viia;
- Uurimustöö kava kvaliteet, mis puutub teema piirangutesse, selle olulisusesse, originaalsusse, uurimisküsimustesse, seostesse ja olulisusesse valdkonna teadmistepagasi ja metodoloogiliste arengute osas;
- Loominguliste projektide juhul kandidaadi sobivus loomingulise uurimustöö sooritamiseks ja võime uurimustööst kasu saada;
- Intervjuu kandidaadiga.
Juhised doktoritöö uurimusplaani koostamiseks
Järgnevaid juhtnööre võib kasutada plaani koostamisel. Puudutada tuleks neid valdkondi, mis on teie uurimuse juures olulised.
Projekti pealkiri ja teesid
Pealkiri peaks tabama uurimisprojekti olemust. Teesides tuleks täpsustada oma uurimisküsimust ning lähenemist. Kuidas teemakäsitlus valdkonda arendab? Kas sel on mõju ja väljaspool akadeemilist sfääri? Milles seisneb selle olulisus, mis on ta sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, keskkondlik või muu tähtsus?
Teeside pikkus ei peaks ületama üht lehekülge.
Uurimisteema
Tutvustage oma põhilist uurimisküsimust. Mis on eesmärk ja hüpotees? Mis on alaküsimused?
Lisada tuleks taustainfot, sh viidata eelnevatele uurimustele sarnaste teemade kohta. Siinkohal võib jagada ka enda varasemaid töid käsiteldavas valdkonnas.
Metodoloogia / teoreetiline raamistik
Kirjeldage metodoloogiat, selgitage, miks see osutus valituks ning mil viisil seda kasutate. Kui te uurimus hõlmab endas andmete (näiteks fotode, audiovisuaalsete salvestiste, tekstide) kogumist ning analüüsi selgitage, mil viisil on plaanis neid koguda, hallata ja säilitada (näiteks intervjuud, küsimustikud). Avage nende tõlgenduseks kasutatavaid vahendeid.
Me ei eelda, et olete avaldust esitades peensusteni kursis teemadega, mis puutuvad näiteks avaandmetesse või andmete haldamise juriidilistesse ning eetilistesse küsimustesse. Piisab kui olete teemale tähelepanu pööranud ning arvestate andmehaldusega seonduvate küsimuste lahendamisse puutuvat.
Kui kavandate oma uurimustöö raames tegeleda loovtööga, siis esitage ka loovtöö plaan. Selgitage töö ulatust, produktsiooni praktilist plaani, kus ja millal kavatsete oma tööd esitada, mitu tööd on plaanis ning mis roll on neil te uurimuses.
Doktoriõppe ja -töö kava ja rahastus
Esitage doktoriõppe kava, mis hõlmab endas ainepunktide (30 ECTS) läbimist, kui palju aega kulub töö kirjutamisele ja võimalike loovtööde produktsioonile. Täiskoormusel õpe kestab 4 aastat, tehke vastav plaan. Hinnake oma aega realistlikult. Sobilik on kava planeerida akadeemiliste semestrite järgi (sügis ja kevad).
Kava ei ole vaja esitada detailselt kursuse kaupa, piisab ainepunktide mahtudest. Näiteks: sügissemester 2019 – valdkonna uurimised, 20 ECTS.
Rahastus: teie plaan oma õpinguid rahastada mõjutab nende kestust. Esitage detailne rahastusplaan. Seda eriti produktsiooniplaanide (doktoriuurimuse loovtööde) juhtudel, mis tuleks esitada konkreetne eelarve ja võimalikud rahustusallikad.
Tulemused
Kirjeldage oodatavaid tulemusi ning nende olulisust. Võite esitada ka võimalikke praktilisi väljundeid oma uurimustöö tulemustele. Kas teil on publikatsioonide plaan või muud plaanid oma töö tulemuste vahendamiseks?
Viited
Nimekiri olulisimast kirjandusest. Nimetage vaid neid, mida plaanite kasutada.
Doktorandid
Lühitutvustus
Töö keskendub reklaami loovlahenduse efektiivsuse uurimisele kommunikatsiooni eesmärkide täitmise vaatepunktist. Mille poolest erineb loovus reklaamis üldisest loovusest? Millal on üldse seda vaja? Esmane fookus on kaasaegsel teaduskirjandusel, püüdes leida ühtelangevusi ja erinevusi akadeemikute ja praktikute vaadetes. Teaduskirjanduse aluseks on reklaamialased rahvusvaheliselt enim tunnustatud teadusajakirjad, praktikute vaatepunkt tuleb Eesti pikaajalise kogemusega reklaamijatelt, loov- ja meediaagentuuride professionaalidelt. Järgmine etapp koondub loovlahenduse tõhususe parema mõõtmise otsingutele. Kuidas mõõta ja milline on erinevus alateadliku ja teadliku tähelepanu vahel tarbija kokkupuutel reklaamiga? Millised meetodid annavad täpsemad andmeid? Lahknevused tuntud ja uue loovlahenduse puhul. Reklaamikampaaniaga seotud agentide: reklaamiagentuuri, meediaagentuuri ja reklaamija omavahelise suhtluse mõju efektiivse loovlahenduse valmimise juures. Loovlahenduse väljakutsed fragmenteeruvas meediakeskkonnas.
Taust
Olen töötanud reklaamivaldkonnas 2000. aastast ja reklaamide mõju uurimisega tegelnud 2011. aastast. Enim olen uurinud efektiivsust välireklaamis, millele on viimastel aastatel lisandunud teiste meediakanalite uurimine. Reklaami uurimise juures huvitab mind kõige enam tarbija vastuvõtu aspekt.
Katrin Horma profiil Eesti Teadusinfosüsteemis
Miks BFM?
BFM on instituut, kus on ühendatud mitmesugused meediavormide uurimise valdkonnad, olles sellise laiahaardelisusega Eestis unikaalne institutsioon. Kogemusi ja teadmisi jagavad kõrge tasemega eksperdid eri maadest ja õpitavas püütakse hoida fookust kõige kaasaegsematel meediauurimise trendidel. Õppides praegu siin teist aastat, pean tunnistama, et see on osutunud oodatust mitutpidi huvitavamaks ja avaramaks.
Lühitutvustus
Uurimus soovib leida vastust küsimusele, kuidas luua audiovisuaalsele teosele metatasand (diegeetiline muusikarada), mis on võimeline mainstream-narratiivi kukutama, muutuma ise uueks tegelikkuseks? Kui mitut „tõe” tasandit vajab (või talub) vaataja, et kujundada oma hinnang ning hakata respekteerima nähtut kui absoluuti? Kas emotsiooni ja mõistuse vahekorda on võimalik teadlikult suunata ka siis, kui vaataja teab, et teda manipuleeritakse?
Taust
Mart Sander on pika karjääriga aktiivne ja tunnustatud muusik, kirjanik ja filmitegija.
Miks BFM?
Selle õppekava juures paelus mind võimalus ühendada oma kaks haridust – muusiku ja režissööri oma – ja uurida midagi, mida on võimalik teha ainult omades tõsist sisevaadet mõlemasse distsipliini.
Lühitutvustus
Kinematograafline virtuaalreaalsus on uus põnev viis lugude jutustamiseks. See ühendab endas tuttava audiovisuaalse loojutustamise ja virtuaalse reaalsuse. Kuna virtuaalreaalsuses jagab vaataja/kasutaja sama ruumi loo tegelastega on see vahetum, tekitab märksa tugevamaid emotsioone ja annab võimaluse tajuda kogu toimuvat reaalsemana.
Kuna projekt otsib teadmisi võrdlemisi uues valdkonnas, on see kasulik nii akadeemilises kui praktilises plaanis. Teadmine, milliseid kinematograafilisi võtteid virtuaalreaalsuses kasutada, et vaataja võimalikult efektiivselt loosse haarata, annab võimaluse veelgi tõhusamalt ja tulemuslikumalt virtuaalreaalsuses lugusid jutustada.
Taust
Olen omandanud nii bakalaureuse- kui magistrikraadi Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis produktsiooni- ja režii erialal. Televisioonitööd alustasin aga juba enne BFMi astumist ja olen siiani selles vallas teatud määral tegev.
Olen olnud mitmete telesaadete ja -sarjade, reklaamide ja muusikavideote režissöör ja/või produtsent, produtseerinud Eurovision lauluvõistluse rahvuslikku eelvooru – Eesti Laulu – ning juhtinud Eesti Rahvusringhäälingu sotsiaalmeediat.
Miks BFM?
Kuna Tallinna Ülikooli BFM on minu nö kodukool, siis selle valimine doktoriõpinguteks on igati loogiline valik, sest see pakub rahvusvaheliselt tunnustatud maailmatasemel audiovisuaalkunsti ja meediaharidust.
Kuid mis veelgi olulisem - audiovisuaalkunstide ja meediauuringute doktoriastme õppekava, selle rahvusvahelise taustaga kõrgetasemelised professorid ja õppejõud ning kooli tehniline võimekus pakuvad mulle võimaluse tegeleda tehnoloogiliselt keeruka ja kunstiliselt nõudliku doktoriprojektiga.
Ermo Säksi profiil Eesti Teadusinfosüsteemis
Lühitutvustus
Doktoritöö uurib tänapäeva mitmekesiste, digitaliseerunud ning sisuloojate ja tarbijate suhteid muutvate filmitarbimisharjumuste taustal filmi väärtusahela erinevate osapoolte vahelist dünaamikat, lähenedes filmide tootmisele, levitamisele, esitamisele ja tarbimisele mitmetasandilise auditooriumifookusega läbi kogu tootmis- ja tarbimisteekonna. Kuna projekt süveneb nii mikro-, meso- ja makrotasanditel praktikatesse, mida erinevad osapooled üksteise suhtes ja üksteisest mõjutatuna ette võtavad, on selle eesmärgiks ka tuua kokku mõisteid (sh. institutionalized audiences, imagined affordances, imagined audiences) auditooriumi- ja meediauuringutest, ambitsiooniga teha teooriainnovatsiooni. Projekti eesmärgiks on pakkuda teadmisi nii filmitööstuse toimijate ja filmiauditooriumite praktikaid ja suhteid kujundavatest tegevustest ning seega panustada valdkonda läbi vägagi relevantse auditooriumi fookuse.
Taust
Sten on MEDITi nooremteadur ja BFMi doktorant. Tal on sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia magistrikraad Helsingi ülikoolist, omades töökogemust haridusvaldkonnas ja kolmanda sektori digitaalsete teenuste tõhustamises. Kui Sten parajasti ei uuri Eesti filmi- ja meediavaldkonda, kirjutab ta iganädalaselt filmiarvustusi Eesti suurimatele väljaannetele.
Miks BFM?
Peamisteks põhjusteks olid BFMi ainulaadne teadus- ja loometööd hõlmav positsioon Eesti audiovisuaalvaldkonnas, BFMi ja MEDITi kompetents meedia (-innovatsiooni, -evolutsiooni ja -kultuuri) uuringutes ning kaugele tulevikku ulatuv tahe panustada Eesti filmivaldkonda.
Sten Kauberi profiil Eesti Teadusinfosüsteemis
Lühitutvustus
Uurimisobjektiks on traditsioonilise dramaturgia ja kinopoeesia reaktsioonid interaktiivse filmi agentsuse interaktsiooni sõlmpunktides. Praktilise ning dramaturgilise lähenemise kaudu tegeleb doktoritöö küsimustega tegelaskujude loome, konflikti ning struktuuri kohta, samal ajal haakudes küsimustega traditsiooniliste narratiivide episteemilise vägivalla kohta ning uurides seda, mil moel nad muutuvad, kui neisse lisatakse interaktiivseid elemente.
Taust
Michael alustas BFMis tööd 2015. aastal. Ta annab loenguid loovkirjutamisest stsenaristikani. Enne Eestisse kolimist töötas ta kümmekond aastat Briti filmi- ja teletööstuses erinevatel töökohtadel, põhiliselt järeltöötluse, filmi restaureerimise nja montaaži vallas. Ta alustas tööd Yorkshire'i televisioonis, jätkates ITVs, kui firmad ühinesid. Samal ajal töötas Michael mitmetes indie-produktsioonifirmades kirjutades auhinnatud (Film Inti poolt kiidetud) lühi- ja täispikkade filmide stsenaariume ning toimides nende režissöörina. Tal on BA dramaturgias Leedsi ülikoolist ning MA Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteoorias Tallinna Ülikoolist.
Miks BFM?
Esmalt ja peamiselt seetõttu, et õppekava võimaldab praktilist uurimistööd; ma ei liialda öeldes, et akadeemilise ja loomingulise töö sulandumise tulemusel ühinevad mu professionaalse elu muidu ühendamatud osad tervikuks, mis lubab mul mõlemat sügavamalt uurida ning mõista korraga mõlemat jätmata üht vaeslapse ossa. Teise argumendina tooksin välja BFMi hea maine ning võimaluse oma doktoritöö teemat uurida vägagi uuel kaval dünaamilise seltskonna professorite ning ekspertide toel.
Michael Keerdo-Dawsoni profiil Eesti Teadusinfosüsteemis
Lühitutvustus
Teadlastelt oodatakse üha rohkem enda töö ja teaduse olemuse selgitamist avalikkusele, muu hulgas meedia vahendusel. Samal ajal on meediauuringutes esile kerkinud meediastumine teooria, mis analüüsib, kuidas meedia mõjutab ja muudab ühiskondlikke institutsioone, kes kasutavad seda avalikkuse tähelepanu võitmiseks. Minu doktoritöö toob need kaks lähenemist kokku ja uurib, kuidas mõjutab meedia vahendusel teaduse kommunikeerimine teadlaste hoiakuid, oskusi ja käitumist. Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 töörühma ja teiste Eesti avalikkuses nähtavate teadlaste näitel näitab doktoritöö, kuidas teadlased meediaoskusi õpivad ja millised on tagajärjed teadusele ja meediale, kui nad neid teaduskommunikatsiooni eesmärgil rakendavad.
Taust
Arko Olesk on töötanud teadusajakirjanikuna ja tal on teaduskommunikatsiooni magistrikraad Londoni Imperial College'ist. Ta õpetab Tallinna Ülikoolis teaduskommunikatsiooni ja osaleb teaduskommunikatsiooni alases Horisont 2020 projektis QUEST.
Arko Oleski profiil Eesti Teadusinfosüsteemis
Lühitutvustus
Projekti eesmärk on analüüsida andmekäitluse praktikaid, mida rakendavad kohalikud meediaorganisatsioonid ning võrrelda seda sellega, kuidas globaalsed uue meedia organisatsioonid toimivad andmetega neid segmenteerides, reklaamide sihtimisega arvestades ja sisusoovitusteks kasutades. Võrdlusperspektiiv annab võimaluse leida erisusi kohalike ja globaalsete tegijate käitumises, valgustades mõlema käitumisloogikat ning hinnates mis kummalgi juhul tugevusteks ja nõrkusteks klassifitseerub. Lisaks täpsete ärimudelite andmekäitlusesse puutuvate praktikate uurimisele hinnatakse projektis ka laiemat pilti - privaatsuse, konkurentsi ja tarbijakaitse teemasid - need on olulised lisaaspektid. Valgustades kohalike meediaorganisatsioonide varjus olnud andmekäitluspraktikaid ning nende toimimiskeskkonda, saab ristinnovatsiooni raamistikus edasivaatavaid poliitikaettepanekuid teha.
Taust
Mul on BA Tartu Ülikoolist valitsuse ja poliitika erialal ning MSc Euroopa valituse erialal Bristoli ülikoolist. Olen praegu lõpetamas oma magisstriõpinguid uue meedia ja digikultuuri teemal Amsterdami ülikoolis. Olen töötanud uurijana SA Unitases ja Korruptsioonivabas Eestis ja digi- ning energiajätkusuutlikkuse teemade nõunikuna Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Miks BFM?
Tallinna Ülikooli doktoriõppekava annab dünaamilise võimaluse uurida uuemeedia eri külgi ja arenguid. See võimaldab süvendatult ja kriitiliselt hinnata meie tänapäevast meediastunud ühiskonda.
Hanna Jemmeri profiil Eesti Teadusinfosüsteemis
Lühitutvustus
Minu uurimistöö keskendub mälu ja filmi suhetele, nende ristumiskohtadele ja sellele, kuidas ühe narratiivi vahendid võivad teist määratleda ja/või mõjutada. Uurimistöö idee tekkis filmiideest ja nad on koos arenenud, leian, et see on suurepärane võimalus protsessi jätkata. Kavatsen katsetada dokumentaalfilmi tegemise formaalseid aspekte ja nende eksperimentide kaudu uurida narratiivsuse, mälu, esituse ja filmi kui meediumi mõningaid aspekte.
Taust
Carlos E. Lesmes on praegu Eestis elav ja töötav Colombia filmirežissöör. 2010. aastal Universidad Nacional de Colombia filmitegijana ja 2014. aastal Balti Filmi- ja Kunstikooli magistrikraadi lõpetanud Carlos on olnud aktiivne Eesti filmiringkonna liige, olles osa erinevatest mängufilmidest ja arendades oma filmiprojekte. Tema debüütdokumentaalfilm "A Loss of Something Ever Felt" ilmus 2021. aastal ning on tunnustatud mitmetel filmifestivalidel nii Eestis kui ka välismaal.
Miks BFM?
Alates magistriõppe lõpetamisest olen olnud seotud erinevate BFM-i projektidega ja omamoodi on see minu esimene hoiukodu Eestis. Kui sain aru, et teaduspraktika PhD pakub mulle võimalust oma praktikat edasi arendada ja ka sellele mõelda, oli valik lihtne. Juurdepääs võrgule, inimestele ja BFMi pakutavatele ruumidele on suurepärane võimalus oma praktikat täiendada ja ka teisi artiste tundma õppida.
Lühitutvustus
Teostan kunstilist uurimistööd narratiivse hoiaku ehk Cinematic Point of View fenomeni kohta audiovisuaalses ilukirjanduses. Vaatepunkt viitab sellele, kelle reaalsusega vaataja igal ajahetkel kõige rohkem samastub ja on üks suurimaid panuseid, mille režissöör filmi annab. Kuidas kontrollida ja suunata vaatenurka – vaataja seotuse taset tegelastega ekraanil – filmikeele kaudu on režissööri üks põhiküsimusi. Minu praktikapõhise uurimusliku uurimistöö vorm ja sisu keskendub POV praktilisele loomisele ilukirjandusfilmide režissööris.
Taust
Tanel Toom on Oscarile kandideerinud režissöör ja stsenarist. Ta õppis Tallinna Ülikoolis filmikunsti erialal, mille lõpetas 2005. aastal bakalaureusekraadiga, misjärel jätkas magistriõpinguid Suurbritannias Rahvuslikus Filmi- ja Televisioonikoolis. Tema filme on linastunud üle maailma paljudel filmifestivalidel (sh Veneetsia filmifestival, Busan, Varssavi, San Sebastian, Pimedate Ööde Filmifestival jne) ning võitnud mitmeid auhindu. Tema lühifilm The Confession võitis üliõpilasakadeemia auhinna ja nomineeriti parima otsefilmi lühifilmi Oscarile. Tema esimene täispikk mängufilm "Tõde ja õigus" esilinastus 2019. aastal, purustades kõik Eesti kassarekordid ning tõustes kiiresti riigi vaadatuimaks filmiks ning pääses 2020. aasta Oscarite jagamisel parima rahvusvahelise filmi kategoorias lühinimekirja. Tema teine täispikk väljaanne, ingliskeelne rahvusvaheline projekt Last Sentinel, peaosades Kate Bosworth ja Lucien Laviscount, esilinastus 2023. aasta märtsis.
Miks BFM?
BFM-il on filmivaldkonna kunstialane uurimus ja võimalus saada juhendajaks filmitegija. Need kaks võimalust on põhjusteks, miks ma Audiovisuaalse kunsti ja meediauuringute programmiga liitusin.
Lühitutvustus
Esindusruumi ja esindatud ruumi suhe on selles uurimistöös kesksel kohal, mis uurib, kuidas narratiivne kino kohtub avaliku ruumiga kohaspetsiifiliste filmide loomise kaudu. Töö avardab loomisvõimalusi uutest jutustamisstrateegiatest, mis hõlmavad ruumi, selle elanikke ja dünaamikat. Samamoodi seab see kahtluse alla territooriumile ankurdatud kino auraatilise aspekti. Projekt kasutab nostalgiat ruumilise operatsioonina, et luua sügavaid sidemeid ruumi ja inimese sees.
Taust
Colombia režissöör ja operaator, kellel on rahvusvaheline kogemus mängufilmide, lühifilmide, televisiooni ja dokumentaalfilmide vallas. Ta on teinud koostööd projektidega Aasias, Aafrikas, Euroopas ja Ameerikas, töötades paljude produktsioonifirmade ja erinevate kanalitega, sealhulgas ARTE ja Radio Télévision Suisse. Tal on bakalaureusekraad filmi ja televisiooni alal Colombia riiklikust ülikoolist ning magistrikraad kinematograafias (Cum Laude) Erasmus Munduse ühis magistrikavast Viewfinder. Ta on mitu aastat koostööd teinud Colombia põlisrahvaste ja afro-järglaste kogukondadega – kogemus, mis on oluliselt aidanud avardada tema arusaama kinost ja suunanud tema kunstilised otsingud uutele horisontidele.
Miks BFM?
BFMi magistriõpingute ajal oli mul võimalus teha koostööd ühes uurimisprojektis operaatorina, mis võimaldas mul mõista, mis doktoriõppekava endast kujutab, ja näha kunstilist uurimistööd lähedalt. Ma lihtsalt armastasin seda. See ülikool on olnud minu jaoks koht, kus olen viimaks ühitanud mitmed oma huvid ja otsingud, see on pakkunud mulle ka vahendeid uurimiseks ning akadeemilist ja kunstilist kogukonda, millele toetuda. Ausalt öeldes on suur privileeg sellesse kuuluda ja pean ütlema, et mind on soojalt vastu võetud.
Lühitutvustus
Keskendun juhuse kontseptsioonile filmimontaažis. Filmi montaaži peetakse filmiteoorias ja -hariduses enamasti konstrueerimise vormiks – monteerijad konstrueerivad narratiivi, loo, rütmi, emotsiooni. Oma filmitegemise praktikas, mis hõlmab nii montaaži kui ka režissööri kogemust, olen märganud, et minu töös on pidevalt kohal konstruktsiooni vastand. Inspireerituna Roland Barthesi Camera Lucidast, olen aastate jooksul mõelnud ja katsetanud, mis võiks olla Punctum filmis nii minu filmitegemise kui ka õpetamise praktikas. See uurimus käsitleb teemat läbi ajaloo, praktika ja pedagoogika.
Taust
Liis Nimik (1979) on dokumentalist, ilukirjanduse toimetaja ja õppejõud. Ta on monteerinud 4 mängufilmi ja töötanud koos režissöör Veiko Õunpuuga kahel mängufilmil – Free Range (2013) ja Roukli (2015). Hiljutised tema produtseeritud dokumentaalfilmid – Lembri Uudu (2017), Kogu ilu kaal (2019) ja A Loss of Something Ever Felt (2020) on kõik olnud rahvusvahelistel festivalidel edukad, neid on näidatud ja auhinnatud sellistel festivalidel nagu DocLeipzig, Sarajevo. , HotDocs, Melbourne IFF, Jihlava, Bogota, Habana ja Black Nights. Päikesekell on tema debüütdokumentaalfilm režissöörina ning esilinastub 2023. aastal Visions du Reel ja Hotdocs. Liis usub, et juhus, uudishimu ja huumor on elu kolm kõige olulisemat komponenti ning jätkab filmi uurimist sellest vaatenurgast.
Miks BFM?
Olen BFMi Filmikunsti programmi vilistlane, mille lõpetasin monteerijana ja omandasin ka BFMi dokumentaalrežii magistrikraadi. Olen BFM-is toimetamist õpetanud juba üle 7 aasta ja selle protsessi käigus olen kogunud palju huvitavaid teadmisi, millest akadeemiline maailm võiks kasu saada. Nii et kui BFMis avati kunstiuuringute haru, tundsin, et on aeg astuda samm edasi ja uurida teaduslike vahenditega oma vaikivaid teadmisprotsesse.
Lühitutvustus
Doktoritöö lähtub mitmetest aktuaalsetest audiovisuaalse meedia ja televaatamisega seotud arengutest. Viimase kümnendi jooksul on enamik rahvusringhäälinguid käivitanud oma audiovisuaalset sisu edastavad voogedastusplatvormid, mille vaatajaskond on kasvamas. Samas on traditsioonilise lineaarse televisiooni auditoorium vähemas. Mitmed seosed voogedastusplatvormide toimeloogika (näiteks sisu esitlemise) ja vaatajaskonna kujunemise vahel on aga siiani ebaselged. Seetõttu loob telesisu vaatamise nihe linaartelevisoonilt voogedastuse kasuks avaõiguslikele meediaorganisatsioonidele uusi väljakutseid. Eelkõige muutub keerukamaks sisupakkumise ja -tarbimise mitmekesisuse tagamine, mis on aga üks avaõigusliku meedia peamisi ülesandeid.
Doktoritöö keskendub küsimusele, kuidas ja mil määral aitavad avaõigusliku meedia voogedastusplatvormid kaasa avaliku väärtuse loomisele. Uuringu eesmärk on käsitleda voogedastust ja selle lubavusi avaõigusliku meedia kontekstis, kontseptualiseerida voogedastuse avalik väärtus ning arendada uudseid mitmemõõtmelisi meetodeid voogedastuse avaliku väärtuse mõõtmiseks.
Taust
Raul Lobanov on õppinud sotsioloogiat Tartu ülikoolis ja nüüdismeediat BFM-is ning olnud tööalaselt seotud meediaanalüütika ja digitaalsete meediaplatvormide arendamisega. Ta on töötanud kõigis suuremates Eesti meediamajades, kus on lansseerinud ning arendanud kümneid digimeedia platvorme. Viimastel aastatel on ta erinevatel ametikohtadel panustanud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) voogedastusteenuste ja meediaanalüütika arendamisse. Tema uurimisteemad hõlmavad televisiooni, voogedastusteenuseid, meediaplatvorme, mitmemõõtmelisi auditooriumiuuringuid ja meediaanalüütikat.
Miks BFM?
BFM-i Nüüdismeedia magistriprogrammi lõpetajana olin hästi kursis BFM-i keskkonna, väärtuste ja akadeemilise personaliga. Tooksin eelkõige esile BFM-i toetavat ja rahvusvahelist õpikeskkonda ning mitmeid innovaatilisi arenevaid uurimisvaldkondi. BFM-i doktoriprogramm on paindlik ja mitmekesine. See lubab doktorandil endal kujundada oma individuaalset ja iseseisvat õpiteekonda. Kuna minu uurimishuvi on peamiselt seotud andmete ja audiovisuaalse meediaga, mängis minu otsuses BFM-is edasi õppida rolli ka Eesti teadusagentuuri rühmagranti "Kultuuri avaandmelahenduste avaliku väärtuse ahelad" ja Tallinna Ülikooli CUDANi kultuuriandmete analüüsilabori olemasolu.
Lühitutvustus
Minu praktikapõhine kunstiline uurimus keskendub operaatorite rollile filmide kehastatud tähenduse loomisel läbi kaamera liikumise. Olles ise operaator, on laiem eesmärk integreerida oma praktilised kogemused traditsioonilise filmiteaduse teoreetilistesse raamidesse ja viia läbi teadustööd transdistsiplinaarselt. Sellest tulenevalt on selle projekti eesmärk saavutada mitmesuguseid tulemusi, nagu praktilised katsed, ajakirjade väljaanded ja lõplik kunstiline töö.
Taust
Mehmet Burak Yilmaz on operaator, kellel on bakalaureusekraad filminduses ja magistrikraad kinematograafias. Tal on üle kümne aasta kogemusi filmitööstuses, olles filminud arvukalt fiktsioone, reklaame ja dokumentaalfilme mitmes riigis, näiteks Iirimaal, Prantsusmaal, Ungaris, Türgis ja Eestis. Praegu elab ta Eestis ja töötab aktiivselt professionaalses filmitööstuses.
Miks BFM?
Mul oli magistriõpingute ajal võimalus õppida BFMis ja kooli hariduslik lähenemine avaldas mulle siirast muljet. Siit sain vastused mõnele küsimusele, mida olin kineastina juba pikka aega küsinud. Kõige tähtsam on see, et see doktoriprogramm pakub võimalust viia läbi praktikapõhiseid kunstiuuringuid, võimaldades mul kasutada oma praktilisi oskusi, et anda oma valdkonda sisukas panus. Teiseks oluliseks teguriks olid nii õppejõudude kui ka kaasüliõpilaste, nii filmitegijate kui ka teadlaste kvaliteet ja asjatundlikkus.
Lühitutvustus
Uurimistöö keskendub verbaalsetele kontostseenidele õudus- ja põnevusfilmide audiovisuaalsetes teostes. Julian Hanichi kontseptsiooni järgi on verbaalsed jutustused stseenid, milles tegelased jutustavad sündmust ümber või kirjeldavad publiku eest varjatud kujundeid. Nende stseenide kasutamine ja tõhusus on mind alati huvitanud, eriti visuaalselt sõltuvate žanrite, nagu õudus, puhul. Läbi neurokinemaatilise objektiivi uurin, kuidas need stseenid publikut mõjutavad ja kas nende juured kirjanduses ja suulises traditsioonis võivad valgustada seda alakasutatud narratiivset strateegiat.
Taust
Larissa Barbosa Curi lõpetas 2013. aastal Rio de Janeiro föderaalse ülikooli ja kolis 2017. aastal Euroopasse, et liituda kolme Euroopa ülikooli praktikapõhise rahvusvahelise magistriprogrammiga Kino Eyes. Pärast magistrikraadi omandamist Tallinna Ülikoolis 2019. aastal esilinastus tema magistri lühifilm PÖFFil ja tema magistritöö stsenaarium valiti samal aastal POWR Baltic Storiesi. Ta on teinud koostööd rahvusvaheliste filmitegijatega mitmetes lühi- ja mängufilmi projektides.
Miks BFM?
BFMi hiljutised jõupingutused filmiuuringute neurokinemaatiliste lähenemisviiside edendamiseks ja uurimiseks, sealhulgas NeuroCine'i konverents ja mitmed hiljutised väljaanded, olid otsustava tähtsusega kooli valimisel . Lisaks sellele olin endise BFMi üliõpilasena ja praktiseeriva stsenaristina põnevil, et sain võimaluse teha uurimistööd, hoides samal ajal ühendust filmitegemisega.
Lühitutvustus
Olles kirglik analoogmeedia kunstiõpetaja, mõtlesin, kuidas kasutada internetti oma teadmiste jagamiseks õpilastega. Pärast paljusid katse-eksituse õppetunde ja kursusi sain inspiratsiooni teemat sügavamalt uurida.
Taust
Töötasin üle viie aasta lavakujundaja ja kujutava kunsti õpetajana. Tekkis huvi tehnoloogiate kasutamise vastu kunstiõpetuses; COVID-19 pandeemia tabamus tõestas, et see huvi võib olla sisukas avastus parimate viiside kohta, kuidas õpetada kujutavat kunsti veebis.
Miks BFM?
Balti Filmi, Meedia ja Kunstikool pakub ainulaadset segu traditsioonilisest uurimistööst, kunstilisest uurimistööst ja kunstipraktikast. Minu kuulumine BFMi interdistsiplinaarsesse uurimisrühma oli muutev kogemus, pakkudes mulle võimalus teha uurimistööd ja osaleda olulistel konverentsidel, mis andsid mu akadeemilisele karjäärile hoo sisse. BFMi elav kogukond, kuhu kuulusid kunstnikud, lavastajad, koreograafid ja muud loomingulised isikud, rikastas minu uurimisteed veelgi.
Lühitutvustus
Minu doktoritöö on seotud rahvusvahelise projektiga "Mapping media for future democracies”, mille keskmes on meedia ja demokraatia omavahelised suhted ja mõjud. Projekti raames uurin inimeste kodanikuosalust ja selle seost nende meediatarbimisega. Omalt poolt lisan sellele vahendatud kontakti nüansi ehk uurin, kuidas mõjutab kodanikuosalust ja sellesse suhtumist see, kui näeme meedias endaga sarnaseid ja endast erinevaid inimesi ühiskonnas kaasa rääkimas. Otsin vastuseid küsimustele, mida tähendab inimestele kodanikuosalus, kuidas meedia seda tunnetust mõjutab ja millist rolli selles kõiges mängivad ühiskondlikke gruppide omavahelised suhted.
Taust
Õpinguid alustasin inglise keelest ja kultuurist, 2022. aastal lõpetasin cum laude Kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe ning selle lõputöö eest pälvisin sama aasta üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil Sotsiaalministeeriumi eripreemia. Enne doktorantuuri töötasin kolmandas sektoris inimõiguste ja võrdse kohtlemise valdkonnas, kus viimati tegelesin kommunikatsiooniga. 2021. aastal sain Tallinna Ülikoolilt ühiskondlikku aktiivsust tunnustava stipendiumi, 2023. aastal pälvisin USA suursaatkonnalt tunnustuse mu töö eest inimõiguste, võrdse kohtlemise ja kaasatuse nimel. Tööst kodanikuühiskonnas marginaliseeritud kogukondadega tärkaski mu huvi praeguse uurimisteema vastu.
Miks BFM?
BFMi tõi mind esialgu soov olla parem kommunikatsioonijuht, kuid üsna kiiresti sain selgeks, et tahan olla mitte praktik, vaid akadeemik. Lõplik otsus BFMi kasuks tuli siis, kui sain võimaluse jätkata koostööd oma juhendajaga rahvusvahelise projekti raames, mis mitte ainult ei toetanud mu seniseid huvisid, vaid avas mulle uusi teadusmaailma uksi. See ongi üks BFMi võlusid: üks mõttealge saab siin areneda mitmes erinevas suunas, sest ühe katuse alla on kogunenud niivõrd rikas meedia ja kommunikatsiooni teadmiste pagas.
Lühitutvustus
Minu uurimisteema ühendab minu huvi toidu ja videomängude vastu. Seetõttu minu isiklikud huvid on peamised innustajad, mispärast uurin täna teemat “Naudingud fännikultuuris: kaasaegse toidukultuuri ristteed fännikogukondades” akadeemilisel tasandil. Oma uurimistöös uurin toitude kasvavat populaarsust videomängude meediumis ja nende sügavamat mõjujõudu mängijate endi esindatusele nii mängudes kui ka väljaspool neid. Minu töö hõlmab ka osaluskultuuri uurimist, mis leiab aset mängukogukondades Internetis ja sotsiaalmeedias, aga otsin ka selle seost videomängu toitudega kasvava trendi teket ehk siis selliste toitude põhjal kokaraamatute, piltide, ja videode sisu loomiseks platvormidel, nagu Instagram, YouTube, jne. Praegu on minu uurimistöö viinud mind avastama, kuidas mängudest saadav toit ulatub mängijate igapäevaellu ning kuidas see julgustab neid kogema ja kaasama neid mängudest pärit pikslitest tehtud toite päriselus, näiteks siis, kui tähistatakse rahvapühi või ka muid olulisi tähtpäevi mängijate isiklikes
eludes.
Taust
Raimond Merila on doktorant Balti Filmi-, Meedia- ja Kunstide Koolis Tallinnas, audiovisuaalse meedia uuringute programmi raames. Tallinnas sündinud Raimond Merila õppis Bratislavas Comeniuse ülikoolis, kus ta omandas bakalaureusekraadi Kesk-Euroopa uuringutes. Seejärel jätkas ta magistriõpinguid Tallinna Ülikoolis filmi, kirjanduse ja visuaaluuringute programmi raames, mille kaudu suutis ta arendada suuremat huvi online-fännide kogukondade ning nendes esilekerkivate trendide ja kultuuride uurimise vastu.
Miks BFM?
Pärast magistriõppe lõpetamist Tallinna Ülikoolis mõistsin kiiresti, et soovin laiendada oma teadmisi akadeemilise uurimistöö vallas, keskendudes sügavamalt fännide kogukondade uurimisele. Kuna minu enda huvid on hingelt väga interdistsiplinaarsed, ühendades endas ideid sotsiaal-, kultuuri-, toidu- ja meediauuringute valdkondadest, tundus BFM oma töö jätkamiseks suurepärase kohana, kus saaks oma fännide põhist tööd edasi arendada ilma, et see poleks piiratud kindlate asutuste spetsiifiliste reeglite ja arvamustega. Seetõttu eelistasin BFMi, kuna soovisin järgida minu erihuvi ja tahet õppida keskkonnast, ekspertidelt ja rajatistelt – see on kõigest sellest, mida ma tähtsaks pean.
Õppekeskkond
BFM tervikuna on orienteeritud tudengite ettevalmistamisele tööks kaasaegses, dünaamiselt arenevas meediasüsteemis. Selle tõendiks on lisaks traditsioonilisematele filmi- ja televisioonierialadele ka näiteks ristmeedia või videomängutootmisele keskenduvad õppekavad ning hiljuti käivitunud Nüüdismeedia magistriõppekava. Kõik need õppekavad on doktoriõppekavale sisendiks ning sestap on ka selle fookuses suurel määral just uusimad meedia ja audiovisuaalkunstide vormid, küsimused meedia uuenemisest, meediaturgude kaasegsetest arengutest ning meediapoliitika reageerimisvõimalustest.
Õppekava on ka orgaaniliselt sidestatud TLÜ Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskusega (MEDIT), mille fookuses on sarnaselt nüüdismeedia uuenemisprotsessid ja kaasaegne digikultuur. Nii MEDIT kui ka doktriõppekava on aga mõlemad otseselt Tallinna Ülikooli uue fookusvaldkonna “digi- ja meediakultuur” arendamise väljenduseks.
Võta ühendust!
Kerli Aguraiuja
Õppenõustaja ja -spetsialist
Sarnased erialad
Kultuuride uuringud
Humanitaarteaduste instituut
Kultuuride uuringud on doktoriõppekava, kus on võimalik spetsialiseeruda mitmele kultuuride eri aspekte käsitlevale suunale, nagu kultuuriteooria, eesti kirjandus ja kultuur, ingliskeelsed kirjandused ja kultuurid, saksakeelsed kirjandused ja kultuurid, romanistika, vene kirjandus ja kultuur, Lähis-Ida ja Aasia kirjandus ja kultuur, kultuurigeograafia, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ning filosoofia.
Infoühiskonna tehnoloogiad
Digitehnoloogiate instituut
Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut on ainus õppeasutus Eestis, mille fookuseks on nn “pehme” infotehnoloogia, hõlmates sotsiaalmeedia rakendusi, digitaalseid õpiökosüsteeme, interaktsioonidisaini, töökohapõhist õpet ja muid seonduvaid valdkondi.