Akadeemilist puhkust saab taotleda järgmistel asjaoludel:
  • Tervislikel põhjustel saab võtta kuni neli semestrit. Taotlemisel tuleb avaldusele lisada arstitõend, millel on kirjas arsti soovitus akadeemilise puhkuse vajalikkuse kohta ning akadeemilise puhkuse periood. Arsti soovitust ja akadeemilise puhkuse perioodi ei ole vaja märkida, kui üliõpilane taotleb taotleb akadeemilist puhkust alates raseduse 30. nädalast.
  • Kaitseväeteenistusse asumisel saab võtta kuni üks aasta. Taotlusele tuleb lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse.
  • Seoses lapsehoolduspuhkusega saab võtta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Taotlusele tuleb lisada lapse sünnitunnistuse koopia. Akadeemilist puhkust saab võtta iga lapsega.
  • Omal soovil/muudel põhjustel (raske majanduslik olukord, perekondlikud probleemid, välismaal töötamine jms) saab võtta üheks semestriks või üheks aastaks. Muudel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel kehtivad teatud piirangud: esimese semestri üliõpilased ei saa taotleda akadeemilist puhkust muudel põhjustel; muudel põhjustel saab akadeemilist puhkust taotleda vaid õppekava nominaalaja jooksul (kõigil teistel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele minna ka pärast nominaalaja lõppu); muudel põhjustel saab akadeemilist puhkust taotleda vaid üks kord igas õppeastmes, kas üheks või kaheks semestriks (ei saa pikendada).
Oluline teada.
  • Akadeemilist puhkust ei loeta nominaalse õppeaja hulka. See tähendab, et pärast akadeemiliselt puhkuselt naasmist jätkub nominaalne õppeaeg sealt, kus see akadeemilisele puhkusele siirdumise hetkel pooleli jäi. NB! Vaata siit, millised erisused on koolil ja riigil nominaalaja arvestamine suhtes.
  • Akadeemilist puhkust peab taotlema avaldusega, mille saab esitada läbi õppeinfosüsteemi (ÕIS). ÕISis tuleb märkida akadeemilise puhkusealguse ja lõpu semester. Kui võetakse ainult üheks semestriks, siis on algus ja lõpp samal semestril. Akadeemiline puhkus lõppeb ÕISis automaatselt.
  • Kui üliõpilane taotleb akadeemilist puhkust enne akadeemilises kalendris märgitud kuupäeva, määratakse enne akadeemilisele puhkusele lubamist tema staatus õppekoormuse ja õpingute mahu järgi.
  • Akadeemiline puhkus kestab vähemalt jooksva semestri lõpuni. Akadeemiline puhkus katkestatakse erandkorras enne semestri lõppu ainult sellel üliõpilasel, kes soovib kaitsta lõputööd/sooritada lõpueksamit. Akadeemilise puhkuse katkestamisel semestri sees loetakse terve semester õppetööst osavõtu semestriks ning tasulisel kohal õppival üliõpilasel tuleb hüvitada ka õppekulud. Akadeemilise puhkuse katkestamist peab taotlema avaldusega, mille saab esitada läbi õppeinfosüsteemi (ÕIS). 
  • Üliõpilasel, kes esitab akadeemilise puhkuse avalduse hiljemalt semestri teise kontaktõppe perioodi lõpukuupäeval, loetakse kogu semester õppetööst eemalviibituks.
  • Esimese õppeaasta täiskoormusel õppival üliõpilasel, kes taotleb akadeemilist puhkust kevadsemestril, peab olema sooritanud sügissemestril vähemalt 15 EAP mahus õppekavasse kuuluvaid õppeaineid.
  • Pärast akadeemiliselt puhkuselt naasmist võib instituut paluda sul koostada individuaalne õppeplaan.
Akadeemiline puhkus ja õppetöö.

Üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus täita õppekava (v.a kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit). Kui üliõpilane siirdub akadeemilisele puhkusele:

  • enne semestri õpingukava esitamise tähtaja saabumist, koostab ja esitab ta õpingukava akadeemilises kalendris määratud tähtajaks, valides õpingukavasse vaid õppekava kohustuslikke õppeaineid ning valik- ja vabaaineid õppekavas ettenähtud mahus;
  • enne semestri teise kontaktõppe perioodi lõppu, märgib ta avalduses semestri õpingukavas registreeritud õppeained, mille õpinguid ta soovib jätkata. Ülejäänud registreeringud, millel puudub hindamise tulemus, tühistatakse;
  • pärast semestri teise kontaktõppe perioodi lõppu, saab üliõpilane jätkata õpinguid ja registreeringuid ei tühistata.
Akadeemiline puhkus ja maksmised.
  • Tasuta õppivad tudengid ei pea ainete kuulamise eest maksma.
  • Kui tasuline üliõpilane registreerib end õppeainete kuulajaks, tasub ta semestri õppeteenustasu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule, hiljem arvestatakse see tasu üliõpilase viimase semestri õppeteenustasust maha. Juhul kui üliõpilane tasub semestritasu osaliselt (C maksegraafiku alusel), maksab ta viimasel semestril puuduoleva summa.
  • Ainepunktitasu alusel maksev üliõpilane tasub vastavalt registreeritud ainepunktide mahule.
Akadeemiline puhkus ja ravikindlustus.
  • Kui taotleda akadeemilist puhkust omal soovil (muudel põhjustel), siis tuleb arvestada sellega, et akadeemilise puhkuse ajal ravikindlustus peatub.
  • Kui võtta akadeemilist puhkust teistel alustel (tervislikud põhjused, kaitseväeteenistus, lapsehooldus), siis jääb ravikindlustus kehtima. NB! Kui lapse ema on üliõpilane, kes läheb akadeemilisele seoses lapsehooldusega, kuid lapse isa kasutab riiklikku lapsehoolduspuhkust ja saab isapalka, siis emal riiklik ravikindlustus katkeb.
  • Ravikindlustus kehtib kuni üks kuu pärast lapse 3-aastaseks saamist. Näiteks kui laps saab 3-aastaseks 30. septembril, on vanemal õigus akadeemisel puhkusel viibida veel sügissemestri lõpuni, kuid ravikindlustus katkeb sel juhul 30. oktoobril ning hakkab uuesti kehtima kevadsemestri alguses. Ravikindlustuse katkemist ei takista ka akadeemilisel puhkusel olles ainete sooritamine.
  • Lisainfo Eesti Haigekassast.
Akadeemilist puhkust reguleerib õppekorralduse eeskiri.

Kokkuvõtvalt akadeemilisest puhkusest:

 

Omal soovil (nt majanduslike raskuste, töötamise, välismaal viibimise tõttu)
Tervislikud põhjused (sh rasedus)
Kaitseväeteenistusse asumisel                                                           
Alla 3-aastase lapse hooldamine                         

Millal saab võtta?

Alates teisest semestrist. Saad võtta ainult nominaalaja jooksul. Avalduse esitamisel tähtaeg kuni semestri teise kontaktõppe perioodi lõpuni. Esimese aasta täiskoormusega õppival üliõpilasel peab olema esimesel semestril sooritatud vähemalt 15 EAP.

Igal ajal. Esimese aasta täiskoormusel õppival üliõpilasel peab olema esimesel semestril sooritatud vähemalt 15 EAP.

Igal ajal. Esimese aasta täiskoormusel õppival üliõpilasel peab olema esimesel semestril sooritatud vähemalt 15 EAP.

Igal ajal. Saad võtta iga lapse puhul. Esimese aasta täiskoormusega õppival üliõpilasel peab olema esimesel semestril sooritatud vähemalt 15 EAP.

Kui pikaks ajaks?

Kuni 2 semestrit. Semestrid peavad olema järjest. Saad võtta ainult üks kord igas kõrgharidusastmes.

Kuni 4 semestrit. Semestrid ei pea olema järjest. 

Kuni 1 aasta.

Kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Semestrid ei pea olema järjest.

Mis on tarvis esitada?

1. Avaldus ÕISis

1. Avaldus ÕISis

2. Arstitõend

1. Avaldus ÕISis

2. Kaitseressursside Ameti kutse

1. Avaldus ÕISis

2. Lapse sünnitunnistus

Kas tohib sooritada aineid?

Jah

Jah

Jah

 

Jah

 

Kas ravikindlustus kehtib?

Ei kehti

Ravikindlustus kehtib

Kehtib kaitseväe-teenistuses olemise ajal

Ravikindlustus kehtib (vt ülalolev tekst)

Järgnevad küsimused võivad olla lisaks Sulle abiks oma murele-küsimusele vastuse leidmisel: 

Küsimus Vastus
Kuidas akadeemiline puhkus lõpeb? Akadeemiline puhkus lõpeb semestri lõpu kuupäevaga ja sellekohase teate saad tlu.ee e-posti aadressile. Akadeemilise puhkusele minemise kohta käiv korraldus on üliõpilasele nähtav oma ÕIS kontol minu andmete all.
Kas esimesel õppeaastal ei saa muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele minna? Esimese õppeaasta täiskoormusel õppiv üliõpilane saab akadeemilisele puhkusele muudel põhjustel minna alates teisest õppesemestrist ning esimesel semestril peab olema sooritatud vähemalt 15 EAP mahus õppekavasse kuuluvaid õppeaineid.
Kas akadeemilisele puhkusele saab minna muudel põhjustel ka semestri keskel?  Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele minna samadel alustel toetudes ÕKEle nagu tervis jne, seega ka semestri keskel.
 
Kas akadeemilisel puhkusel olles saab mind eksmatrikuleerida? Vastavalt õppekorralduseeskirjale on ülikoolil õigus üliõpilase suhtes algatada eksmatrikuleerimist akadeemilise puhkuse ajal juhul kui vastav alus selleks tekib. Loe eksmatrikuleerimisest täpsemalt siit.