Tõlkeajaloo avastusretk: tõlkekirjanduse võrgustik kaardistab seoseid autorite, tõlkijate ja võõrkeelte vahel
ETAGi rahastatud ja professor Daniele Monticelli juhitud rühmagrandi “Tõlkimise ajaloos, Eesti 1850-2010: tekstid, tegijad, institutsiooni ja praktikad” (2021-2025) raames on koostöös Eesti rahvusraamatukogu andmeteadlase ning TÜHI külalislektor Krister Kruusmaaga loodud digitaalne ja interaktiivne tõlkekirjanduse võrgustik. See annab ülevaate Eesti tõlkijate ja väliskirjanike ning -kirjanduste vahelistest seostest ning avab uksed Eesti kultuuriajaloo erinevatele allhoovustele ja eesti kultuuri sidemetele maailmakultuuriga.
Tõlkekirjanduse võrgustik kasutab rahvusbibliograafia andmeid alates 1800. aastast kuni tänapäevani ilmunud eesti keelde tõlgitud ilukirjanduse kohta. “Kuna rahvusbibliograafia sisaldab üldjuhul täpseid andmeid nii teose algkeele kui ka tõlkija kohta, on võimalik kaardistada kõik seosed erinevate autorite ja nende loomingut tõlkinud isikute vahel. Nendest seostest saabki luua võrgustiku, kus käsitleme iga autorit ja tõlkijat kui võrgustiku ühte tippu ning neid ühendavaid teoseid kui võrgustiku servi, servade värvid tähistavad sealjuures keeled, millest teosed on tõlgitud,” selgitab Monticelli. Ehk iga tõlkija on ühendatud kõikide nende autoritega, kelle teoseid ta on tõlkinud, ning iga autor kõigi tõlkijatega, kes tema loomingut on eestindanud. Selle kõige tulemuseks on ülisuur võrgustik, kuhu kuulub 9807 välismaist autorit ja 4027 tõlkijat ehk kokku 13 834 tippu. “Kokku põhineb võrgustik 25 113 väljaandel, mis moodustavad 17 524 serva – konkreetset autorit võib ühe ja sama tõlkijaga ühendada mitu teost, mis puhul on nendevaheline serv jämedam. Sarnaselt sõltub tippude suurus isikuga seotud teoste koguarvust ehk tõlgitumad autorid ja viljakamad tõlkijad on tähistatud suuremate ringidega,” ütleb Kruusmaa.
Selline uudne esitamisviis tõlkeloolistest andmetest pakub avastamisrõõmu, võimaldades uurida erinevate keeleareaalide esindatust eestikeelses tõlkekirjanduses erinevatel aegadel ning avastada ootamatuid sidemeid välisautorite vahel, keda on eesti keelde tõlkinud üks ja sama tõlkija. Lisaks aitab see süvendada arusaama tuhandetest inimestest, kes on panustanud mõtete ja lugude vahendamisse eesti keelde teistes keeltes jutustatud teoste kaudu.
Võrgustik on hea näide TLÜ teadusprojektide koostööst ülikooli väliste kultuuri- ja mäluasutustega ning ka uutest võimalustest, mida pakub tänapäeva digihumanitaaria.